Sotsioloogia

Sotsioloogia

Sotsioloogia on põnev eriala, mis läbi põhjalike analüüside ja tõlgenduste heidab valgust erinevatele meie eraelu, kogukonda, ühiskonda või ka kogu maailma puudutavatele aktuaalsetele sotsiaalsetele küsimustele. Sotsioloogia arendab ühiskonnas teadlikult ja aktiivselt osaleda soovijate jaoks olulist oskust – kriitilist mõtlemist.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat / osakoormusega õppel 4 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 20 tasuta / 20 tasulist

Õppevorm Päevaõpe/sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
CAPTCHA

Pakume lisaks tasuta õppekohtadele (20, päevaõpe, 3 aastat) ka tasulist osakoormusega õpet (20 kohta, sessioonõppena, 4 aastat). Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine. Osakoormusega õppesse kandideerimiseks tuleb esitada eraldi avaldus.

 

Sotsioloogia kui teadusharu kasvas välja 19. sajandi valgustusajastu ideedest, põhinedes suuresti sellel, et igal võimalusel tuleks püüelda iseseisva mõtlemise poole.

Miks tulla meile õppima?

Sotsioloogia on põnev eriala, mis läbi põhjalike analüüside ja tõlgenduste heidab valgust erinevatele meie eraelu, kogukonda, ühiskonda või ka kogu maailma puudutavatele aktuaalsetele sotsiaalsetele küsimustele, näiteks:

  • mis põhjustab vaesust? 
  • miks see on ühiskonniti erinev? 
  • mis tagab tööturul edu? 

  • kuidas ühitada töö- ja pereelu?

  • miks osad õpivad kauem kui teised ja kuidas see mõjutab palgataset? 

  • miks mõningaid ühiskonna rühmi diskrimineeritakse?

  • kuidas vähendada sallimatust? 

  • millest tulenevad soonormid ja kuidas need muutuvad? 

  • mida tähendab teatud subkultuuridesse kuulumine? 

  • milline on sotsiaalmeedia mõju arvamustele ja hoiakutele? 

Keda ootame õppima?

Ootame õppima kõiki, kellel on huvi maailmapilti avardadaühiskonnas toimuvat paremini mõista, erinevaid sotsiaalseid protsesse analüüsida ja nende kohta iseseisvaid järeldusi teha.

Sotsioloogina saad uurida ühiskonna ülesehitust ja toimimist, sotsiaalseid protsesse ja nähtusi (nt toimetulek tööturul, võimaluste erinevus hariduse omandamisel, diskrimineerimise põhjused, sallimatuse vähendamise võimalused, vaesuse põhjused, soonormide muutumine, subkultuuridesse kuulumise tähendus, sotsiaalmeedia mõju hoiakutele, inimeste suhtlus virtuaalsetes keskkondades jpm). Huvitavamad küsimused peituvatki selles, kuidas sotsiaalsed institutsioonid mõjutavad inimest ja tema tegutsemist, aga ka vastupidi, kuidas inimene mõjutab ühiskonna ülesehitust.

Ootame meile õppima ka täiskasvanud õppijaid. Meie kogemus näitab, et sotsioloogia bakalaureuseõpe sobib edukalt ka teiseks kõrghariduseks, võimaldades seniseid teadmisi ja kogemusi uues raamistikus käsitleda - õppida tundma sotsioloogi praktilisi tööriistu (nt erinevad andmeanalüüsi meetodid). Selle najalt saab juba veelgi kindlama tundega jätkata magistriõpinguid.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Sotsioloogia bakalaureuseõpe on korraldatud päeva- ja sessioonõppe vormis esmaspäevast reedeni. 

  • Õpe toimub loenguteseminaridepraktikumide ja iseseisva tööna, mille raames tuleb lugeda erialast kirjandust (sh inglise keeles) ja koostada kirjalikke töid. Lisaks tuleb läbida praktika ning soovi korral on Erasmus programmi kaudu võimalik mõnel semestril õppida välismaal.

Olulised erialaained

Õpingute alguses saad lisaks sotsioloogiale avardada silmaringi:

  • üleülikooliliste ainete raames („kriitiline mõtlemine“, „õppimine kõrgkoolis“)
  • omandada üldteadmisi teiste sotsiaalteaduste alusainete kohta (riigiteadused, majandus ja õigus) 
  • õppida erialast inglise keelt
  • Seejärel keskendub õpe sotsioloogia ainetele. Nii õpid tundma erinevaid sotsioloogilisi teooriaid ja uurimisvaldkondi (nt sugu ja perekond, multikultuursus, töö, haridus, keskkond, tarbimine), planeerima ja osaliselt läbi viima sotsioloogilist uurimust ja analüüsima andmeid. 
  • Vabaained on aga heaks võimaluseks õppida võõrkeeli, tõsta arvutikasutuse oskust ja omandada teadmisi teiste sotsiaal- ja humanitaarteadusliku taustaga erialade kohta.

Tutvu õppekavaga 

Põhiõppejõud

 

Professor Marge Unt töötab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuses (RASI). Tema teadushuvideks on paremuste ja halvemuste kumuleerumine eluteedes rahvusvahelises võrdluses, eriti noorte lülitumisel tööturule, emaduslõiv, aga ka hiliskarjäär ning aktiivne vananemine.  Praegu on tihedalt seotud kolme rahvusvahelise projektiga: Horisont 2020 projektis „EUROSHIP: Täites lünki sotsiaalses ebavõrdsuses“, „Euroopa horisondi“ projektis „MAPINEQ: Ebavõrdsuste kaardistamine üle elukaare“ ning GENDER-NET Plusi projektis „MASCAGE: Soolistatud vananemine: Maskuliinsused ja vananemine Euroopa praegusaegses kirjanduses ja filmikunstis“. Ühtlasi valmistab ta ette ERC taotlust Mobilitas Pluss ERC granditaotlemise toetuse abil (MOBERC). 

Marge Unt Eesti Teadusinfosüsteemis

 

 


Kadri Täht

Töö- ja haridussotsioloogia kaasprofessor ning sotsioloogia magistriõppekava kuraator. Õpetab peamiselt kvantitatiivsete andmeanalüüsi meetodite kursusi, aga ka kursusi, mis on seotud sotsiaalse stratifikatsiooni, töö- või  perekonnasotsioloogiaga. Oma doktorikraadi omandas ta Vrije Universiteit Amsterdam’is (Holland). Tema uurimistöö on keskendunud sotsiaalse ebavõrdsuse ja kihistumise temaatika ümber. Peamised uurimisteemad on seotud tööturuga (haridussüsteemist tööturule sisenemine, tööturuliikumised, tööturult lahkumine), töö- ja pere-elu ühitamisega ning selle mõjuga leibkonna liikmetele ning ajakasutusega nii leibkonna sees kui ka väljaspool leibkonda. Ta on olnud tihedalt seotud mitmete kohalike ning rahvusvaheliste uurimisprojektidega, millest hetkel on käimas Horisont 2020 projekt „EUROSHIP: Täites lünki sotsiaalses ebavõrdsuses“ ning Euroopa horisont projektis „MAPINEQ: Ebavõrdsuste kaardistamine üle elukaare“.

Kadri Täht Eesti Teadusinfosüsteemis 

 


Kairit Kall

Sotsioloogia lektor ja sotsioloogia bakalaureuseõppekava kuraator. Ta õpetab sissejuhatust sotsioloogiasse ning uurimismeetodite kursusi. Tal on doktorikraad sotsioloogias ja sotsiaal- ning avalikus poliitikas (Tallinna Ülikooli ja Jyväskylä Ülikooli topeltkraad aastast 2020). Teadustöös keskendub ta eelkõige töötamisega seotud teemadele (töösuhted, tööränne, platvormitöö) ning hetkel osaleb Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse keskkonnasotsioloogilises PRIMUS projektis, mille eesmärgiks on ümbertöödeldud plasti laiem kasutuselevõtt.

Kairit Kall Eesti Teadusinfosüsteemis


Kadri Aavik

Osakoormusega soouuringute dotsent. Kadril on doktorikraad sotsioloogias (TLÜ, 2015) ja magistrikraad soouuringutes (Kesk-Euroopa Ülikool, 2007). Tema peamisteks uurimishuvideks on sugu, soolisus ja sooline ebavõrdsus erinevates ühiskonnaelu valdkondades; kriitilised ülikooliuuringud (akadeemia korporatiseerumine ja selle laiemad mõjud, sookategooria teaduses ja kõrghariduses); kriitilised loomauuringud (inimeste ja loomade vahelised suhted ühiskonnas kriitilisest sotsioloogilisest perspektiivist, loomaõiguslus- ja veganliikumised, ökofeminism). Kadri kasutab oma uurimistöös kvalitatiivseid meetodeid, eelkõige narratiivset lähenemist ja intersektsionaalsust. 

Kadri Aavik Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Eve-Liis Roosmaa

Sotsioloogia lektor. Ta õpetab peamiselt kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodeid ja ainet, mis valmistab ette bakalaureusetöö kirjutamist ehk esimese iseseisva uurimistöö tegemist. Oma sotsioloogia õpinguid alustas Eve-Liis Tallinna Ülikoolis (toona Tallinna Pedagoogikaülikool), kus omandas ka doktorikraadi tööga elukestva õppe teemal, mille põhiküsimuseks on sotsiaalne ebavõrdsus täiskasvanuna õpingute jätkamisel ja riikidevahelised erinevused õpingutes osalemise mustrites. Teda huvitavad ka hariduse ja koolituste seosed tööeluga, noorte sotsiaalne tõrjutus (nt kuidas toimub täiskasvanuellu astumine), eesti keele areng teaduskeelena ja ümbertöödeldud plastikusse suhtumine ning vastav tarbijakäitumine.

Eve-Liis Roosmaa Eesti Teadusinfosüsteemis 


Pille Petersoo

Pille Petersoo on sotsioloogia lektor ning tema uurimisteema on rahvuslik identiteet. Doktorikraadi omandas Pille Petersoo Šotimaal Edinburghi Ülikoolis ning alates aastast 2005 tegutseb ta retsensendina ajakirjade "Scottish Affairs", "Theory, Culture, Society", "Journal for Language and Politics" jaoks. Lisaks on ta Nordic Visual Studies Network´i, BSA (Briti Sotsioloogia Assotsatsioon) ja ASEN (Rahvusluse ja Etnilisuse Uuringute Assotsiatsioon) liige.

Pille Petersoo Eesti Teadusinfosüsteemis


Tanel Vallimäe

Sotsioloogia nooremlektor. Omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis (politoloogia) ja magistrikraadi Tallinna Ülikoolis (riigi- ja poliitikateadused). Hetkel on Tallinna Ülikoolis pooleli õpingud doktorikraadi omandamiseks (sotsioloogia). Peamised teemad, milles kogemused uurimis- ja õppetöös: kodanikuühiskond, kodanikualgatuslikud väärtused, vabaühenduste elujõud ja tegevusvõimekus, ühiskonnateooriad, sotsiaalne õiglus, rahvuslusideoloogia ja väärtused ühiskonnas.

Tanel Vallimäe Eesti Teadusinfosüsteemis


Jüri Kruusvall

Omandanud kõrghariduse ja doktorikraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis. Ta õpetab aineid, mis on seotud sotsioloogiliste teooriatega, keskkonnasotsioloogiaga ja sotsioloogia uurimismeetoditega. Tal on pikaajaline teadustöö kogemus, uurimisteemad on olnud keskkonnasotsioloogia, kasvatussotsioloogia ja rahvussuhete sotsioloogia valdkonnast.

Jüri Kruusvall Eesti Teadusinfosüsteemis


Liis Ojamäe

Sotsioloogia dotsent. Bakalaureusekraad on tal omandatud majandusteaduses (TTÜ), millele hiljem lisandusid magistrikraad ja doktorikraad sotsioloogias (TLÜ). Ta õpetab peamiselt aineid, mis on seotud uurimismetodoloogia ja akadeemilise kirjutamisega, samuti linna- ja majandussotsioloogiaga. Tema uurimisteemad keskenduvad peamiselt linna- ja eluasemeuuringutele, kasutades kvalitatiivseid meetodeid või kombineerides kvalitatiivset lähenemist kvantitatiivse andmeanalüüsiga.

Liis Ojamäe Eesti Teadusinfosüsteemis 


Triin Roosalu

Dotsent Triin Roosalul on BA ärijuhtimisest (TÜ) ja sotsioloogiast (TLÜ), MA Euroopa õpingutes (TÜ) ja PhD sotsioloogiast (TLÜ). Tema uurimishuviks on ebavõrdsused ja nende kujunemine ning avaldumine ühiskonnas, eriti tööturul ja haridussüsteemis. Hetkel on ta üks Eesti esindajaid uuringukonsortsiumis ISSP ning juhib Eesti uurimisrühma tööd kahes rahvusvahelises teadusprojektis: individuaalsetest õpiteedest ja oskuste režiimidest. Lisaks sellele panustab ta mitmesse uurimisprojekti, mille algatamisel on ta kaasa löönud: vastutustundlikust tarbimisestmitteformaalõppe ja tasemeõppe seostamisesttasemeõppe ja töölõppe seostamisesttõsistest vaba aja tegevustest ning noorte tõrjutuse ennetamisest. Õppejõuna juhendab ta kõigi õppeastmete tudengeid akadeemilise uurimistöö ja kirjutamise valdkonnas ja õpetab töösotsioloogia, stratifikatsiooniteooriate ning elukestva õppe teemalistel kursustel.

Triin Roosalu Eesti Teadusinfosüsteemis 


 
 

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele riigieksami vähemalt 40 punktile või eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60 punktile. 

Vastuvõtupunktid (100 punkti, lävend 65 punkti) moodustuvad järgmiselt: 

  • eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%;
  • vastuvõtueksam 75%.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast (maksimaalne tulemus 75 punkti):

  • lühiessee 40%
  • arvutused ja tabeli tõlgendamise ülesanne 10%
  • vestlus 25%
Kirjalik vastuvõtueksam (2 tundi) koosneb kahest osast:
  • kirjaliku arutluse ehk lühiessee kirjutamine vabas vormis ühel etteantud teemadest Eesti ühiskonnas toimuvate sündmuste ja protsesside kohta (maht ligikaudu 1-2 A4 lk käsitsi kirjutatud teksti, sh mustandi koostamise võimalus);
  • tabeli kujul esitatud uuringutulemuste tõlgendamine (põhineb protsentarvutustel, soovitav on kaasa võtta taskukalkulaator, telefoni arvutusteks kasutada ei või).
Suuline vestlus:
  • suuline osa vastuvõtukomisjoniga eriala valiku teemal on vestluse vormis (kestab umbes 10 minutit, korraga ühe sisseastujaga).

Peamised hindamiskriteeriumid (mida hinnatakse iga eksamiosa kohta): eesti keele riigieksamiga hinnatakse eesti keele oskust; essees hinnatakse peamiselt sotsiaal-kultuurilisi üldteadmisi, probleemipüstitus- ja argumenteerimisoskust ning kirjalikku väljendusoskust; tabeli tõlgendamise ülesannetega hinnatakse loogilist mõtlemist ja algteadmisi statistikast (sh protsentarvutused); vestlusel hinnatakse peamiselt suulist eneseväljendusoskust ja erialast motivatsiooni ja valmisolekut õpingud edukalt lõpule viia, sh huvi ühiskondlike protsesside toimimise vastu. Vestlusel uurime ka valmisolekut töötada ingliskeelse erialakirjandusega.

Hindamise kirjeldus: riigieksami puhul kasutatakse tulemust originaalpunktides, mis korrutatakse läbi lõpptulemusel kasutatava osakaaluga. Nii esseed, tabeli tõlgendamise ülesandeid kui ka vestlust hinnatakse 10-palli skaalal. Osade eest saadud punktid korrutatakse läbi lõpptulemusel kasutatava vastava osa kaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku. Esseed ja arvustusülesandeid hindavad komisjoniliikmed vastavalt eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumitele. Vestlusel hindab iga kandidaati kaks eksamikomisjoni liiget eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Vestluse hinne kujuneb kahe komisjoni liikme hinnete tulemusel.

Eksamiks valmistumiseks soovitame tutvuda sotsioloogilise kirjanduse ning meediakajastustega ühiskondlike protsesside kohta. 

Sisseastujad võivad kasutada kalkulaatorit, aga nutiseadmeid mitte. Kalkulaator ja pastakas kaasa!

Tutvu sisseastumise ajakavaga siin

Kuhu edasi?

Bakalaureuseõppe loogiliseks jätkuks on sotsioloogia magistriõpe, mis annab paremad eeldused iseseisvaks ja juhtivaks tööks ning võimaldab jätkata õpinguid doktoriõppes. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Sotsioloogiaõpingute käigus omandad oskused ühiskonnas toimuvat analüüsida, paremini mõtestada ja iseseisvalt järeldusi teha, st õppes on ühendatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. See omakorda annab teadmised ühiskondlike protsesside arengutrendide hindamiseks ja erinevate strateegiate välja töötamiseks. Sotsioloogiline analüüsi ja mõtestamise viis on rakendatav nii riiklikul kui ka organisatsioonide tasandil (mh ettevõtted, MTÜd).

Ootame õppima neid, kes soovivad töötada riigiasutustes (ministeeriumid, ametid, omavalitsused jm), haridus- ja teadusasutustes (assisteerivad ametikohad kõrgkoolides, instituutides jm) ja eraettevõtetes ((turu)uuringufirmad, analüüsikeskused jm) erinevate uuringuandmete ja statistilise materjali koguja, töötleja ja analüüsijana. Samuti saab sotsioloogiaõpingute lõpetaja hea ettevalmistuse töötamaks sotsiaalelu praktilise korraldamise valdkonnas (nõunikud, infojuhid jm) ja meedias (nt ajakirjanikud). Kui lisaks sotsioloogiale omandada magistriõppes mõni teine sotsiaalteaduste valdkond (riigiteadused, sotsiaaltöö, õigus vm), laienevad töövõimalused veelgi.


Vilistlase tsitaate:

"Minu ametinimetus ei ole minu tööalase karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog“, kuigi minu tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris töötades on sotsioloogi põhioskusi – ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste  interpreteerimine ja kommunikeerimine  – peaaegu alati eeldanud. Ka oma praegusel ametikohal kasutan ma kõiki neid oskusi igapäevaselt. Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja koolis eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleks ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga eks see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhierinevus erinevate sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsaste ülikondadega, ministeeriumis halvastiistuvate ülikondadega ja ülikoolis kampsunitega inimesed. Elu jooksul on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõigetega inimesi.  Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on üheks olulisemaks ressursiks tööturul lahtine ja loov mõtlemine ja kohanemisvõime. Kui sul on uudseid vaatenurki näiteks soolise või haridusliku ebavõrdsuse või tööturu segregatsiooni või mis iganes teise probleemi lahendamise osas, siis enam-vähem kindlasti suudad sa neid samu oskusi rakendada ka teiste probleemide lahendamisel sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Seetõttu võib-olla on just stambivaba mõtlemise õpetamine ja õppimine ülikooli puhul kõige tähtsam asi, ja just seda ma TLÜ sotsioloogia magistratuurist sain."

Lee Maripuu, Praxise kommunikatsioonijuht


"Sotsioloogia on osutunud minu jaoks õnnestunud valikuks eeskätt seetõttu, et õpingute käigus omandatud erialased oskused on suurel määral olnud ülekantavad erinevates tööelu-situatsioonidesse. Võin kogemusele tuginedes kinnitada, et süstemaatilised teadmised uurimis- ja analüüsimeetoditest, koos oskustega neid kasutada (andmete tõlgendamine ja seostamine, kontseptuaalne mõtlemine jne), on iseenesestmõistetavalt kesksel kohal nii sotsioloogi kui analüütiku igapäevastes ülesannetes. Aga mõneti üllatavalt on needsamad mõtlemisega seotud „tööriistad“ osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kõikvõimalikes olukordades, kus on tegemist nö uue teadmise loomise ja sünteesimisega – alates mõjude hindamisest strateegilise planeerimise või õigusloome protsessis, kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni. Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Sellepärast, et loomulikult oleks väga mugav, kui saaks omandada konkreetse eriala ja õppida „terveks eluks ette“, kuid arvatavasti on ainus asi, mis ei muutu, just see teadmine, et kõik ümberringi muutub kasvava kiirusega. Sotsioloogia võimekus kohaneda annab selleks suurepärase “kapitali”.

Anneli Leemet, Kutsekoda analüütik


"Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen 10 aastat laulnud ansambel HU?-s. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohvikupidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis seotud sotsioloogiaga. Tegelen üsna konstantselt mõne sotsioloogilise uurimuse läbiviimisega (valdavalt soouuringutega), lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne. Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajadusel ka maailma suunata ja kujundada. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev! Seega sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. See oli vist esimest korda magistriõpingute alguses, kui registreerisin, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu esitatud muusika, lavaesteetika jne kaasa tuua võib. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga. Teisisõnu, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda ka iseenda tähendust (sh. problemaatikaid) selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi kunagi oma magistritöö. Mida hääd siis olen saanud sotsioloogia õpingutest? Eks ikka seda, et kannan endas nüüdisaegset sotsioloogilist mõtlemist, mis võimaldab ümbritsevat tundlikumalt hinnata, seoseid luua, miks mitte selle põhjal vajadusel ka suunata ja kujundada, ma ei kipu süüdistama, vaid mõtestama jne. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev!“ 

Hannaliisa Uusma, laulja ja muusikasotsioloog

Miks ühiskonnateaduste instituut?

Ühe Minuti Loengute formaadis saad tutvuda mõningate uurimisküsimustega, millega meie õppejõud ja vilistlased tegelevad.

 

  • Airi-Alina Allaste „Kuidas määratleda noorte ühiskondlikku aktiivsust?
  • Ellu Saar „Kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?
  • Kadri Aavik „Lõhed Eesti tööturul?
  • Katrin Tiidenberg „Selfie'd – nartsissism või eneseväljendus?
  • Meie uurijate käimasolevate teadusprojektiga saab tutvuda RASI kodulehel.

    Jälgi meid ka Twitteris @rasi_iiss ja Facebookis @TLURASI.

    Miks tulla meile õppima?

    Tallinna Ülikooli Ühiskonnateadute Instituudis, kus sotsioloogiat õpetatakse, on õppejõududeks muuhulgas ka Eesti suurima sotsioloogia teaduskeskuse Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute instituudi (RASI) teadurid. Selline teaduse ja õppetöö sümbioos rikastab loenguid ja seminare, mille raames käsitletakse ka kõige värskemaid arenguid erinevate sotsioloogia valdkondade uurimistöö vallas.

    Õppekavas on arvestatud viisidega, kuidas avaralt ja adekvaatselt ühiskonda ja kultuuri mõtestada. Sotsioloogiaõpingute ajal omandad teoreetilised teadmised ühiskonna ülesehitusest ja muutumisest ning empiirilise uurimistöö oskused. Üheks õppekava tugevuseks on kõrgetasemeline erinevate analüüsimeetodite õpetamine, mille arendamisel arvestatakse ka tööandjate vajadustega.

    Eestis pakub Tallinna Ülikool ainukesena just sotsioloogia nimelise eriala õpet, mis on ka rahvusvahelises võrdluses kõrgelt hinnatudQS World University Rankings by Subject 2018 järgi on Tallinna Ülikooli erialadest esindatud vaid sotsioloogia, jagades edetabelis 201.-250. kohta. Muuhulgas oleme Ida-Euroopa riikidest Varssavi Ülikooli järel 2. kohal. The QS World University Rankings® indeks koostatakse järgmiste komponentide põhjal: vastava eriala ja ülikooli maine akadeemias ja tööandjate seas (ülemaailmne küsitlus) ning erialaga seotud teadlaste-õppejõudude teadusartiklite tsiteeritavuse põhjal (Scopuse andmebaas, h-indeks).

    TLÜ sotsioloogia õpe toetub pikaajalisele tugevale teadustööle erinevates Eesti ühiskonnaelu valdkondades, sellel komponendil on indeksi kujunemisel oluline kaal. TLÜ Ühiskonnateaduste instituudis asub üks Eesti suurimaid ja pika ajalooga sotsioloogia teaduskeskus – Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskus, samuti tegutseb siin Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus. Meie õpinguid iseloomustab tugev sotsiaaluuringute metodoloogia ja ühiskonnaprotsesside tõlgendamise baas, mis on väljendunud näiteks meie vilistlaste sagedastes auhinnalistes kohtades lõputööde konkurssidel, edukas edasiõppimises magistritasemel välisülikoolides ja Eestis ja ka kodumaises tööalases karjääris sotsiaalse analüüsi oskusi nõudvatel ametikohtadel.

  • Ühiskonnateaduste instituudis asub üks Eesti suurimaid ja pika ajalooga sotsioloogia teaduskeskus – RASI. Samuti tegutseb siin Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus
  • ÜTI sotsioloogid on uurinud Eesti ühiskonna mitmesuguseid valdkondi – sotsiaalset kihistumist, perekonda, tööelu, haridust, elustiile, elutee kujunemist ja palju muud –, kasutades uurimuste tegemisel nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. See annab võimaluse leida endale huvipakkuv lõputöö teema ja juhendaja, aga võimaluse korral ka praktikakoht.
  • Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Sotsioloogia üliõpilaste huvitavatest lõputöödest leiad näiteid ETERA-s.

RASI repositooriumisse kogume meie sotsioloogide uurimistööde aruandeid.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Õppetööväline sotsiaalelu toimub erinevatel tasanditel: kursusesiseste ürituste eestvedajaks on (enamasti) kursusevanem. Suunal/instituudis korraldatakse ühisüritusi paar korda aastas (nt jõulupidu).

Lisaks toimuvad üleülikoolilised peod (nt ülikooli sünnipäeva-ball). Lühidalt võib öelda, et õppetöövälise sotsiaalelu sisu ning intensiivsus on eeskätt tudengite endi kätes. 

Sotsioloogiast huvitunuid üliõpilasi üle Eesti ühendab sotsioloogiaüliõpilaste liit SÜLEM, kelle eesmärgiks on innustada kursustevahelist suhtlust. Näiteks korraldatakse sotsiaalselt olulistel teemadel arutelusid ning lauamängu-, sauna- ja filmiõhtuid, mis viivad kokku üliõpilased, õppejõud ja valdkonna praktikud.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel toimub Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents ESAK.

Võimalusi rahvusvaheliselt kõrgel tasemel mõtlejate ja uurijatega kohtuda ja ka sotsioloogiast väljaspool oma teadmisi täiendada leiab ülikoolis pidevalt. Näiteks Ühiskonnateaduste Instituudi korraldatavate konverentside kaudu. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Laiemat teavet Eesti sotsioloogide tegemiste kohta saab Eesti Sotsioloogide Liidu kodulehelt.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Sotsioloogide jalajälg (sotsiaal)meedias

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Tamara Statsenko
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6409 445

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee