Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

Ootame õppima nii ajaloo bakalaureusekraadiga, ajaloost ja ühiskonnateadustest huvitatuid, kes soovivad omandada õpetajakutset, kui ka juba töötavaid õpetajaid, kes tahavad oma teadmisi täiendada.

Hea magistrant on mitmekülgsete huvide, avatud ja positiivse ellusuhtumisega inimene, kellel on selge kutseorientatsioon ja soov töötada laste ning noortega. Eeldame kõrget motivatsiooni, eetilisust ja empaatiavõimet.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna ülikooli tugevad õpetajakoolituse traditsioonid, kasvatusteaduste kõrge tase ning pika aja jooksul kujunenud praktikabaas võimaldavad omandada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
  • Õpetajaks õppijate erialast ettevalmistust toetab suur ühisosa ajaloo akadeemilisel suunal õppijatega. Ajalugu käsitletakse erinevatest erialadevahelistest vaatenurkadest, põimides eri koolkondi, meetodeid ja allikaid.
  • Pedagoogilise ettevalmistuse tagavad kasvatusteaduste plokk ja ainedidaktika. Kasvatusteaduste ained toetavad õpetaja rollipildi ja pädevuste kujunemist, ainedidaktikas õpitakse ja harjutatakse aineõpetaja töös vajaminevaid oskusi, nagu õppeprotsessi organiseerimine erinevates keskkondades, õppeülesannete koostamine ja hindamine, analüüsitakse ja koostatakse ise õppematerjali ja -vahendeid.
  • Magistritöö peab olema kas ainedidaktiline või pedagoogiline. Uuritud on pedagoogilist kogemust, õpetamispraktikat, koostatud õppe- või metoodilisi materjale, analüüsitud õppekirjanduse eri aspekte. Meie üliõpilaste magistritööd on võitnud kasvatusteaduslike tööde konkursse ja saanud auhinnalisi kohti ajalooõpetajate metoodiliste materjalide konkursil.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Õpingute ajal on suur rõhk iseseisval tööl.
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Ajaloo ainete moodulis käsitletakse ajaloo mõistmise ja ajaloo kirjutamise sõlmprobleeme: ajalugu ja mälu, rahvuslus ja rahvusteülene ajalugu, Balti ajalookirjutus võrdlevas perspektiivis. Kaks esimest ainet on ingliskeelsed, see võimaldab vaadata minevikusündmusi ja nende mäletamise viise koos eri rahvusest õppejõudude ja tudengitega.

Ühiskonnaõpetuse alast tuge pakub aine majandus nüüdisühiskonnas. 

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Üleülikooliline aine ELU projekt toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse tänapäevase tehnikaga sisustatud õpperuume. 
  • Õppetöö toimub mitmekesises vormis: loengud vahelduvad seminaride ja praktilise harjutamisega. 
  • Muuseumiõppe ja e-keskkondade kasutamise võimalusi õpitakse tundma koos asjatundjatega.
  • Kasvatusteadustes ja ainedidaktikas õpitut praktiseeritakse paralleelselt teoreetiliste õpingutega toimuvatel õpetajakoolituse praktikatel. Praktikumide juhendajad on meie vilistlastest noored õpetajad.
  • Õpetajaks õppivad üliõpilased on oodatud liituma ajalooõpetajate kogukonnaga Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Aineliidu juhatuses ja aktiivsete liikmete hulgas on meie vilistlasi.
  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusprogrammiga mõnda Euroopa ülikooli.

Võrgustikud

Õppejõud

Mare Oja on ajaloodidaktika lektor. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud Tallinna pedagoogikaülikoolis teadusmagistri kraadi kasvatusteadustes, mis käsitles oskuste kujundamise ja hindamise võimalusi ajalooõpetuses, ja Tallinna ülikoolis doktorikraadi ajaloos.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on hariduse ajalugu ja areng, õppekavaarendus ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamisega seotud küsimused. Ta on koordineerinud õppekavaarendust, ajaloo riigieksamite ettevalmistustööd, ajalooõpetust toetavaid projekte, nagu ajalootunnid muuseumis ja arhiivis, kultuurilooline õppematerjal kodukohaloo käsitlemiseks, koostanud, retsenseerinud ja analüüsinud õppekirjandust. Koostöö rahvusvahelise ajaloodidaktika ühingu (ISHD), Euroopa ajalooõpetajate seltsi (EUROCLIO) ja Euroopa Nõukoguga on taganud võimaluse olla kursis tänapäevaste didaktika põhimõtetega ning osaleda rahvusvahelises diskussioonis. 


 

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor ning ajaloo akadeemilise suuna juht. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.


Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.


Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.

 

 

 


Linda Kaljundi on ajalookultuuri dotsent ja keskajauuringute teadur. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes.

Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ja Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös on ta keskendunud ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.


Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad humanitaarias (soovitavalt ajaloos, kõrvaleriala soovitavalt ühiskonnaõpetuses) või sellele vastav ettevalmistuse aste. 

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Sisseastumiseksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 

  • Esimene kirjalik osa on kandidaadi motivatsioonikiri, mille ta esitab koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i. Motivatsioonikiri peab kajastama kandidaadi soovi saada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks, arusaama õpetajaameti võimalustest ja vastutusest, oma missiooni õpetajana, ülevaade varasemast tööst noortega, kui see kuulub kogemuste hulka. 
  • Teise kirjaliku osana sooritatakse vastuvõtueksamil akadeemiline test, millega hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Suuline eksamiosa koosneb arutelust hariduse valdkonna aktuaalsetel teemadel ja individuaalsest vestlusest. Suuline osa toimub kohe pärast kirjalikku, arutelule järgneb individuaalne vestlus.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

 

"Olen ajaloo, kunstiajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud Tallinna Arte Gümnaasiumis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis. Õppisin esmalt kunstiõpetajaks ning õpetajana asusin tööle juba 1999. aastal, kuid Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale astusin 2006. aastal. Paralleelselt koolis töötades ja magistriõppes õppides sain aru, et just see on õpetajakoolituse parim võimalik vorm – kõike uut, mida teada saad, on võimalik kohe katsetada ning katsetuste tulemusi omakorda kursusekaaslastega või õppejõududega arutada. Sama kehtib ju igasuguse õppimise kohta, kui ei rakenda, pole mõtet aega raisatagi. Ehkki õpetaja peab igal juhul olema juht oma klassi ees, oli minul võimalus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuses saada esimene tõeline juhtimiskogemus, mis omakorda sillutas teed Võsu Kooli juhi ametisse. Täna püüan ikka kätt sotsiaalainete pulsil hoida ja aktiivselt seltsi tegemistesse panustada."


"Ajaloo ja kunstiajaloo praktikate kaudu tegin tutvust muuseumi valdkonnaga. Õpetajaharidus lõi võimaluse rakendada oma teadmisi mitmekülgselt ja leida oma koht muuseumihariduse maastikult. Nüüdseks olen formaalse ja mitteformaalse hariduse lähendajana parendamas muuseumihariduse taset ning kujundamas muuseumeid atraktiivseteks õpikeskkondadeks, mis on põnevad nii üksikkülastajale kui ka grupikülastusteks. Õpetajaharidust omandades jõudsin arusaamiseni, et muutused on minu teha ning seetõttu olen omandamas doktorikraadi kasvatusteadustes. Ikka selleks, et muuseumihariduse kvaliteeti tõsta ja arendada muuseumihariduse metoodikaid. Jätkan õpinguid Tallinna ülikooli doktorandina."


"Töötan ajaloo -ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Tallinna Humanitaargümnaasiumis. Kooli sattusin õpetama programmiga "Noored kooli", hiljem jätkasin õpinguid Tallinna ülikoolis. Mulle on oluline, et õpetan ajalugu ja ühiskonnaõpetust vene õppekeelega koolis. Just siin tunnen, et saan kõige praktilisemalt panustada, et Eesti ühiskonnas oleks rohkem meie-tunnet. Vene õppekeelega kooli kogemusest lähtuvalt uurisin ka magistritöö raames just seda, kuidas tuleks erinevate mälukogukondade jaoks vastuolulisi teemasid ajalootunnis õpetada nii, et see toetaks sidusama ühiskonna teket."


"Astusin Tallinna ülikooli 2009. aastal, kuigi õpetajana töötasin juba mõned aastad varem. Seega otsus asuda õppima ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale oli otseselt seotud vajadusega oma tööd paremini mõtestada ning sellekohaseid eesmärke täita. Koolis töötades oli mulle selgeks saanud, et ainuüksi praktilisest töökogemusest ei piisa – vaja on ka tugevat teoreetilist taustsüsteemi, millele enda õpetajaks olemist üles ehitada ning pädevusi, mis aitaksid tööd mõtestada ja paremini korraldada. Otsus tulla õpinguid jätkama Tallinna Ülikooli oli minu teadlik valik ning seda otsust ei ole ma pidanud kahetsema. Õpingud toetasid minu professionaalset arengut õpetajana ja instituudist sain kaasa kolleegide-õppejõudude tugivõrgustiku, kellega suhtleme tänini aktiivselt ja teeme koostööd erinevates projektides ning ettevõtmistes. Erialal õppides sai minu jaoks normaalsuseks see, et sind juba üliõpilasena kaasatakse – usalduskrediit oma üliõpilaste vastu on tohutult motiveeriv ning avab uusi arenguperspektiive. Kindlasti just tänu sellele toele ja usaldusele, mida tunnen ka vilistlasena, olen praeguseks jõudnud oma õpingutega doktorantuuri."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistriõppe lõpetanud on omandanud pädevuse, et töötada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis. Riik maksab lähtetoetust õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanutele, kes asuvad lõpetamise aastal tööle maa- või väikelinna kooli. Teadustööst huvitunud saavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Õppekava lõpetamine avab ka karjäärivõimaluse töötamiseks muuseumi- või arhiivipedagoogina, koolijuhina või eri ametites haridusvaldkonnas või hariduspoliitika kujundamisel.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna ülikoolis kasvatusteaduste doktorikaval. Doktorantuuri on oodatud astuma need, kes tahavad teha teadustööd. 

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kas sind huvitab ajalugu ja sa tahaksid ennast selle kaudu teostada?

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kasvatusteadused

Haridusteaduste instituut

Kas tahaksid omada sügavamat arusaamist võimaldavat laiaulatuslikumat vaadet haridus- ja kasvatusprotsessidele ühiskonnas ja kultuuris? Kas tahaksid tänapäeval maailmas toimuva mõtestamiseks süveneda ka haridus- ja kasvatusvaldkonna ajalukku, et mitte hakata leiutama n-ö jalgratast? Kas tahaksid teadlikumalt mõista iseennast kui individuaalselt eripärast inimest, end kui õppijat, kui haridusalal töötajat? Kas tunned, et tahaksid olla hariduse alal selleks värskeks ning mitmekülgsete teadmistega jõuks, kes loob Eesti tulevikku? Kui jah, siis on kasvatusteaduste magistriõppekava just Sulle!

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Vaata eriala

Mitme aine õpetaja

Haridusteaduste instituut

Eesti kool, meie õpetajad ja õpilased kuuluvad maailma tippu – seda näitasid 2016. sügisel avaldatud PISA-testi tulemused. Tule ja ole osa sellest saavutusest – õpi mitme aine õpetajaks! Olgu sinu kireks eesti keel, inglise keel, matemaatika, loodusained või midagi muud – sellel õppekaval saad suurepärased teadmised erinevates õppeainetes hakkama saamiseks ning kujuned väärtustatud professionaaliks, kes suunab Eesti tulevikku järgnevate kümnendite jooksul.

Magistriõpe
Eesti keel
Lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Sotsioloogia

Ühiskonnateaduste instituut

Tallinna Ülikooli uuendatud, tsükliõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.

Magistriõpe
Eesti keel
8
Sessioonõpe
Vaata eriala