Sotsioloogia

Sotsioloogia

Tallinna Ülikooli uuendatud, sessioonõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat / osakoormusega õppel 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 10 tasuta / 10 tasulist

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud
CAPTCHA

Pakume lisaks tasuta õppekohtadele (10) ka tasulist osakoormusega õpet (10 kohta, sessioonõppena, 3 aastat). Osakoormusega õppel on semestri hind ainepunkti põhine (orienteeruvalt 1050 eurot semester). Osakoormusega õppesse kandideerimiseks tuleb esitada eraldi avaldus.

 

  • Kellel on Eestis tulevikus tööd?
  • Kas palgalõhe lõhestab ühiskonda?
  • Kas edukaks saamiseks tuleb spetsialiseeruda?
  • Kas virtuaalne on uus reaalne?

Kui sedalaadi küsimused pakuvad Sulle huvi, aitab vastuseid leida sotsioloogia magistriõpe.

Pakume tugevat metodoloogia-alast baasi koos vahenditega ühiskonnaprotsesside tõlgendamiseks ja seletamiseks. 

Keda ootame õppima?

Ootame õppima kõiki, kellel on huvi maailmapilti avardadaühiskonnas toimuvat paremini mõista, erinevaid sotsiaalseid protsesse analüüsida ja nende kohta iseseisvaid järeldusi teha.

Sotsioloogina saad uurida ühiskonna ülesehitust ja toimimist, sotsiaalseid protsesse ja nähtusi (nt toimetulek tööturul, võimaluste erinevus hariduse omandamisel, diskrimineerimise põhjused, sallimatuse vähendamise võimalused, vaesuse põhjused, soonormide muutumine, subkultuuridesse kuulumise tähendus, sotsiaalmeedia mõju hoiakutele, inimeste suhtlus virtuaalsetes keskkondades jpm). Huvitavamad küsimused peituvatki selles, kuidas sotsiaalsed institutsioonid mõjutavad inimest ja tema tegutsemist, aga ka vastupidi, kuidas inimene mõjutab ühiskonna ülesehitust.

Eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastava ülikoolidiplomi olemasolu.

Kasuks tulevad eelnevad õpingud sotsiaalteaduste valdkonnas, uurimismeetodite valdamine või huvi nende vastu. 

Miks tulla meile õppima?

Sotsioloogia magistrikava fookus on metodoloogiliste „töövahendite“ omandamisel ühiskonna uurimiseks. Selleks on akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamine.

Eesmärgiks on, et iga Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagister tunneks end kindlalt uurimismeetodite ja sotsiaalse analüüsi alal, ja selleks annab kaheaastane programm hea ettevalmistuse.

Õppe- ja teadustegevuse tihe seotus võimaldab magistrandil arendada võimekust sotsiaalsete nähtuste analüüsiks kaasaegsete sotsioloogia uurimisvahendite abil. Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogide poolt on uuritud Eesti ühiskonna mitmesuguseid valdkondi. See loob ka meie üliõpilastele ligipääsu uusimale akadeemilisele sotsioloogilisele teabele.

Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala õpe on ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgelt hinnatud. QS World University Rankings by Subject üleilmses pingereas on Tallinna Ülikooli erialadest esindatud vaid sotsioloogia; QS World University 2019. järjestuses on Tallinna ja Tartu Ülikooli sotsioloogia võrdväärselt 201.-250. kohal (sotsioloogia magistriõppe kohta Tartu Ülikoolis uuri siit). Ida-Euroopa ülikoolidest edestavad meid 150.-200. kohal olev Karli Ülikool (kus saab magistritasemel sotsioloogiat õppida tšehhi keeles) ning Varssavi Ülikool (magistriõppes on võimalik sotsioloogiat õppida poola keeles), samuti Budapestis asuv Kesk-Euroopa ülikool oma inglisekeelse sotsioloogiaõppega. Euroopa kõige tugevamad sotsioloogiaprogrammid on UK ülikoolidel, meie lähinaabritest leiab esimesena 45. kohalt Stockholmi ülikooli (tutvu sotsioloogia inglisekeelse õppemaksuta programmiga), 50.-100. kohal on aga Uppsala ülikool (põhiosas rootsikeelne sotsioloogia magistriõpe), Oslo ülikool (mitmed norrakeelsed sotsioloogia magistriprogrammid), Helsingi ülikool (sotsioloogia erialal magistrantuuris õppemaksuta soome-ja rootsikeelne programm või inglisekeelne õppekava), Lundi ülikool (sotsioloogia erialal samuti õppemaksuta inglisekeelne magistriõpe) ja Göteborgi ülikool (inglisekeelne tasuta magistriõpe sotsioloogias). Esimese kahesaja seas on ka mitmed Venemaa sotsioloogiaprogrammid. Sul võib olla huvitav ka nende ülikoolide sotsioloogiaõppe võimalustega tutvuda, kasvõi juba selleks, et lähemalt mõista, mida sotsioloogia õppimine üldse endast kujutab, aga ka seepärast, et meile meeldivad nõudlikud tudengid.

Samas oleme enesekindlad: Tallinna Ülikoolil on Sinu jaoks mitmeid eeliseid

TLÜ sotsioloogia õpe toetub pikaajalisele tugevale teadustööle erinevates Eesti ühiskonnaelu valdkondades, sellel komponendil on indeksi kujunemisel oluline kaal. TLÜ Ühiskonnateaduste instituudis asub üks Eesti suurimaid ja pika ajalooga sotsioloogia teaduskeskus – Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskus, samuti tegutseb siin Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus. Meie õpinguid iseloomustab tugev sotsiaaluuringute metodoloogia ja ühiskonnaprotsesside tõlgendamise baas, mis on väljendunud näiteks meie vilistlaste sagedastes auhinnalistes kohtades lõputööde konkurssidel, edukas edasiõppimises doktorantuuri tasemel välisülikoolides ja Eestis või ka kodumaises tööalases karjääris sotsiaalse analüüsi oskusi nõudvatel ametikohtadel.

Magistriõppes õppijatel on võimalus omandada täiendavaid kõrgetasemelisi teadmisi endale huvipakkuvatel teemadel TLÜ juures tegutsevates doktorikoolides, mis annab hea baasi jätkamaks õpinguid doktoriõppes.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat / osakoormusega õppel 3 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe – intensiivne õppetöö toimub reedeti ja laupäeviti, vabaaineid on soovi korral võimalik võtta ka nädala sees õhtuti.
  • Õppetöö toimub seminaridepraktikumide ja loengute vormis. Valmis tuleb olla iseseisvaks tööks kirjandusega (sh inglisekeelne kirjandus) ning praktiliste harjutuste sooritamiseks uurimismeetodite ja uuringudisaini oskuste arendamiseks. 
  • Magistriõppe jooksul tuleb läbida ka praktika, mida soovi korral on Erasmus-programmi kaudu võimalik sooritada ka välismaal.

Lisaks saab valik- ja vabaainete kaudu iga magistrant kujundada just tema enda isiklikule huvile kohase teadmisteprofiili: sotsioloogia eriala ainete täienduseks saab valida teiste Ühiskonnateaduste Instituudi erialade, aga ka laiemalt Tallinna Ülikooli kõigi instituutide õppeainete vahel. Akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse on integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamist; sotsioloogilisi ühiskonna käsitlusviise täiendavad interdistsiplinaarsed kursused ja vastavate projektikogemuste omandamine.

Olulised erialaained

Sotsioloogia magistrikava pakub võimalusi metodoloogia-alaste teadmiste ja oskuste omandamiseks, mida on võimalik rakendada sotsiaaluuringute läbiviimiseks ja andmete analüüsimiseks erinevates eluvaldkondades. Selleks õpitakse kavandama sotsiaalseid uuringuid ning kasutama andmete analüüsiks keerukamaid meetodeid. Samuti omandatakse magistriõpingute käigus oskused selgitada kaasaaja ühiskonnale omaseid protsesse ja probleeme.

Tutvu õppekavaga

Põhiõppejõud

Marge Unt

Professor Marge Unt töötab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, rahvusvaheliste
sotsiaaluuringute keskuses (RASI). Tema teadushuvideks on paremuste ja halvemuste kumuleerumine
eluteedes rahvusvahelises võrdluses, eriti noorte lülitumisel tööturule, emaduslõiv, aga ka hiliskarjäär
ning aktiivne vananemine.  Praegu on tihedalt seotud kolme rahvusvahelise projektiga: Horisont 2020
projektis „EUROSHIP: Täites lünki sotsiaalses ebavõrdsuses“, „Euroopa horisondi“ projektis
„MAPINEQ: Ebavõrdsuste kaardistamine üle elukaare“ ning GENDER-NET Plusi projektis
„MASCAGE: Soolistatud vananemine: Maskuliinsused ja vananemine Euroopa praegusaegses
kirjanduses ja filmikunstis“. Ühtlasi valmistab ta ette ERC taotlust Mobilitas Pluss ERC
granditaotlemise toetuse abil (MOBERC).

Marge Unt Eesti Teadusinfosüsteemis


Kadri Täht

Töö- ja haridussotsioloogia kaasprofessor ning sotsioloogia magistriõppekava juht. Õpetab peamiselt kvantitatiivsete andmeanalüüsi meetodite kursusi, aga ka kursusi, mis on seotud sotsiaalse stratifikatsiooni, töö- või  perekonnasotsioloogiaga. Oma doktorikraadi omandas ta Vrije Universiteit Amsterdam’is (Holland). Tema uurimistöö on keskendunud sotsiaalse ebavõrdsuse ja kihistumise temaatika ümber. Peamised uurimisteemad on seotud tööturuga (haridussüsteemist tööturule sisenemine, tööturuliikumised, tööturult lahkumine), töö- ja pere-elu ühitamisega ning selle mõjuga leibkonna liikmetele ning ajakasutusega nii leibkonna sees kui ka väljaspool leibkonda. Ta on olnud tihedalt seotud mitmete kohalike ning rahvusvaheliste uurimisprojektidega, millest hetkel on käimas Horisont 2020 projekt „EUROSHIP: Täites lünki sotsiaalses ebavõrdsuses“ ning Euroopa horisont projektis „MAPINEQ: Ebavõrdsuste kaardistamine üle elukaare“.

Kadri Täht Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kairit Kall

Sotsioloogia lektor ja sotsioloogia bakalaureuseõppekava juht. Ta õpetab sissejuhatust
sotsioloogiasse ning uurimismeetodite kursusi. Tal on doktorikraad sotsioloogias ja sotsiaal- ning
avalikus poliitikas (Tallinna Ülikooli ja Jyväskylä Ülikooli topeltkraad aastast 2020). Teadustöös
keskendub ta eelkõige töötamisega seotud teemadele (töösuhted, tööränne, platvormitöö) ning hetkel
osaleb Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse keskkonnasotsioloogilises PRIMUS projektis,
mille eesmärgiks on ümbertöödeldud plasti laiem kasutuselevõtt.

Kairit Kall Eesti Teadusinfosüsteemis

 

Kadri Aavik

Soouuringute dotsent Ühiskonnateaduste instituudis ning lisaks lööb kaasa RASI teadusprojektides.
Tal on doktorikraad sotsioloogias (TLÜ, 2015) ja magistrikraad soouuringutes (Kesk-Euroopa
Ülikool, 2007). Aastatel 2018-2022 oli ta järeldoktorant Helsingi Ülikooli soouuringute üksuses.
Tema peamisteks uurimishuvideks on sugu, soolisus ja sooline ebavõrdsus erinevates ühiskonnaelu
valdkondades ja kriitilised loomauuringud (inimeste ja loomade vahelised suhted ühiskonnas
kriitilisest sotsioloogilisest perspektiivist, loomaõiguslus- ja veganliikumised, ökofeminism) ning
nende uurimisvaldkondade ristumiskohad. Kadri asutab oma uurimistöös kvalitatiivseid meetodeid ja
intersektsionaalset perspektiivi. Ta koordineerib TLÜ soouuringute uurimisrühma tegevust
(tlu.ee/gender).

Kadri Aavik Eesti Teadusinfosüsteemis


Eve-Liis Roosmaa

Sotsioloogia lektor. Ta õpetab peamiselt kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodeid ja ainet, mis
valmistab ette bakalaureusetöö kirjutamist ehk esimese iseseisva uurimistöö tegemist. Oma
sotsioloogia õpinguid alustas Eve-Liis Tallinna Ülikoolis (toona Tallinna Pedagoogikaülikool), kus
omandas ka doktorikraadi tööga elukestva õppe teemal, mille põhiküsimuseks on sotsiaalne
ebavõrdsus täiskasvanuna õpingute jätkamisel ja riikidevahelised erinevused õpingutes osalemise
mustrites. Teda huvitavad ka hariduse ja koolituste seosed tööeluga, noorte sotsiaalne tõrjutus (nt
kuidas toimub täiskasvanuellu astumine), eesti keele areng teaduskeelena ja ümbertöödeldud
plastikusse suhtumine ning vastav tarbijakäitumine.

Eve-Liis Roosmaa Eesti Teadusinfosüsteemis 


Pille Petersoo

Pille Petersoo on sotsioloogia lektor ning tema uurimisteema on rahvuslik identiteet. Doktorikraadi omandas Pille Petersoo Šotimaal Edinburghi Ülikoolis ning alates aastast 2005 tegutseb ta retsensendina ajakirjade "Scottish Affairs", "Theory, Culture, Society", "Journal for Language and Politics" jaoks. Lisaks on ta Nordic Visual Studies Network´i, BSA (Briti Sotsioloogia Assotsatsioon) ja ASEN (Rahvusluse ja Etnilisuse Uuringute Assotsiatsioon) liige.

Pille Petersoo Eesti Teadusinfosüsteemis

 
 

Tanel Vallimäe

Sotsioloogia nooremlektor. Omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis (politoloogia) ja
magistrikraadi Tallinna Ülikoolis (riigi- ja poliitikateadused). Hetkel on Tallinna Ülikoolis pooleli
õpingud doktorikraadi omandamiseks (sotsioloogia). Peamised teemad, milles kogemused uurimis- ja
õppetöös: kodanikuühiskond, kodanikualgatuslikud väärtused, vabaühenduste elujõud ja
tegevusvõimekus, ühiskonnateooriad, sotsiaalne õiglus, rahvuslusideoloogia ja väärtused ühiskonnas.

Triin Roosalu Eesti Teadusinfosüsteemis 


Liis Ojamäe

Sotsioloogia dotsent. Bakalaureusekraad on tal omandatud majandusteaduses (TTÜ), millele hiljem lisandusid magistrikraad ja doktorikraad sotsioloogias (TLÜ). Ta õpetab peamiselt aineid, mis on seotud uurimismetodoloogia ja akadeemilise kirjutamisega, samuti linna- ja majandussotsioloogiaga. Tema uurimisteemad keskenduvad peamiselt linna- ja eluasemeuuringutele, kasutades kvalitatiivseid meetodeid või kombineerides kvalitatiivset lähenemist kvantitatiivse andmeanalüüsiga.

Liis Ojamäe Eesti Teadusinfosüsteemis 


Triin Roosalu

Dotsent Triin Roosalul on BA ärijuhtimisest (TÜ) ja sotsioloogiast (TLÜ), MA Euroopa õpingutes (TÜ) ja PhD sotsioloogiast (TLÜ). Tema uurimishuviks on ebavõrdsused ja nende kujunemine ning avaldumine ühiskonnas, eriti tööturul ja haridussüsteemis. Hetkel on ta üks Eesti esindajaid uuringukonsortsiumis ISSP ning juhib Eesti uurimisrühma tööd kahes rahvusvahelises teadusprojektis: individuaalsetest õpiteedest ja oskuste režiimidest. Lisaks sellele panustab ta mitmesse uurimisprojekti, mille algatamisel on ta kaasa löönud: vastutustundlikust tarbimisestmitteformaalõppe ja tasemeõppe seostamisesttasemeõppe ja töölõppe seostamisesttõsistest vaba aja tegevustest ning noorte tõrjutuse ennetamisest. Õppejõuna juhendab ta kõigi õppeastmete tudengeid akadeemilise uurimistöö ja kirjutamise valdkonnas ja õpetab töösotsioloogia, stratifikatsiooniteooriate ning elukestva õppe teemalistel kursustel.

Triin Roosalu Eesti Teadusinfosüsteemis 


Erle Rikmann

Sotsioloogia lektor. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on ühiskondlik muutus Balti riikides, post-sotsialistlik transformatsioon Kesk- ja Ida-Euroopas, kodanikuühiskond ning vähemusrahvused. Omab õppimise ja/või teadustöö kogemust lisaks Tallinna Ülikoolile ka Jyväskylä, Abo Akademi ja Helsingi ülikoolidest. Lisaks on Erle aktiivne liige Westermarck Society's, Eesti Sotsioloogide Liidus ja Rahvusvahelise Kolmanda Sektori Uurijate Liidus. 

Erle Rikmann Eesti Teadusinfosüsteemis

 

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam

  • Sotsioloogia MA sisseastumiseksam koosneb kahest osast: motivatsioonikiri (40%) ja vestlus (60%). Motivatsioonikiri ja CV lisatakse SAISis avaldusele.
  • Kandideerimiseks peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

Motivatsioonikirjas oodatakse üliõpilaskandidaadilt:

  • enesetutvustust (sh varasemad õpingud; kui on, siis sotsioloogia erialaga seotud varasemad tegevused/huvialad/õpingud); 
  • erialavaliku põhjendust (miks soovite alustada/jätkata õpinguid just sotsioloogia erialal? millised on Teie ootused sotsioloogia õppekavale? millised on  Teie plaanid seoses sotsioloogia erialaga tulevikus?);
  • ühe huvitava ja/või olulise sotsioloogilise probleemi/uurimisteema tutvustust ja lühikäsitlust (mis oleks see uurimisteema/küsimus? miks oleks Teie arvates oluline/vajalik seda teemat uurida? kuidas seda võiks uurida?).

Motivatsioonikirja pikkus on orienteeruvalt 700-1000 sõna. Motivatsioonikiri peab olema korrektselt vormistatud.

Vestlus põhineb motivatsioonikirjal, st tudengikandidaat peab olema valmis vastama küsimustele seoses oma varasemate õpingute ja töökogemusega, ootustega sotsioloogia õpingutele ja õppekavale, motivatsiooniga läbida sotsioloogia õppekava ning motivatsioonikirjas kirjeldatud sotsioloogilise uurimisteemaga /probleemiga. Vestluse pikkus on ~15 minutit. 

Kõik sisseastumisvestlused viiakse läbi ühe päeva jooksul (v.a. kui kandidaate on ühe päeva jaoks liiga palju).

Sissesaamise lävend: 70 punkti

Hindamise kirjeldus (kuidas hinnatakse):

  • Iga eksamikomisjoni liige annab konkreetsele kandidaadile enda poolt motivatsioonikirja eest saadud punktid (vastavalt hindamisjuhendile)
  • Arvutatakse välja iga kandidaadi keskmine motivatsioonikirja eest saadud punktisumma;
  • Vestluse käigus annab iga komisjoniliige konkreetsele kandidaadile enda poolt vestluse eest punktid;
  • Arvutatakse välja iga kandidaadi keskmine vestluse eest saadud punktisumma
  • Arvutatakse välja iga kandidaadi keskmine kahe punktiskoori summast koosnev lõpp-punktisumma Kandidaadid järjestatakse saadud keskmise lõpp-punktisumma alusel. Üliõpilastele edastatakse kõik kolm punktiskoori, st info nii lõpliku punktisumma kohta kui ka selle kohta, milline oli nende tulemus kumbagi eksamiosa puhul.

Kuhu edasi?

Vilistlase tsitaate:

„Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjaliku peale hakata. Sotsioloogi taustaga inimesel on väga palju anda kõikvõimalikes valdkondades. Igapäevatöös näen, kuidas sotsioloogiline mõtlemine ja kujutlusvõime annab andmeid analüüsides ja probleeme lahendades väga hinnatud panuse – ma olen meie analüütikute tiimis (meid on kümne ringis) ainuke sotsiaalteadlane. Õpime teiste distsipliinide taustaga inimestelt vastastikku pidevalt: mina näiteks SQLi ja matemaatiliste mudelite kirjutamist, ning nemad, et on vajalik aru saada, mis on valim ja populatsioon juba enne andmete kogumist ja analüüsimist. Tänapäeval on igas suuremas firmas analüütikud, kes tihti ei ole sotsiaalteadlased, kuid mulle tundub, et peamiselt on see nii seetõttu, et sotsioloogid ei ole teadlikud, et nende oskused on hirmus vajalikud. Ka mina avastasin oma praeguse analüütiku töökoha kogemata, sest sotsioloogia kui selline polnud töökirjelduses kirjas, kuigi töökirjeldus vastas sotsioloogi omale. Big Data, Data Science ja Computational Social Science on terminid, millel tasuks silma peal hoida. Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjalikku peale hakata."

Agnes Altmets, BIG DATA analüütik Suurbritannias firmas Auto Trader


"Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen 10 aastat laulnud ansambel HU?-s. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohvikupidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis seotud sotsioloogiaga. Tegelen üsna konstantselt mõne sotsioloogilise uurimuse läbiviimisega (valdavalt soouuringutega), lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne. Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajadusel ka maailma suunata ja kujundada. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev! Seega sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. See oli vist esimest korda magistriõpingute alguses, kui registreerisin, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu esitatud muusika, lavaesteetika jne kaasa tuua võib. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga. Teisisõnu, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda ka iseenda tähendust (sh. problemaatikaid) selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi kunagi oma magistritöö. Mida hääd siis olen saanud sotsioloogia õpingutest? Eks ikka seda, et kannan endas nüüdisaegset sotsioloogilist mõtlemist, mis võimaldab ümbritsevat tundlikumalt hinnata, seoseid luua, miks mitte selle põhjal vajadusel ka suunata ja kujundada, ma ei kipu süüdistama, vaid mõtestama jne. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev!“ 

Hannaliisa Uusma, laulja ja muusikasotsioloog


"Minu ametinimetus ei ole minu tööalase karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog“, kuigi minu tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris töötades on sotsioloogi põhioskusi – ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste  interpreteerimine ja kommunikeerimine  – peaaegu alati eeldanud. Ka oma praegusel ametikohal kasutan ma kõiki neid oskusi igapäevaselt. Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja koolis eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleks ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga eks see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhierinevus erinevate sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsaste ülikondadega, ministeeriumis halvastiistuvate ülikondadega ja ülikoolis kampsunitega inimesed. Elu jooksul on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõigetega inimesi.  Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on üheks olulisemaks ressursiks tööturul lahtine ja loov mõtlemine ja kohanemisvõime. Kui sul on uudseid vaatenurki näiteks soolise või haridusliku ebavõrdsuse või tööturu segregatsiooni või mis iganes teise probleemi lahendamise osas, siis enam-vähem kindlasti suudad sa neid samu oskusi rakendada ka teiste probleemide lahendamisel sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Seetõttu võib-olla on just stambivaba mõtlemise õpetamine ja õppimine ülikooli puhul kõige tähtsam asi, ja just seda ma TLÜ sotsioloogia magistratuurist sain."

Lee Maripuu, Praxise kommunikatsioonijuht


"Sotsioloogia on osutunud minu jaoks õnnestunud valikuks eeskätt seetõttu, et õpingute käigus omandatud erialased oskused on suurel määral olnud ülekantavad erinevates tööelu-situatsioonidesse. Võin kogemusele tuginedes kinnitada, et süstemaatilised teadmised uurimis- ja analüüsimeetoditest, koos oskustega neid kasutada (andmete tõlgendamine ja seostamine, kontseptuaalne mõtlemine jne), on iseenesestmõistetavalt kesksel kohal nii sotsioloogi kui analüütiku igapäevastes ülesannetes. Aga mõneti üllatavalt on needsamad mõtlemisega seotud „tööriistad“ osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kõikvõimalikes olukordades, kus on tegemist nö uue teadmise loomise ja sünteesimisega – alates mõjude hindamisest strateegilise planeerimise või õigusloome protsessis, kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni. Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Sellepärast, et loomulikult oleks väga mugav, kui saaks omandada konkreetse eriala ja õppida „terveks eluks ette“, kuid arvatavasti on ainus asi, mis ei muutu, just see teadmine, et kõik ümberringi muutub kasvava kiirusega. Sotsioloogia võimekus kohaneda annab selleks suurepärase “kapitali”.

Anneli Leemet, Kutsekoda analüütik


Millistel erialadel võib tööd leida?

Meie lõpetajad saavad hea ettevalmistuse erinevatele analüütilisi oskusi ja sotsiaaluuringuid rakendavatele töökohtadele asumiseks. Sedalaadi oskusi läheb üha enam vaja ka väljaspool tavapärast sotsiaalvaldkonda ning erinevat tüüpi organisatsioonides.

Ootame õppima neid, kes soovivad töötada või juba töötavad riigiasutustes (ministeeriumid, ametid, omavalitsused jm), haridus- ja teadusasutustes (assisteerivad ametikohad kõrgkoolides, instituutides jm) ja eraettevõtetes ((turu)uuringufirmad, analüüsikeskused jm) erinevate uuringuandmete ja statistilise materjali koguja, töötleja või analüüsijana. Samuti saab sotsioloogiaõpingute lõpetaja hea ettevalmistuse töötamaks sotsiaalelu praktilise korraldamise valdkonnas (nõunikud, infojuhid jm) ja meedias (nt ajakirjanikud).

Samuti annab sotsioloogia magistriõppe läbimine head alused jätkamaks sotsioloogia või teiste sotsiaalteaduste doktoriõppes.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

Ühe Minuti Loengute formaadis saad tutvuda mõningate uurimisküsimustega, millega meie õppejõud ja vilistlased tegelevad.

  • Airi-Alina Allaste „Kuidas määratleda noorte ühiskondlikku aktiivsust?
  • Ellu Saar „Kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?
  • Kadri Aavik „Lõhed Eesti tööturul?
  • Katrin Tiidenberg „Selfie'd – nartsissism või eneseväljendus?
  • Meie uurijate käimasolevate teadusprojektiga saab tutvud  RASI kodulehel.

    Jälgi meid ka Twitteris @rasi_iiss ja Facebookis @TLURASI.

    Miks tulla meile õppima?

    Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistriõppekava on ainus sotsioloogia magistriõppekava Eestis.

    Sotsioloogia magistrikava fookus on metodoloogiliste „töövahendite“ omandamisel ühiskonna uurimiseks. Selleks on akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamine.

    Eesmärgiks on, et iga Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagister tunneks end kindlalt uurimismeetodite ja sotsiaalse analüüsi alal, ja selleks annab kaheaastane programm hea ettevalmistuse.

    Õppe- ja teadustegevuse tihe seotus võimaldab magistrandil arendada võimekust sotsiaalsete nähtuste analüüsiks kaasaegsete sotsioloogia uurimisvahendite abil. Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogide poolt on uuritud Eesti ühiskonna mitmesuguseid valdkondi. See loob ka meie üliõpilastele ligipääsu uusimale akadeemilisele sotsioloogilisele teabele.

    Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala õpe on ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgelt hinnatud. QS World University Rankings by Subject 2021 üleilmses pingereas on Tallinna Ülikooli erialadest esindatud vaid haridusteadused ja sotsioloogia; QS World University 2021. järjestuses on Tallinna Ülikooli 301-320 kohal. Ida-Euroopa ülikoolidest edestavad meid 151.-200. kohal olevad Karli Ülikool (kus saab magistritasemel sotsioloogiat õppida tšehhi keeles), Krakowi Ülikool ja Varssavi Ülikool (magistriõppes on võimalik sotsioloogiat õppida neis poola keeles) ning 251-300 kohal olev Budapesti Corvinuse Ülikool. Euroopa kõige tugevamad sotsioloogiaprogrammid on UK ülikoolidel, meie lähinaabritest leiab kõrgetelt kohtadelt veel Stockholmi ülikooli (tutvu sotsioloogia inglisekeelse õppemaksuta programmiga), Uppsala ülikool (põhiosas rootsikeelne sotsioloogia magistriõpe), Oslo ülikooli (mitmed norrakeelsed sotsioloogia magistriprogrammid), Helsingi ülikool (sotsioloogia erialal magistrantuuris õppemaksuta soome-ja rootsikeelne programm või inglisekeelne õppekava), Lundi ülikool (sotsioloogia erialal samuti õppemaksuta inglisekeelne magistriõpe) ja Göteborgi ülikooli (inglisekeelne tasuta magistriõpe sotsioloogias). Esimese kahesaja seas on ka mitmed Venemaa sotsioloogiaprogrammid. Sul võib olla huvitav ka nende ülikoolide sotsioloogiaõppe võimalustega tutvuda, kasvõi juba selleks, et lähemalt mõista, mida sotsioloogia õppimine üldse endast kujutab, aga ka seepärast, et meile meeldivad nõudlikud tudengid.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Sotsioloogia üliõpilaste huvitavatest lõputöödest leiad näiteid ETERA-s.

RASI repositooriumisse kogume meie sotsioloogide uurimistööde aruandeid.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Õppetööväline sotsiaalelu toimub erinevatel tasanditel: kursusesiseste ürituste eestvedajaks on (enamasti) kursusevanem. Suunal/instituudis korraldatakse ühisüritusi paar korda aastas (nt jõulupidu).

Lisaks toimuvad üleülikoolilised peod (nt ülikooli sünnipäeva-ball). Lühidalt võib öelda, et õppetöövälise sotsiaalelu sisu ning intensiivsus on eeskätt tudengite endi kätes. 

Sotsioloogiast huvitunuid üliõpilasi üle Eesti ühendab sotsioloogiaüliõpilaste liit SÜLEM, kelle eesmärgiks on innustada kursustevahelist suhtlust. Näiteks korraldatakse sotsiaalselt olulistel teemadel arutelusid ning lauamängu-, sauna- ja filmiõhtuid, mis viivad kokku üliõpilased, õppejõud ja valdkonna praktikud.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel toimub Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents ESAK.

Võimalusi rahvusvaheliselt kõrgel tasemel mõtlejate ja uurijatega kohtuda ja ka sotsioloogiast väljaspool oma teadmisi täiendada leiab ülikoolis pidevalt. Näiteks Ühiskonnateaduste Instituudi korraldatavate konverentside kaudu. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Laiemat teavet Eesti sotsioloogide tegemiste kohta saab Eesti Sotsioloogide Liidu  kodulehelt.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. 

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Tamara Statsenko
E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6409 445

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Riigiteadused

Ühiskonnateaduste instituut

Tähelepanu! Otsime inimesi, kellele läheb korda, mis ühiskonnas toimub ning kellel on teravat analüütilist taipu ja võimekust inimesi ja protsesse eest vedada. Otsime noori, kes ei karda võtta vastutust. Otsime tulevasi maailmamuutjaid.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
26 tasuta / 26 tasulist
Päevaõpe/sessioonõpe
Vaata eriala

Politoloogia

Ühiskonnateaduste instituut

Poliitika – see on ühiskondliku muutuse loomise vahend. Kui veel mõne aasta eest võis arvata, et riigi juhtimiseks ja ühiskonnaelu suunamiseks piisab õiguse, rahanduse või avaliku halduse alastest teadmistest, siis viimase aja sündmused ütlevad selgelt: poliitika on tagasi.

Magistriõpe
Eesti keel
14 tasuta / 14 tasulist
Sessioonõpe
Vaata eriala

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Vaata eriala