Meil on väike ja unikaalne riik, milles on läbi ime ja suure töö olemas omakeelne filmikunst. Selleks, et mingi valdkond saaks olla terviklik, peaks selles olema esindatud kõik elemendid – tootmine, haridus, retseptsioon, publik jne.
Nagu on välja toodud Eesti Filmi Arengukavas, on Eesti filmvaldkond edukas, kui muuhulgas on tagatud on nii professionaalsete filmitegijate kui ka filmikeelt mõistvate filmivaatajate järelkasv:
- Filme loovad, toodavad, levitavad, säilitavad, taastavad, näitavad, uurivad ja neist kirjutavad ja filmikunsti õpetavad rahvusvahelise kvalifikatsiooni ja kõrgel tasemel praktiliste oskustega professionaalid;
- Eesti inimestel on võimalik saada filmialaseid teadmisi ja filmiharidust kõigis kooliastmetes ja täiendhariduse teel nii Eestis kui välismaal;
- Vähenenud on struktuurne ja tsükliline tööpuudus filmivaldkonnas;
- Uued põlvkonnad mõistavad ja hindavad filmikunsti ja - kultuuri.
Seega: väikeses riigis, kus on omakeelne kino, peaks olema ka terviklik kõrgharidus ja erialaõpe. Terviklik kõrgharidus eeldab, et ühes valdkonnas on olemas bakalaureuseõpe, magistriõpe ja ideaalis ka doktorantuur. See moodustab terviku, mille raames saavad õppida nii need kes tahavad otse filmidele tööle minna kui ka need, kes tahavad oma eriala süvitsi uurida ja seda mõtestada. Selge on aga see, et ühel väikesel riigil ja väikesel koolil on väga raske pidada rahvusvahelisel tasemel magistriprogrammi koos tunnustatud filmitegijate-õppejõududega.
Kui BFM loodi oli suureks abiks Põhjamaadest saadud toetus rahvusvahelise magistriprogrammi loomiseks, mida hakkasid juhtima näiteks NY Ülikooli professor Boris Frumin ja Euroopa Filmioperaatorite Föderatsiooni IMAGO president Andreas Fischer Hansen. Kui välised ressursid ammendusid tuli hakata mõtlema mis saab edasi. Edasi avas Jüri Sillart rahvusvahelise poolavatud magistriprogrammi, mille puhul kolmandik õpilasi tulid väljaspoolt filmiosakonda, aga enamus jätkas magistrantuuri kohe pärast bakalaureuseõpinguid. Selle kursuse lõpetasid muuhulgas näiteks hiljuti oma täispika filmi debüüdini jõudnud Triin Ruumet ja Clermont-Ferrandi programmi valitud filmi “Olga” režissöör Kaur Kokk. Usun, et sellest kursusest jäi tugev jälg Eesti filmimaastikule.
Edasi jäi aga küsimus – kuidas edasi? Kuidas pakkuda meie tudengitele võimalust jätkata õpinguid rahvusvahelises keskkonnas, rahvusvaheliste õppejõudude käe all? Sellest sündis meie ühismagistriprogramm KinoEyes, mis toimib kolme kooli koostöös (Screen Academy Scotland, BFM ja Lissabon Lusofona University), luues maksimaalse rahvsvahelisuse – lisaks sellele, et tudengid läbivad õpingud vahetades õppimise käigus riike ja koole, on ka kogu kursus väga rahvusvaheline ning tudengeid on kõigist maailma nurkadest.
Kuna kogemus oli unikaalne ja võimaldas pakkuda paremat kvaliteeti kui üks kool üksi suudaks, oli meie huvi selles suunas edasi areneda suur. Seetõttu sai esitatud Euroopa Komisjonile toetustaotlus ühise filmioperaatori eriala magistriprogrammi loomiseks koos Ungari ja Iiri filmikoolidega. Algatuseks tegime Erasmuse programmi kaudu ühisprojekti, mille raames tutvusime üksteise õppemeetodite, -tingimuste ja -ruumidega. Selle tulemusel sai selgeks, et igal koolil on oma eripära mida saab ühise programmi heaks ära kasutada. Ungaris on 150 aastat kestnud kinokool kust on tulnud palju operaatorikunsti klassikuid, teiste hulgas Vilmos Szigmond ja László Kovacs. Tänu sellele koolile on uue magistriprogrammi õppejõudude hulgas näiteks László Nemes, kes on filmi “Son Of Saul” režissöör ja Oscari nominendist operaator Lajos Koltai. Iiri filmikoolis saab aga osa anglo-ameerika filmikultuurist, veidi hoomatavamal skaalal kui näiteks konkurentsitihedas Londonis. Iirimaal on palju otseseid kontakte filmitööstusega ja seal filmitakse palju rahvusvahelisi sarju ja filme. Seega on neil võimalus tuua väga kõrgelt hinnatud filmimaailma tipptegijaid tudengitega kohtuma. BFM on uus, arenev ja muutuv keskkond, nendest kolmest koolist võibolla tehniliselt kõige kaasaegsem. Tundus, et kõik koolid koos suudavad pakkuda rohkem, kui üksik kool eraldi ja nii sai alguse “Viewfinder”, Euroopa Komisjoni poolt toetatud teine BFMi ühismagistrikava – tehes meie filmikunsti õppesuunast ainsa maailmas, kus on kaks mängufilmi valdkonnas toetatud Erasmus+ ühismagistriprogrammi.
Programmist lähemalt:
Tudengite mobiilsus seisneb selles, et esimene semester toimub Dublinis, teine semester Ungaris ning kolmas semester BFMis. Neljandal semestril jagunevad õpilased kolme kooli vahel oma magistritöid teostama. Filmioperaatori magistrisse oodatakse neid, kes on operaatorina saanud juba platsikogemuse, on mõned aastad seda tööd teinud ning soovivad võtta aja maha ning süveneda oma eriala tudeerimisse nii, nagu igapäevatöö neile ei võimaldaks.
Euroopa Komisjoni konkursil pääses lõppvooru 89 taotlust. Nendest valiti 27 programmi, mis said toetuse. Esialgse plaani järgi on kavas vastu võtta kolm järjestikust lendu.
Elen Lotman
BFM
2016
