Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 14

Õppevorm Sessioonõpe

Ootame õppima nii ajaloo bakalaureusekraadiga, ajaloost ja ühiskonnateadustest huvitatuid, kes soovivad omandada õpetajakutset, kui ka juba töötavaid õpetajaid, kes tahavad oma teadmisi täiendada.

Hea magistrant on mitmekülgsete huvide, avatud ja positiivse ellusuhtumisega inimene, kellel on selge kutseorientatsioon ja soov töötada laste ning noortega. Eeldame kõrget motivatsiooni, eetilisust ja empaatiavõimet.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna ülikooli tugevad õpetajakoolituse traditsioonid, haridusteaduste kõrge tase ning pika aja jooksul kujunenud praktikabaas võimaldavad omandada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
  • Õpetajaks õppijate erialast ettevalmistust toetab suur ühisosa ajaloo akadeemilisel suunal õppijatega. Ajalugu käsitletakse erinevatest erialadevahelistest vaatenurkadest, põimides eri koolkondi, meetodeid ja allikaid.
  • Pedagoogilise ettevalmistuse tagavad üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete plokk ning ainedidaktika. Kasvatusteaduste ained toetavad õpetaja rollipildi ja pädevuste kujunemist, ainedidaktikas õpitakse ja harjutatakse aineõpetaja töös vajaminevaid oskusi, nagu õppeprotsessi organiseerimine erinevates keskkondades, õppeülesannete koostamine ja hindamine, analüüsitakse ja koostatakse ise õppematerjali ja -vahendeid.
  • Magistritöö peab olema kas ainedidaktiline või pedagoogiline. Kaitstud magistritöödes on uuritud on pedagoogilist kogemust, õpetamispraktikat, koostatud õppe- või metoodilisi materjale, analüüsitud õppekirjanduse eri aspekte. Meie üliõpilaste magistritöid on premeeritud kasvatusteaduslike tööde konkursil.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
  • Õpingute ajal on suur rõhk iseseisval tööl.
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Ajaloo ainete moodulis käsitletakse ajaloo mõistmise ja ajaloo kirjutamise sõlmprobleeme: Ajalooteooria, Rahvuslus ja rahvusteülene ajalugu, Balti ajalookirjutus võrdlevas perspektiivis, Suuline ajalugu: meetodid ja praktika,  Magistriseminar: kuidas kirjutada ja õpetada ajalugu. 

Ühiskonnaõpetuse alast tuge pakub riigiteaduste instituudi poolt pakutav aine Ühiskonna areng ja maailma poliitika.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Üleülikooliline aine ELU projekt toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse tänapäevase tehnikaga sisustatud õpperuume. 
  • Õppetöö toimub mitmekesises vormis: loengud vahelduvad seminaride ja praktilise harjutamisega. 
  • Muuseumiõppe ja e-keskkondade kasutamise võimalusi õpitakse tundma koos asjatundjatega.
  • Kasvatusteadustes ja ainedidaktikas õpitut praktiseeritakse paralleelselt teoreetiliste õpingutega toimuvatel õpetajakoolituse praktikatel. Praktikumide juhendajad on meie vilistlastest noored õpetajad.
  • Õpetajaks õppivad üliõpilased on oodatud liituma ajalooõpetajate kogukonnaga Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Aineliidu juhatuses ja aktiivsete liikmete hulgas on meie vilistlasi.
  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusprogrammiga mõnda Euroopa ülikooli.

Võrgustikud

Õppejõud

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.


Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.


Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.

 

 

 


Linda Kaljundi on vanemteadur. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes.

Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ja Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös on ta keskendunud ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.


Uku Lember on lähiajaloo dotsent. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).


 

Kaarel Vanamölder on kommunikatsiooni- ja praktilise ajaloo dotsent ja ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur ning ajaloo akadeemilise suuna juht. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja saanud samas doktorikraadi. Õpingud ja teadustöö on viinud lisaks veel Göttingeni, Helsingisse, Bremenisse ja Riiga.

 

Peamised uurimisvaldkonnad on pressi- ja kommunikatsiooniajalugu varauusajal – Rootsi ülemereprovintside esimestest trükitud ajalehtedest 17. sajandi lõpul valmis ka 2012. aastal väitekiri. Lisaks pakub huvi Balti ajaloo historiograafia, linnaajalugu ning ülikoolide ja üliõpilasorganisatsioonidega seonduv. Hiljutisteks uurimisteemadeks on aga kujunenud viina ajalugu varauusajal ning perekonna- ja rahvusülene ajalugu. Talle meeldib väga veeta aega arhiivides, otsida jälgi ammukadunud maailmadest ning sellest kõigest pärast teistele jutustada.


Hanna-Liis Kaarlõp on ajaloo didaktika nooremlektor. Ta õppis Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, lõpetas Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja magistriõppe ja on hetkel Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant. Õpingute käigus täiendas ta ennast Greifswaldi ülikoolis Saksamaal. 

Õpetamise võlu avastas ta tänu programmile „Noored kooli“. Aastatel 2008–2021 õpetas ta vene õppekeelega koolis keelekümblusklassides ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Ta on koostanud ja retsenseerinud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õppematerjale, osalenud sotsiaalainete valdkonna õppekava, õpetamismeetodite ja õpetajakoolituse praktika arendustegevustes. Töötanud UNESCO Eesti rahvuslikus komisjonis, kus panustas haridusvaldkonna tegevustesse ja Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku töösse. 

Uurimistöös keskendub ta ajalooõpetuse didaktikale ja uurib tundlike ja vastuoluliste ajalooteemade õpetamist, mõistelist muutust ajalooõpetuses ja episteemiliste uskumuste mõju õppimisele ja õpetamisele, lisaks huvitavad teda maailmahariduse teemad.  


Tiiu Kreegipuu on ajaloo ja ajaloo didaktika lektor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajaloo ja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse erialadel. Doktorikraadi omandas Tartus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis. Tiiu Kreegipuu on end täiendanud pedagoogika ja museoloogia alal.

Peamised uurimisvaldkonnad on nõukogude ajakirjandus, tsensuur ning kultuuripoliitika. Tihe kokkupuude koolide ja ajaloo õpetamisega on uurimishuvide ritta lisanud ajaloodidaktika ning ajalookirjutuse küsimused. Viimase aja töökogemus muuseumites on ajendanud tegelema museoloogia ja muuseumihariduse küsimustega nii praktikas kui ka teoreetilisemal tasandil. 

 

 

 

 

 

 


 

Priit Raudkivi on ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, doktoritöö kaitsnud keskaja ajaloost. Tema esmane uurimisvaldkond on Eesti ja Läti keskaja (Vana-Liivimaa) ajalugu. Eriti on teda huvitanud Vana-Liivimaa ühiskondliku ülesehituse eripära ja siinsed võimusuhted. Viimased kümmekond aastat on teda paelunud ka keskkonnaajaloo problemaatika fookusega Läänemere idakaldale. Ta on uurinud globaalse mõjuga loodussündmuste (nt vulkaaniline tegevus ja sellest tingitud kliimavariatsioonid) ühiskondlikku mõju Eestis ja Lätis. Erihuvist Britannia ajaloo vastu on ta avaldanud kolm laiemale lugejaskonnale mõeldud raamatut.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste. 

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kolmes osast. Esimene osa on kandidaadi motivatsioonikiri, mis tuleb esitada koos avaldusega SAISis. Motivatsioonikirjas tuleb põhjendada, miks kandidaat soovi saada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks, mis on tema missioon õpetajana, mida tähendab ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamine tema jaoks, lisada võib varasemaid näiteid tööst noortega, kui see kuulub kogemuse hulka. Teine eksamiosa on erialateadmiste test. Erialatestiks ettevalmistumisel on temaatiliselt abiks riiklik õppekava. Kolmas eksamiosa on kutsesobivusvestlus, mille käigus arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade üle, lisaks hinnatakse kandidaadi esinemis- ja eneseväljendusoskust ning motivatsiooni õpetajakoolituse läbimiseks. Vestluse individuaalne kellaaeg teatatakse kirjaliku eksami lõpus. Eksamipäeva pikkus sõltub kandidaatide arvust.

Kandidaadid, kelle õpingud bakalaureusetasemel ei sisaldanud ajalooõpet, peavad olema valmis õppima lisaks õppekavajärgsetele ainetele täiendavaid ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamist toetavaid kursuseid.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 50%, erialateadmiste test 25%, kutsesobivusvestlus 25%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse oskust põhjendada erialavalikut, oskust näha erialaga seonduvaid tulevikuperspektiive. Erialateadmiste testiga hinnatakse kandidaadi valdkondlikke teadmisi (ajalugu, teadmised ühiskonna toimimisest ja olulisematest protsessidest). Kutsesobivusvestlusega hinnatakse kandidaadi sobilikkust õpetajaks, sh kriitilist mõtlemist ja suhtlemisoskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Iga osa hinnatakse 100 palli skaalal, osade eest saadud punktid korrutatakse läbi lõpptulemusel kasutatava osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Testi hinnatakse võtme abil; intervjuul hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumide alusel. Intervjuu hinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete tulemusel.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

 

"Olen ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud alates 2014. aastast, samal ajal liitusin ka „Noored Kooli“ programmiga. Pärast programmi lõpetamist jätkasin õpinguid Tallinna Ülikooli magistrantuuris ning lõpetasin selle 2019. aastal. Töötasin esimesed neli aastat Kehra Gümnaasiumis, andsin ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunde, olin klassijuhataja ning keelekümblusõpetaja lastele, kelle kodune keel ei olnud eesti keel. Esimeste aastate käigus sõnastasin ka oma visiooni õpetajana: „Minu õpilased on mõistlikud ja mõistvad Eesti riigi kodanikud.“ Lähtun sellest visioonist tänaseni. Leian, et ajalugu ja ühiskonnaõpetus on ained, mille kaudu saab õpetada inimlikke väärtusi, hoolivust ja empaatiat. Tahan, et minu õpilased mõistaksid erinevaid vaatenurki ja aktsepteeriksid erinevaid arvamusi väärtustades samal ajal oma kodumaad ja selle ajalugu. Töötan täna Viimsi Gümnaasiumis, lisaks aineõpetusele olen ka õpilaste mentor. Laiemalt on minu südameasi õpetajaameti maine tõstmine ühiskonnas, selleks arendan oma brändi „Räppiv õpetaja Reesi“, viin läbi aktiivõppemeetodite koolitusi ja avalikke esinemisi ning olen Tallinna Ülikoolis praktikajuhendaja."


 

"Olen ajaloo, kunstiajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud Tallinna Arte Gümnaasiumis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis. Õppisin esmalt kunstiõpetajaks ning õpetajana asusin tööle juba 1999. aastal, kuid Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale astusin 2006. aastal. Paralleelselt koolis töötades ja magistriõppes õppides sain aru, et just see on õpetajakoolituse parim võimalik vorm – kõike uut, mida teada saad, on võimalik kohe katsetada ning katsetuste tulemusi omakorda kursusekaaslastega või õppejõududega arutada. Sama kehtib ju igasuguse õppimise kohta, kui ei rakenda, pole mõtet aega raisatagi. Ehkki õpetaja peab igal juhul olema juht oma klassi ees, oli minul võimalus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuses saada esimene tõeline juhtimiskogemus, mis omakorda sillutas teed Võsu Kooli juhi ametisse. Täna püüan ikka kätt sotsiaalainete pulsil hoida ja aktiivselt seltsi tegemistesse panustada."


"Ajaloo ja kunstiajaloo praktikate kaudu tegin tutvust muuseumi valdkonnaga. Õpetajaharidus lõi võimaluse rakendada oma teadmisi mitmekülgselt ja leida oma koht muuseumihariduse maastikult. Nüüdseks olen formaalse ja mitteformaalse hariduse lähendajana parendamas muuseumihariduse taset ning kujundamas muuseumeid atraktiivseteks õpikeskkondadeks, mis on põnevad nii üksikkülastajale kui ka grupikülastusteks. Õpetajaharidust omandades jõudsin arusaamiseni, et muutused on minu teha ning seetõttu olen omandamas doktorikraadi kasvatusteadustes. Ikka selleks, et muuseumihariduse kvaliteeti tõsta ja arendada muuseumihariduse metoodikaid. Jätkan õpinguid Tallinna ülikooli doktorandina."


"Astusin Tallinna ülikooli 2009. aastal, kuigi õpetajana töötasin juba mõned aastad varem. Seega otsus asuda õppima ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale oli otseselt seotud vajadusega oma tööd paremini mõtestada ning sellekohaseid eesmärke täita. Koolis töötades oli mulle selgeks saanud, et ainuüksi praktilisest töökogemusest ei piisa – vaja on ka tugevat teoreetilist taustsüsteemi, millele enda õpetajaks olemist üles ehitada ning pädevusi, mis aitaksid tööd mõtestada ja paremini korraldada. Otsus tulla õpinguid jätkama Tallinna Ülikooli oli minu teadlik valik ning seda otsust ei ole ma pidanud kahetsema. Õpingud toetasid minu professionaalset arengut õpetajana ja instituudist sain kaasa kolleegide-õppejõudude tugivõrgustiku, kellega suhtleme tänini aktiivselt ja teeme koostööd erinevates projektides ning ettevõtmistes. Erialal õppides sai minu jaoks normaalsuseks see, et sind juba üliõpilasena kaasatakse – usalduskrediit oma üliõpilaste vastu on tohutult motiveeriv ning avab uusi arenguperspektiive. Kindlasti just tänu sellele toele ja usaldusele, mida tunnen ka vilistlasena, olen praeguseks jõudnud oma õpingutega doktorantuuri."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistriõppe lõpetanud on omandanud pädevuse, et töötada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis. Riik maksab lähtetoetust õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanutele, kes asuvad lõpetamise aastal tööle maa- või väikelinna kooli. Teadustööst huvitunud saavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Õppekava lõpetamine avab ka karjäärivõimaluse töötamiseks muuseumi- või arhiivipedagoogina, koolijuhina või eri ametites haridusvaldkonnas või hariduspoliitika kujundamisel.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna ülikoolis kasvatusteaduste doktorikaval. Doktorantuuri on oodatud astuma need, kes tahavad teha teadustööd. 

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kas sind huvitab ajalugu ja sa tahaksid ennast selle kaudu teostada?

Magistriõpe
Eesti keel
12
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kasvatusteadused

Haridusteaduste instituut

Kas tahaksid omada sügavamat arusaamist võimaldavat laiaulatuslikumat vaadet haridus- ja kasvatusprotsessidele ühiskonnas ja kultuuris? Kas tahaksid tänapäeval maailmas toimuva mõtestamiseks süveneda ka haridus- ja kasvatusvaldkonna ajalukku, et mitte hakata leiutama jalgratast? Kas tahaksid teadlikumalt mõista iseennast kui individuaalselt eripärast inimest, end kui õppijat, kui haridusvaldkonnas tegutsejat? Kas tunned, et tahaksid olla hariduse alal selleks värskeks ning mitmekülgsete teadmistega jõuks, kes loob Eesti tulevikku? Kui jah, siis on kasvatusteaduste magistriõppekava just sulle!

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Mitme aine õpetaja

Haridusteaduste instituut

Haridusministeeriumi läbi viidud uuringu kohaselt* on Eesti õpetajate hulgas 2–5 aine õpetajaid 41%. Tule ja tõsta seda protsenti veelgi ning loo alus väga mitmekesiseks professionaalseks õpetajakarjääriks – õpi mitme aine õpetajaks! Olgu sinu kireks eesti keel, inglise keel, matemaatika, loodusained või midagi muud – sellel õppekaval saad suurepärased teadmised erinevates õppeainetes hakkama saamiseks ning kujuned väärtustatud professionaaliks, kes suunab Eesti tulevikku järgnevate kümnendite jooksul.

Magistriõpe
Eesti keel
30
Sessioonõpe
osakoormusõpe
Tasuta
Vaata eriala

Sotsioloogia

Ühiskonnateaduste instituut

Tallinna Ülikooli uuendatud, sessioonõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.

Magistriõpe
Eesti keel
10 tasuta / 10 tasulist
Sessioonõpe
Vaata eriala