Millest alustada aeglustamist?

Pakendi-, prügivabadus, nullkulundus, tasaareng ja paljud muud elustiilid kätkevad endas ühte keskset joont – lõpeta kiirustamine ja võta aega! Kasvõi pisiasjade jaoks!

bänner

Eriti praegusel ajal, kui kogu suhtlus, töö ja õppimine on nihutatud ühte tüüpi seadmete taha tuleks enda ja planeedi (vaimse) tervise eest hoolitsemiseks aeg maha võtta ning olla kohal hetkes, kus me parasjagu viibime. Aga kuidas seda teha? Tegelikult ei ole see üldsegi nii raske, tuleb kuskilt lihtsalt pihta hakata. Alustada võiks sellest, et kanda kaasas termostassi, mis sobib nii kraanivee kui ka soojade jookide manustamiseks endale sobival ajal ja kohas. Nautides, mitte kiirustades, võttes aega endale ja tehes päevaplaane.

Päris asjad

Oma toidupoolis tasub valida selle järgi, kui pikk ja rahulik on olnud selle teekond sinu lauale. Kas see on saanud segamatult kasvada Eestimaa mullas naaberkülas või on pidanud elama läbi mitu keemiakuuri ning lennureisid teiselt kontinendilt? Kas ma haaran letilt kohe söömiseks mõeldud plastisse pakendatud võiku ja löön sellesse oma hambad kohe peale väljumist? Või ma valin päris nõud ja päris toidu, mida ma söön rahulikult, igat maitset ja tekstuuri kogedes laua taga istudes? 

Oma kotiga poes või turul käies saame me rahulikult valida mõistlikult pakendatud tooraineid ning kasutada omi korduvkasutatavaid karpe, võrke või kotte. Söögi valmistamine võib olla mõnus ja loov tegevus, eriti koos pere või sõpradega. Saab päeval tekkinud tööpingetest auru välja lasta, rääkimata sellest, et omavalmistatud toit maitseb paremini, on tervislikum ning ka soodsam.

Samuti tuleb kasuks mõtlemine, mida teha alles jäänud toidu ja jäätmetega. Kas me saame üle jäänud toitu jagada kaaslaste või kogukonnaga? Kas tasuks kokku koguda köögiviljade puhastamisel tekkivad jäätmed ning need mõnusaks multifunktsionaalseks puljongiks keeta? Või kuidas üles seada kompostimise võimalus, et kõik ülejäägid saaksid rahulikult uuesti toitaineteks tagasi muunduda. 

Otse oskustööliselt

Oma toidu kasvatamine aknalaual või kasvuhoones on juba kõigile teatud mõnuallikas – vaim puhkab vaadates, kuidas seemnest saab taim ja suu naudib, kui ampsad oma kasvatatud tomatit. See võtab päris palju aega, aga seda nauditavam on tulemus. Las sinu aias kasvab rohi ja muutuvad mullaks langenud lehed!

Selle asemel, et ühiskonna survel tarbida kiirmoodi, on mõistlik omada mõningaid universaalseid ja hästi istuvaid riideesemeid, mis on kvaliteetsed ja kestavad kaua. Neid kombineerides saab kasvõi iga päev uue väljanägemise ning ostes käsitööna valminud rõivaesemeid, toetad otse oskustöölist ning valides keskkonnasõbralikud materjalid, teed pai ka planeedile. Iseenda kasutuskõlblikud rõivad tasub saata uuesti ringlusesse, kellelegi teisele avastamiseks. Õhtuti võib aga ette võtta mõnusa näputöö ja teha näiteks vanadest teksadest lapitehnikas voodikatte.

Samuti saab enese eest hoolitseda nii, et sellest ei jää suurt kuhja materjali maha. Pese ennast seebiga ning juukseid tahke šampooni ja palsamiga, koori oma nahka kasutatud kohvipuruga ning toida meega. Naistele võiksid olla tuttavad kuupüksikud ja -tops. Hambaid harjates saab valida looduslikest/komposteeruvatest materjalidest tehtud harja ning Eestiski valmistatavaid pakendivaba habapesutableti või -pulbri.

Vaata aknast õue!

Igaõhtuse seriaali või filmi asemel võiks hoopiski vaadata aknast õue. Kohe pikalt ja mõnuga. Ning jälgida, kuhu mõtted viima hakkavad. Selle asemel, et kiirustades rassida jõusaali jooksulindil tasuks ehk hoopiski minna oma kodukanti avastama – iga päev uus piirkond. Ka autos või bussis istudes ja kaasliiklejaid kirudes ei hakka meie hapnikuvaeguses aju nii hästi tööle kui kõndides või rattaga sõites. Ning kas peame mõned korrad aastas lendama sooja päikese alla või võime veeta perega puhkuse Nõval, Värskas või Hiiumaal telkides? 

Asjade omamise ja kogumise asemel võime kasutada laenutamist ja rentimist ning jagada oma vara kogukonnaga. Asjade parandamine ja hooldamine annab hea võimaluse nokitsemiseks ning oskuste õppimiseks. Oma aja ja elamuste teistele kinkimine annab meile topelt tagasi, sest koos aega veetes ja nalja visates hakkavad tööle ka meie enda õnnehormoonid. Nii, püüdes elada rahulikult hetkes, märkame peagi, kui vähe meil on vaja, et olla õnnelikud.

toote pilt 1toote pilt 2