Teadus

Uuringu tulemused: üldhariduskoolide toimetulek distantsõppega kevadel 2020

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate ja haridusteaduste instituudi teadlaste uurimisrühm viis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Linnavalitsuse tellimusel läbi uuringu ligi 3000 lapsevanema, 2500 õpilase ja 2000 õpetaja seas, et selgitada välja, kuidas nad 2020. aasta kevadel distantsõppega toime tulid ja mida meil sellest olukorrast õppida on. 

Illustreeriv foto: distantsõpe

Uuringust ilmnes, et hoolimata mitmetest väljakutsetest, tulid Eesti koolid kevadise distantsõppega toime, kuid ilmnesid ka mitmed kitsaskohad, millele tuleks täna mõelda, et distantsõpe oleks võimalikult tõhus kogemus kõikidele asjaosalistele.
 
Uuringu vahetulemused tehakse peagi tellija poolt avalikult ka kättesaadavaks ning lõplik uuringuaruanne saab valmis 2021. aasta suve alguses. Esmaste tulemustena teame aga juba praegu öelda, et juhtkonna toetus osutus oluliseks teguriks, mis aitas õpetajatel distantsõppega kohaneda. Koolides, kus olid selged juhised distantsõppe läbiviimiseks, koolisisesed kokkulepped töö- ja õppekorralduse kohta ja õpetajatele võimaldati haridustehnoloogilist tuge – nendes koolides tundsid õpetajad end distantsõppe perioodil toetatuna. See viitab, kui oluline on koostöine koolikultuur õpetaja igapäevase töö seisukohalt ning Tallinna Ülikoolil on hea meel, et oleme välja töötanud mitmeid programme, mis toetavad koostöise kultuuri edendamist haridusüsteemis.

Samuti selgus, et Eesti koolidele kättesaadavaks tehtud õppevara kasutamine võimaldab leevendada distantsõppe ajal suurenenud õpetajate töökoormust ja põimida õppeprotsessi mitmekesisemaid õpetamispraktikaid. Oluline on pöörata tähelepanu õpetajate koolitamisele digiõppevara kasutamisel, millesse on oma panuse andnud ka Tallinna Ülikool. Suureks abiks on koostöö võimaldamine haridustehnoloogidega, heade praktikate jagamine õpetajate kogukondades, veebiseminaride korraldamine jms.
 
Veel saab olulise tulemusena võib välja tuua selle, et distantsõppe metoodika vajab veel arendamist. Ilmnes, et distantsõppe ajal vähenes õpilaste koostöiste õpitegevuste hulk ning suur osa uuringus osalenud õpilastest lahendas ülesandeid peamiselt  iseseisvalt õpikust või veebist või osales videotunnis. Samas erinevate meetodite kombineerimine aitab kavandada protsessi, kus õppijad lahendaks nii iseseisvaid ülesandeid, kui töötaks grupis ning saaks individuaalselt õpetajaga suhelda video vahendusel. Samuti selgus, et kuigi videotunnid on tõhus meetod õppetöö läbiviimiseks, on oluline mõelda läbi, mis on videotundide eesmärk ning millised on erinevad metoodikad videotundide läbiviimiseks viisil, et õppijad oleks kaasatud. Eelkõige vanemate klasside õpilaste jaoks oli oluline, et videotunnid oleks mõtestatud – neid tunde võiksid õpetajad kasutada uute teemade õpetamiseks, lahenduskäikude selgitusteks, grupiaruteludeks. 
 
Kuigi 75%-i õpilaste hinnangul said nad distantsõppega hakkama, siis suuremat tähelepanu vajavad nii nooremate klasside õpilased kui ka õpiraskustega õppijad. Erinevad osapooled leidsid, et nende õpilaste jaoks oli distantsõpe kogemus vähem tõhus. Võtmeküsimuseks mitte ainult distantsõppe puhul, vaid õppeprotsessis tervikuna on õppijate eneseregulatsiooni kasv, mis toetab õppijate autonoomiat ja valmidust oma õppimise eest vastutuse võtmist. Õpilaste õpioskuste ja eneseregulatsioonioskuste arendamise metoodikate loomine ja rakendamine on saanud koolides tänu distantsõppe kogemusele märka suurema tähenduse.
 
Kevadel jäi õpilaste õppetöös osalemise toetamine valdavalt lapsevanemate õlgadele. Üldiselt usuvad pooled lapsevanemad, et kuigi distantsõpe oli nende lapse jaoks tõhus, siis tavapärane õppeprotsess toetab nende laste õppimist paremini. Keeruline oli peredes, kus mõlemad vanemad töötasid, laps pidi üksi hakkama saama ning õpetajad ei rakendanud veebitunde – neil juhtudel vanemad tundsid, et laps ei omandanud nii palju õpitavat materjali, kui ta seda tavaõppes teeks. Vanemate suurem informeeritus õppetöö korraldamisest ning ülevaade muudatustest õppekorralduses annab vanematele kindlustunde, et koolis on asjad kontrolli all ja õppeprotsess on läbi mõeldud.
 
Distantsõpe tõi välja meie õpilaste õppeprotsessi murekohad, mida me teadsime ka enne, aga need ei olnud meile seni nii valusalt tunda andnud. Uuringuga saime kinnitust, et tõhusaks distantsõppeks on vajalikud koolipoolsed kokkulepped, juhised ja toetusmehhanismid kõikidele osapooltele. Oluline on pöörata tähelepanu nõrgematele õppijatele ning läbimõtlemist vajavad pedagoogilised praktikad, et need ei oleks üksluised ja võimaldaks õppijal võtta vastutust oma õppimise eest.