Sotsioloogia

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat / osakoormusega õppel 3 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe – intensiivne õppetöö toimub reedeti ja laupäeviti, vabaaineid on soovi korral võimalik võtta ka nädala sees õhtuti.
• Õppetöö toimub seminaride, praktikumide ja loengute vormis. Valmis tuleb olla iseseisvaks tööks kirjandusega (sh inglisekeelne kirjandus) ning praktiliste harjutuste sooritamiseks uurimismeetodite ja uuringudisaini oskuste arendamiseks. 
• Magistriõppe jooksul tuleb läbida ka praktika, mida soovi korral on Erasmus-programmi kaudu võimalik sooritada ka välismaal.

Lisaks saab valik- ja vabaainete kaudu iga magistrant kujundada just tema enda isiklikule huvile kohase teadmisteprofiili: sotsioloogia eriala ainete täienduseks saab valida teiste Ühiskonnateaduste Instituudi erialade, aga ka laiemalt Tallinna Ülikooli kõigi instituutide õppeainete vahel. Akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse on integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamist; sotsioloogilisi ühiskonna käsitlusviise täiendavad interdistsiplinaarsed kursused ja vastavate projektikogemuste omandamine.

Olulised erialaained

Sotsioloogia magistrikava pakub võimalusi metodoloogia-alaste teadmiste ja oskuste omandamiseks, mida on võimalik rakendada sotsiaaluuringute läbiviimiseks ja andmete analüüsimiseks erinevates eluvaldkondades. Selleks õpitakse kavandama sotsiaalseid uuringuid ning kasutama andmete analüüsiks keerukamaid meetodeid. Samuti omandatakse magistriõpingute käigus oskused selgitada kaasaaja ühiskonnale omaseid protsesse ja probleeme.

Tutvu õppekavaga

Ellu Saar

Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja sotsioloogia doktoriõppekava kuraator. Ellu Saar on Eesti
Teaduste Akadeemia akadeemik sotsioloogia erialal. Ta õpetab ained, mis on seotud sotsiaalse
stratifikatsiooni (kihistumise), haridussotsioloogia ja eluteeuuringutega. Tal on pikaajaline teadustöö
kogemus, mille jooksul on osalenud ja ka juhtinud mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte elukestva
õppe, hariduse, sotsiaalse mobiilsuse ja noorte töörutule lülitumise teemadel. Ellu Saar kaitses
bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis rakendusmatemaatika erialal ning omandas sotsioloogia
doktorikraadi Valgevene Riiklikus Ülikoolis. Tema doktoritöö käsitles noorte sotsiaalset mobiilsust ja
põhines Eestis läbiviidud keskharidusega noorte pikaajalisel longituuduuringul. Lisaks on ta end
täiendanud Max Planck’i Haridusuuringute Instituudis Saksamaal.

Ellu Saar Eesti Teadusinfosüsteemis

Marge Unt

Professor Marge Unt töötab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, rahvusvaheliste
sotsiaaluuringute keskuses (RASI). Tema teadushuvideks on paremuste ja halvemuste kumuleerumine
eluteedes rahvusvahelises võrdluses, eriti noorte lülitumisel tööturule, emaduslõiv, aga ka hiliskarjäär
ning aktiivne vananemine.  Praegu on tihedalt seotud kolme rahvusvahelise projektiga: Horisont 2020
projektis „EUROSHIP: Täites lünki sotsiaalses ebavõrdsuses“, „Euroopa horisondi“ projektis
„MAPINEQ: Ebavõrdsuste kaardistamine üle elukaare“ ning GENDER-NET Plusi projektis
„MASCAGE: Soolistatud vananemine: Maskuliinsused ja vananemine Euroopa praegusaegses
kirjanduses ja filmikunstis“. Ühtlasi valmistab ta ette ERC taotlust Mobilitas Pluss ERC
granditaotlemise toetuse abil (MOBERC).

Marge Unt Eesti Teadusinfosüsteemis

Kadri Täht

Töö- ja haridussotsioloogia kaasprofessor ning sotsioloogia magistriõppekava kuraator. Õpetab peamiselt kvantitatiivsete andmeanalüüsi meetodite kursusi, aga ka kursusi, mis on seotud sotsiaalse stratifikatsiooni, töö- või  perekonnasotsioloogiaga. Oma doktorikraadi omandas ta Vrije Universiteit Amsterdam’is (Holland). Tema uurimistöö on keskendunud sotsiaalse ebavõrdsuse ja kihistumise temaatika ümber. Peamised uurimisteemad on seotud tööturuga (haridussüsteemist tööturule sisenemine, tööturuliikumised, tööturult lahkumine), töö- ja pere-elu ühitamisega ning selle mõjuga leibkonna liikmetele ning ajakasutusega nii leibkonna sees kui ka väljaspool leibkonda. Ta on olnud tihedalt seotud mitmete kohalike ning rahvusvaheliste uurimisprojektidega, millest hetkel on käimas Horisont 2020 projekt „EUROSHIP: Täites lünki sotsiaalses ebavõrdsuses“ ning Euroopa horisont projektis „MAPINEQ: Ebavõrdsuste kaardistamine üle elukaare“.

Kadri Täht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Kairit Kall

Sotsioloogia lektor ja sotsioloogia bakalaureuseõppekava kuraator. Ta õpetab sissejuhatust
sotsioloogiasse ning uurimismeetodite kursusi. Tal on doktorikraad sotsioloogias ja sotsiaal- ning
avalikus poliitikas (Tallinna Ülikooli ja Jyväskylä Ülikooli topeltkraad aastast 2020). Teadustöös
keskendub ta eelkõige töötamisega seotud teemadele (töösuhted, tööränne, platvormitöö) ning hetkel
osaleb Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse keskkonnasotsioloogilises PRIMUS projektis,
mille eesmärgiks on ümbertöödeldud plasti laiem kasutuselevõtt.

Kairit Kall Eesti Teadusinfosüsteemis

Kadri Aavik

Soouuringute dotsent Ühiskonnateaduste instituudis ning lisaks lööb kaasa RASI teadusprojektides.
Tal on doktorikraad sotsioloogias (TLÜ, 2015) ja magistrikraad soouuringutes (Kesk-Euroopa
Ülikool, 2007). Aastatel 2018-2022 oli ta järeldoktorant Helsingi Ülikooli soouuringute üksuses.
Tema peamisteks uurimishuvideks on sugu, soolisus ja sooline ebavõrdsus erinevates ühiskonnaelu
valdkondades ja kriitilised loomauuringud (inimeste ja loomade vahelised suhted ühiskonnas
kriitilisest sotsioloogilisest perspektiivist, loomaõiguslus- ja veganliikumised, ökofeminism) ning
nende uurimisvaldkondade ristumiskohad. Kadri asutab oma uurimistöös kvalitatiivseid meetodeid ja
intersektsionaalset perspektiivi. Ta koordineerib TLÜ soouuringute uurimisrühma tegevust
(tlu.ee/gender).

Kadri Aavik Eesti Teadusinfosüsteemis

Eve-Liis Roosmaa

Sotsioloogia lektor. Ta õpetab peamiselt kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodeid ja ainet, mis
valmistab ette bakalaureusetöö kirjutamist ehk esimese iseseisva uurimistöö tegemist. Oma
sotsioloogia õpinguid alustas Eve-Liis Tallinna Ülikoolis (toona Tallinna Pedagoogikaülikool), kus
omandas ka doktorikraadi tööga elukestva õppe teemal, mille põhiküsimuseks on sotsiaalne
ebavõrdsus täiskasvanuna õpingute jätkamisel ja riikidevahelised erinevused õpingutes osalemise
mustrites. Teda huvitavad ka hariduse ja koolituste seosed tööeluga, noorte sotsiaalne tõrjutus (nt
kuidas toimub täiskasvanuellu astumine), eesti keele areng teaduskeelena ja ümbertöödeldud
plastikusse suhtumine ning vastav tarbijakäitumine.

Eve-Liis Roosmaa Eesti Teadusinfosüsteemis 

Pille Petersoo

Pille Petersoo on sotsioloogia lektor ning tema uurimisteema on rahvuslik identiteet. Doktorikraadi omandas Pille Petersoo Šotimaal Edinburghi Ülikoolis ning alates aastast 2005 tegutseb ta retsensendina ajakirjade "Scottish Affairs", "Theory, Culture, Society", "Journal for Language and Politics" jaoks. Lisaks on ta Nordic Visual Studies Network´i, BSA (Briti Sotsioloogia Assotsatsioon) ja ASEN (Rahvusluse ja Etnilisuse Uuringute Assotsiatsioon) liige.

Pille Petersoo Eesti Teadusinfosüsteemis

Tanel Vallimäe

Sotsioloogia nooremlektor. Omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis (politoloogia) ja
magistrikraadi Tallinna Ülikoolis (riigi- ja poliitikateadused). Hetkel on Tallinna Ülikoolis pooleli
õpingud doktorikraadi omandamiseks (sotsioloogia). Peamised teemad, milles kogemused uurimis- ja
õppetöös: kodanikuühiskond, kodanikualgatuslikud väärtused, vabaühenduste elujõud ja
tegevusvõimekus, ühiskonnateooriad, sotsiaalne õiglus, rahvuslusideoloogia ja väärtused ühiskonnas.

Triin Roosalu Eesti Teadusinfosüsteemis 

Liis Ojamäe

Sotsioloogia dotsent. Bakalaureusekraad on tal omandatud majandusteaduses (TTÜ), millele hiljem lisandusid magistrikraad ja doktorikraad sotsioloogias (TLÜ). Ta õpetab peamiselt aineid, mis on seotud uurimismetodoloogia ja akadeemilise kirjutamisega, samuti linna- ja majandussotsioloogiaga. Tema uurimisteemad keskenduvad peamiselt linna- ja eluasemeuuringutele, kasutades kvalitatiivseid meetodeid või kombineerides kvalitatiivset lähenemist kvantitatiivse andmeanalüüsiga.

Liis Ojamäe Eesti Teadusinfosüsteemis 

Triin Roosalu

Dotsent Triin Roosalul on BA ärijuhtimisest (TÜ) ja sotsioloogiast (TLÜ), MA Euroopa õpingutes (TÜ) ja PhD sotsioloogiast (TLÜ). Tema uurimishuviks on ebavõrdsused ja nende kujunemine ning avaldumine ühiskonnas, eriti tööturul ja haridussüsteemis. Hetkel on ta üks Eesti esindajaid uuringukonsortsiumis ISSP ning juhib Eesti uurimisrühma tööd kahes rahvusvahelises teadusprojektis: individuaalsetest õpiteedest ja oskuste režiimidest. Lisaks sellele panustab ta mitmesse uurimisprojekti, mille algatamisel on ta kaasa löönud: vastutustundlikust tarbimisest, mitteformaalõppe ja tasemeõppe seostamisest, tasemeõppe ja töölõppe seostamisest, tõsistest vaba aja tegevustest ning noorte tõrjutuse ennetamisest. Õppejõuna juhendab ta kõigi õppeastmete tudengeid akadeemilise uurimistöö ja kirjutamise valdkonnas ja õpetab töösotsioloogia, stratifikatsiooniteooriate ning elukestva õppe teemalistel kursustel.

Triin Roosalu Eesti Teadusinfosüsteemis 

Erle Rikmann

Sotsioloogia lektor. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on ühiskondlik muutus Balti riikides, post-sotsialistlik transformatsioon Kesk- ja Ida-Euroopas, kodanikuühiskond ning vähemusrahvused. Omab õppimise ja/või teadustöö kogemust lisaks Tallinna Ülikoolile ka Jyväskylä, Abo Akademi ja Helsingi ülikoolidest. Lisaks on Erle aktiivne liige Westermarck Society's, Eesti Sotsioloogide Liidus ja Rahvusvahelise Kolmanda Sektori Uurijate Liidus. 

Erle Rikmann Eesti Teadusinfosüsteemis

Vilistlase tsitaate:

„Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjaliku peale hakata. Sotsioloogi taustaga inimesel on väga palju anda kõikvõimalikes valdkondades. Igapäevatöös näen, kuidas sotsioloogiline mõtlemine ja kujutlusvõime annab andmeid analüüsides ja probleeme lahendades väga hinnatud panuse – ma olen meie analüütikute tiimis (meid on kümne ringis) ainuke sotsiaalteadlane. Õpime teiste distsipliinide taustaga inimestelt vastastikku pidevalt: mina näiteks SQLi ja matemaatiliste mudelite kirjutamist, ning nemad, et on vajalik aru saada, mis on valim ja populatsioon juba enne andmete kogumist ja analüüsimist. Tänapäeval on igas suuremas firmas analüütikud, kes tihti ei ole sotsiaalteadlased, kuid mulle tundub, et peamiselt on see nii seetõttu, et sotsioloogid ei ole teadlikud, et nende oskused on hirmus vajalikud. Ka mina avastasin oma praeguse analüütiku töökoha kogemata, sest sotsioloogia kui selline polnud töökirjelduses kirjas, kuigi töökirjeldus vastas sotsioloogi omale. Big Data, Data Science ja Computational Social Science on terminid, millel tasuks silma peal hoida. Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjalikku peale hakata."

Agnes Altmets, BIG DATA analüütik Suurbritannias firmas Auto Trader

"Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen 10 aastat laulnud ansambel HU?-s. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohvikupidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis seotud sotsioloogiaga. Tegelen üsna konstantselt mõne sotsioloogilise uurimuse läbiviimisega (valdavalt soouuringutega), lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne. Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajadusel ka maailma suunata ja kujundada. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev! Seega sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. See oli vist esimest korda magistriõpingute alguses, kui registreerisin, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu esitatud muusika, lavaesteetika jne kaasa tuua võib. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga. Teisisõnu, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda ka iseenda tähendust (sh. problemaatikaid) selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi kunagi oma magistritöö. Mida hääd siis olen saanud sotsioloogia õpingutest? Eks ikka seda, et kannan endas nüüdisaegset sotsioloogilist mõtlemist, mis võimaldab ümbritsevat tundlikumalt hinnata, seoseid luua, miks mitte selle põhjal vajadusel ka suunata ja kujundada, ma ei kipu süüdistama, vaid mõtestama jne. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev!“ 

Hannaliisa Uusma, laulja ja muusikasotsioloog

"Minu ametinimetus ei ole minu tööalase karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog“, kuigi minu tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris töötades on sotsioloogi põhioskusi – ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste  interpreteerimine ja kommunikeerimine  – peaaegu alati eeldanud. Ka oma praegusel ametikohal kasutan ma kõiki neid oskusi igapäevaselt. Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja koolis eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleks ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga eks see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhierinevus erinevate sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsaste ülikondadega, ministeeriumis halvastiistuvate ülikondadega ja ülikoolis kampsunitega inimesed. Elu jooksul on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõigetega inimesi.  Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on üheks olulisemaks ressursiks tööturul lahtine ja loov mõtlemine ja kohanemisvõime. Kui sul on uudseid vaatenurki näiteks soolise või haridusliku ebavõrdsuse või tööturu segregatsiooni või mis iganes teise probleemi lahendamise osas, siis enam-vähem kindlasti suudad sa neid samu oskusi rakendada ka teiste probleemide lahendamisel sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Seetõttu võib-olla on just stambivaba mõtlemise õpetamine ja õppimine ülikooli puhul kõige tähtsam asi, ja just seda ma TLÜ sotsioloogia magistratuurist sain."

Lee Maripuu, Praxise kommunikatsioonijuht

"Sotsioloogia on osutunud minu jaoks õnnestunud valikuks eeskätt seetõttu, et õpingute käigus omandatud erialased oskused on suurel määral olnud ülekantavad erinevates tööelu-situatsioonidesse. Võin kogemusele tuginedes kinnitada, et süstemaatilised teadmised uurimis- ja analüüsimeetoditest, koos oskustega neid kasutada (andmete tõlgendamine ja seostamine, kontseptuaalne mõtlemine jne), on iseenesestmõistetavalt kesksel kohal nii sotsioloogi kui analüütiku igapäevastes ülesannetes. Aga mõneti üllatavalt on needsamad mõtlemisega seotud „tööriistad“ osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kõikvõimalikes olukordades, kus on tegemist nö uue teadmise loomise ja sünteesimisega – alates mõjude hindamisest strateegilise planeerimise või õigusloome protsessis, kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni. Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Sellepärast, et loomulikult oleks väga mugav, kui saaks omandada konkreetse eriala ja õppida „terveks eluks ette“, kuid arvatavasti on ainus asi, mis ei muutu, just see teadmine, et kõik ümberringi muutub kasvava kiirusega. Sotsioloogia võimekus kohaneda annab selleks suurepärase “kapitali”.

Anneli Leemet, Kutsekoda analüütik

Millistel erialadel võib tööd leida?

Meie lõpetajad saavad hea ettevalmistuse erinevatele analüütilisi oskusi ja sotsiaaluuringuid rakendavatele töökohtadele asumiseks. Sedalaadi oskusi läheb üha enam vaja ka väljaspool tavapärast sotsiaalvaldkonda ning erinevat tüüpi organisatsioonides.

Ootame õppima neid, kes soovivad töötada või juba töötavad riigiasutustes (ministeeriumid, ametid, omavalitsused jm), haridus- ja teadusasutustes (assisteerivad ametikohad kõrgkoolides, instituutides jm) ja eraettevõtetes ((turu)uuringufirmad, analüüsikeskused jm) erinevate uuringuandmete ja statistilise materjali koguja, töötleja või analüüsijana. Samuti saab sotsioloogiaõpingute lõpetaja hea ettevalmistuse töötamaks sotsiaalelu praktilise korraldamise valdkonnas (nõunikud, infojuhid jm) ja meedias (nt ajakirjanikud).

Samuti annab sotsioloogia magistriõppe läbimine head alused jätkamaks sotsioloogia või teiste sotsiaalteaduste doktoriõppes.

Ühe Minuti Loengute formaadis saad tutvuda mõningate uurimisküsimustega, millega meie õppejõud ja vilistlased tegelevad.

• Airi-Alina Allaste „Kuidas määratleda noorte ühiskondlikku aktiivsust?“
• Ellu Saar „Kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?“
• Kadri Aavik „Lõhed Eesti tööturul?“
• Katrin Tiidenberg „Selfie'd – nartsissism või eneseväljendus?“

• Meie uurijate käimasolevate teadusprojektiga saab tutvud  RASI kodulehel.

  Jälgi meid ka Twitteris @rasi_iiss ja Facebookis @TLURASI.

  Miks tulla meile õppima?

  Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistriõppekava on ainus sotsioloogia magistriõppekava Eestis.

  Sotsioloogia magistrikava fookus on metodoloogiliste „töövahendite“ omandamisel ühiskonna uurimiseks. Selleks on akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamine.

  Eesmärgiks on, et iga Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagister tunneks end kindlalt uurimismeetodite ja sotsiaalse analüüsi alal, ja selleks annab kaheaastane programm hea ettevalmistuse.

  Õppe- ja teadustegevuse tihe seotus võimaldab magistrandil arendada võimekust sotsiaalsete nähtuste analüüsiks kaasaegsete sotsioloogia uurimisvahendite abil. Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogide poolt on uuritud Eesti ühiskonna mitmesuguseid valdkondi. See loob ka meie üliõpilastele ligipääsu uusimale akadeemilisele sotsioloogilisele teabele.

  Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala õpe on ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgelt hinnatud. QS World University Rankings by Subject 2021 üleilmses pingereas on Tallinna Ülikooli erialadest esindatud vaid haridusteadused ja sotsioloogia; QS World University 2021. järjestuses on Tallinna Ülikooli 301-320 kohal. Ida-Euroopa ülikoolidest edestavad meid 151.-200. kohal olevad Karli Ülikool (kus saab magistritasemel sotsioloogiat õppida tšehhi keeles), Krakowi Ülikool ja Varssavi Ülikool (magistriõppes on võimalik sotsioloogiat õppida neis poola keeles) ning 251-300 kohal olev Budapesti Corvinuse Ülikool. Euroopa kõige tugevamad sotsioloogiaprogrammid on UK ülikoolidel, meie lähinaabritest leiab kõrgetelt kohtadelt veel Stockholmi ülikooli (tutvu sotsioloogia inglisekeelse õppemaksuta programmiga), Uppsala ülikool (põhiosas rootsikeelne sotsioloogia magistriõpe), Oslo ülikooli (mitmed norrakeelsed sotsioloogia magistriprogrammid), Helsingi ülikool (sotsioloogia erialal magistrantuuris õppemaksuta soome-ja rootsikeelne programm või inglisekeelne õppekava), Lundi ülikool (sotsioloogia erialal samuti õppemaksuta inglisekeelne magistriõpe) ja Göteborgi ülikooli (inglisekeelne tasuta magistriõpe sotsioloogias). Esimese kahesaja seas on ka mitmed Venemaa sotsioloogiaprogrammid. Sul võib olla huvitav ka nende ülikoolide sotsioloogiaõppe võimalustega tutvuda, kasvõi juba selleks, et lähemalt mõista, mida sotsioloogia õppimine üldse endast kujutab, aga ka seepärast, et meile meeldivad nõudlikud tudengid.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Sotsioloogia üliõpilaste huvitavatest lõputöödest leiad näiteid ETERA-s.

RASI repositooriumisse kogume meie sotsioloogide uurimistööde aruandeid.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Õppetööväline sotsiaalelu toimub erinevatel tasanditel: kursusesiseste ürituste eestvedajaks on (enamasti) kursusevanem. Suunal/instituudis korraldatakse ühisüritusi paar korda aastas (nt jõulupidu).

Lisaks toimuvad üleülikoolilised peod (nt ülikooli sünnipäeva-ball). Lühidalt võib öelda, et õppetöövälise sotsiaalelu sisu ning intensiivsus on eeskätt tudengite endi kätes. 

Sotsioloogiast huvitunuid üliõpilasi üle Eesti ühendab sotsioloogiaüliõpilaste liit SÜLEM, kelle eesmärgiks on innustada kursustevahelist suhtlust. Näiteks korraldatakse sotsiaalselt olulistel teemadel arutelusid ning lauamängu-, sauna- ja filmiõhtuid, mis viivad kokku üliõpilased, õppejõud ja valdkonna praktikud.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel toimub Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents ESAK.

Võimalusi rahvusvaheliselt kõrgel tasemel mõtlejate ja uurijatega kohtuda ja ka sotsioloogiast väljaspool oma teadmisi täiendada leiab ülikoolis pidevalt. Näiteks Ühiskonnateaduste Instituudi korraldatavate konverentside kaudu. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Laiemat teavet Eesti sotsioloogide tegemiste kohta saab Eesti Sotsioloogide Liidu  kodulehelt.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

• Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuse Facebook

   

• Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuse Twitter

• Valimisnõunikud: rikka ja vaese Eesti lõhe käriseb üha suuremaks 
• “See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti”: LBGTQ inimeste kogemustest
• Donald Trumpi ja Brexiti edu põhjused ehk rahva mäss eliidi ja meedia vastu 
• Neoliberaalne vampiirülikool
• Streik Rakveres: tööline tõstab viimaks pea 
• Mis on neoliberaalne ülikool?
• The Animal Advocacy Movement in the Baltic Countries. An Intersectional Perspective on Membership
• Isiklik on poliitiline 
• Sugu ja rahvus vormivad tööturukogemuse: Ebavõrdsus, marginaliseeritus ja privilegeeritus Eesti tööturul ehk venekeelsete naiste ja eestlastest meeste olukord 
• Seisakust aitab välja kodanikupalk
• Öine ülestõus Pariisis

• Stereotüübid meedias: "Huvituja" saates arutleb muusik ja sotsioloogia eriala vilistlane Hannaliisa Uusmaa.

• "Huvitaja" saates: subkultuurid - mis need on ja milleks?

• Miks läheb suurem osa palgafondist meestele?
• Sotsioloog avab Eesti soolise palgalõhe tagamaid
• Klaaslae all

•  

  Majanduskriis jätab nootre palgale jälje pikaajalise töötuse korral

• Kui miski muu ei aita, streigime

• Kas tehnoloogiline areng suurendab ebavõrdsust?

Õppenõustaja-spetsialist:

Tamara Statsenko
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6409 445