Sotsioloogia

Sotsioloogia

Tallinna Ülikooli uuendatud, tsükliõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 8

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

 

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

 

  • Kellel on Eestis tulevikus tööd?
  • Kas palgalõhe lõhestab ühiskonda?
  • Kas edukaks saamiseks tuleb spetsialiseeruda?
  • Kas virtuaalne on uus reaalne?

Kui sedalaadi küsimused pakuvad Sulle huvi, aitab vastuseid leida sotsioloogia magistriõpe.

Pakume tugevat metodoloogia-alast baasi koos vahenditega ühiskonnaprotsesside tõlgendamiseks ja seletamiseks. 

Keda ootame õppima?

Ootame õppima kõiki, kellel on huvi maailmapilti avardadaühiskonnas toimuvat paremini mõista, erinevaid sotsiaalseid protsesse analüüsida ja nende kohta iseseisvaid järeldusi teha.

Sotsioloogina saad uurida ühiskonna ülesehitust ja toimimist, sotsiaalseid protsesse ja nähtusi (nt toimetulek tööturul, võimaluste erinevus hariduse omandamisel, diskrimineerimise põhjused, sallimatuse vähendamise võimalused, vaesuse põhjused, soonormide muutumine, subkultuuridesse kuulumise tähendus, sotsiaalmeedia mõju hoiakutele, inimeste suhtlus virtuaalsetes keskkondades jpm). Huvitavamad küsimused peituvatki selles, kuidas sotsiaalsed institutsioonid mõjutavad inimest ja tema tegutsemist, aga ka vastupidi, kuidas inimene mõjutab ühiskonna ülesehitust.

Eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastava ülikoolidiplomi olemasolu.

Kasuks tulevad eelnevad õpingud sotsiaalteaduste valdkonnas, uurimismeetodite valdamine või huvi nende vastu. 

Miks tulla meile õppima?

Sotsioloogia magistrikava fookus on metodoloogiliste „töövahendite“ omandamisel ühiskonna uurimiseks. Selleks on akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamine.

Eesmärgiks on, et iga Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagister tunneks end kindlalt uurimismeetodite ja sotsiaalse analüüsi alal, ja selleks annab kaheaastane programm hea ettevalmistuse.

Õppe- ja teadustegevuse tihe seotus võimaldab magistrandil arendada võimekust sotsiaalsete nähtuste analüüsiks kaasaegsete sotsioloogia uurimisvahendite abil. Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogide poolt on uuritud Eesti ühiskonna mitmesuguseid valdkondi. See loob ka meie üliõpilastele ligipääsu uusimale akadeemilisele sotsioloogilisele teabele.

Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala õpe on ka rahvusvahelises võrdluses väga kõrgelt hinnatud. QS World University Rankings by Subject üleilmses pingereas on Tallinna Ülikooli erialadest esindatud vaid sotsioloogia; QS World University 2019. järjestuses on Tallinna ja Tartu Ülikooli sotsioloogia võrdväärselt 201.-250. kohal (sotsioloogia magistriõppe kohta Tartu Ülikoolis uuri siit). Ida-Euroopa ülikoolidest edestavad meid 150.-200. kohal olev Karli Ülikool (kus saab magistritasemel sotsioloogiat õppida tšehhi keeles) ning Varssavi Ülikool (magistriõppes on võimalik sotsioloogiat õppida poola keeles), samuti Budapestis asuv Kesk-Euroopa ülikool oma inglisekeelse sotsioloogiaõppega. Euroopa kõige tugevamad sotsioloogiaprogrammid on UK ülikoolidel, meie lähinaabritest leiab esimesena 45. kohalt Stockholmi ülikooli (tutvu sotsioloogia inglisekeelse õppemaksuta programmiga), 50.-100. kohal on aga Uppsala ülikool (põhiosas rootsikeelne sotsioloogia magistriõpe), Oslo ülikool (mitmed norrakeelsed sotsioloogia magistriprogrammid), Helsingi ülikool (sotsioloogia erialal magistrantuuris õppemaksuta soome-ja rootsikeelne programm või inglisekeelne õppekava), Lundi ülikool (sotsioloogia erialal samuti õppemaksuta inglisekeelne magistriõpe) ja Göteborgi ülikool (inglisekeelne tasuta magistriõpe sotsioloogias). Esimese kahesaja seas on ka mitmed Venemaa sotsioloogiaprogrammid. Sul võib olla huvitav ka nende ülikoolide sotsioloogiaõppe võimalustega tutvuda, kasvõi juba selleks, et lähemalt mõista, mida sotsioloogia õppimine üldse endast kujutab, aga ka seepärast, et meile meeldivad nõudlikud tudengid.

Samas oleme enesekindlad: Tallinna Ülikoolil on Sinu jaoks mitmeid eeliseid

TLÜ sotsioloogia õpe toetub pikaajalisele tugevale teadustööle erinevates Eesti ühiskonnaelu valdkondades, sellel komponendil on indeksi kujunemisel oluline kaal. TLÜ Ühiskonnateaduste instituudis asub üks Eesti suurimaid ja pika ajalooga sotsioloogia teaduskeskus – Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskus, samuti tegutseb siin Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus. Meie õpinguid iseloomustab tugev sotsiaaluuringute metodoloogia ja ühiskonnaprotsesside tõlgendamise baas, mis on väljendunud näiteks meie vilistlaste sagedastes auhinnalistes kohtades lõputööde konkurssidel, edukas edasiõppimises doktorantuuri tasemel välisülikoolides ja Eestis või ka kodumaises tööalases karjääris sotsiaalse analüüsi oskusi nõudvatel ametikohtadel.

Magistriõppes õppijatel on võimalus omandada täiendavaid kõrgetasemelisi teadmisi endale huvipakkuvatel teemadel TLÜ juures tegutsevates doktorikoolides, mis annab hea baasi jätkamaks õpinguid doktoriõppes.

Samuti on magistrantidel võimalus minna õpingute jooksul semestriks või praktika sooritamiseks välismaale.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • 2 aastat
  • Sessioonõpe
  • Õppetöö toimub sessioonidena kahe aasta vältel (paar korda kuus, neljapäevast laupäevani), kontaktõppe päevad on suures mahus võimalik katta õppepuhkuse arvelt.
  • Õppetöö toimub seminaridepraktikumide ja loengute vormis. Valmis tuleb olla iseseisvaks tööks kirjandusega (sh inglisekeelne kirjandus) ning praktiliste harjutuste sooritamiseks uurimismeetodite ja uuringudisaini oskuste arendamiseks. 
  • Magistriõppe jooksul tuleb läbida ka praktika, mida soovi korral on Erasmus-programmi kaudu võimalik sooritada ka välismaal.

Lisaks saab valik- ja vabaainete kaudu iga magistrant kujundada just tema enda isiklikule huvile kohase teadmisteprofiili: sotsioloogia eriala ainete täienduseks saab valida teiste Ühiskonnateaduste Instituudi erialade, aga ka laiemalt Tallinna Ülikooli kõigi instituutide õppeainete vahel. Akadeemilistel teadmistel põhinevasse õppetöösse on integreeritud ka tööandjate ootustele vastavate praktiliste oskuste kujundamist; sotsioloogilisi ühiskonna käsitlusviise täiendavad interdistsiplinaarsed kursused ja vastavate projektikogemuste omandamine.

Olulised erialaained

Sotsioloogia magistrikava pakub võimalusi metodoloogia-alaste teadmiste ja oskuste omandamiseks, mida on võimalik rakendada sotsiaaluuringute läbiviimiseks ja andmete analüüsimiseks erinevates eluvaldkondades. Selleks õpitakse kavandama sotsiaalseid uuringuid ning kasutama andmete analüüsiks keerukamaid meetodeid. Samuti omandatakse magistriõpingute käigus oskused selgitada kaasaaja ühiskonnale omaseid protsesse ja probleeme.

Tutvu õppekavaga

Põhiõppejõud

Airi-Alina Allaste

Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor. Alustas sotsioloogia õpinguid Eesti Humanitaarinstituudis 1993 aastal, kaitses seal esimesed kraadid ning tegi doktoritöö Helsingi Ülikoolis. Tema uurimised seonduvad elustiilide, subkultuuride ja sotsiaalsete liikumistega ning peamiselt on ta keskendunud noorte staatusele ja osalusele ühiskonnas püüdes seletada seda noorte endi antud tähenduste abil. Lisaks oma uurimisvaldkonna ainetele õpetab kvalitatiivseid meetodeid sotsiaalteadustes kõigis õppe astmetes. 

Airi-Alina Allaste Eesti Teadusinfosüsteemis


Kadri Aavik

Osakoormusega lektor. Kadril on doktorikraad sotsioloogias (TLÜ, 2015) ja magistrikraad soouuringutes (Kesk-Euroopa Ülikool, 2007). Tema peamisteks uurimishuvideks on sugu, soolisus ja sooline ebavõrdsus erinevates ühiskonnaelu valdkondades; kriitilised ülikooliuuringud (akadeemia korporatiseerumine ja selle laiemad mõjud, sookategooria teaduses ja kõrghariduses); kriitilised loomauuringud (inimeste ja loomade vahelised suhted ühiskonnas kriitilisest sotsioloogilisest perspektiivist, loomaõiguslus- ja veganliikumised, ökofeminism). Kadri kasutab oma uurimistöös kvalitatiivseid meetodeid, eelkõige narratiivset lähenemist ja intersektsionaalsust. 

Kadri Aavik Eesti Teadusinfosüsteemis


Jüri Kruusvall

Omandanud kõrghariduse ja doktorikraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis. Ta õpetab aineid, mis on seotud sotsioloogiliste teooriatega, keskkonnasotsioloogiaga ja sotsioloogia uurimismeetoditega. Tal on pikaajaline teadustöö kogemus, uurimisteemad on olnud keskkonnasotsioloogia, kasvatussotsioloogia ja rahvussuhete sotsioloogia valdkonnast.

Jüri Kruusvall Eesti Teadusinfosüsteemis

 
Liis Ojamäe

Sotsioloogia dotsent. Bakalaureusekraad on tal omandatud majandusteaduses (TTÜ), millele hiljem lisandusid magistrikraad ja doktorikraad sotsioloogias (TLÜ). Ta õpetab peamiselt aineid, mis on seotud uurimismetodoloogia ja akadeemilise kirjutamisega, samuti linna- ja majandussotsioloogiaga. Tema uurimisteemad keskenduvad peamiselt linna- ja eluasemeuuringutele, kasutades kvalitatiivseid meetodeid või kombineerides kvalitatiivset lähenemist kvantitatiivse andmeanalüüsiga.

Liis Ojamäe Eesti Teadusinfosüsteemis 


Triin Roosalu

Dotsent alates 2014, töötanud RASIs teadurina alates 2004, nüüd samas vanemteadur. Minu juhendatud tudengite üliõpilastööd bakalaureuse, magistri ja doktoriõppes on seostatavad kas töömaastikuga või õppimisega. Sotsioloogiatudengitega puutun kokku peamiselt akadeemilist mõtlemist ja kirjutamist harjutavates ainetes.

Minu päris-oma-kursuseks on töösotsioloogia, mille raames saan lähemalt tutvustada üht oma lemmik-uurimisteemat ehk töötamise, töösuhete, tööturu valdkonda. Teine mu lemmik, millega seostub suur osa mu teadusprojekte, on õppimine, just eluhõlmav elukestev õpe. Vaimustun kergesti igasugusest uuest uurimisteemast - mis on teadlase seisukohast vaadates inspireeriv, kuid viib jõupingutuste killustumiseni.

Analüütilise tehnikana huvitab mind võrdlev perspektiiv, sealhulgas ajaline võrdlus, ja ma olen valmis ise tegema ja juhendama projekte, mis toetuvad kas kvalitatiivsele või kvantitatiivsele uurimismetoodikale või ka nende kombineerimisele. Erilist huvi pakuvad mulle kõikvõimalikud diskursused, arvamused ja hoiakud, nende sünd ja kasv ning muutumine. Õnneks on sotsioloogia selleks väga sobilik mõtlemise töövahend, vaatenurk.

Triin Roosalu Eesti Teadusinfosüsteemis 


 
Eve-Liis Roosmaa

sotsioloogia lektor, teadur ja bakalaureuse õppekava kuraator. Ta õpetab kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodeid ja ainet, mis valmistab ette bakalaureusetöö kirjutamist ehk esimese uurimistöö tegemist. Samuti viib ta läbi sotsioloogia erinevaid valdkondi (nt töö, perekond, hälbiv käitumine, linn, sport jt) tutvustavat kursust. Oma sotsioloogia õpinguid alustas ta Tallinna Ülikoolis (toona Tallinna Pedagoogikaülikool) ning on kirjutamas doktoritööd elukestva õppe teemal, kus põhiküsimuseks on riikidevahelised erinevused täiskasvanuna õpingute jätkamisel. Lisaks huvitavad teda hariduse ja koolituste seosed tööeluga, noorte sotsiaalne tõrjutus (nt kuidas toimub täiskasvanuellu astumine) ja eesti keele areng teaduskeelena.

Eve-Liis Roosmaa Eesti Teadusinfosüsteemis 


Kadri Täht

Sotsioloogia dotsent ja vanemteadur. Oma doktoriõpingud läbis ja doktorikraadi kaitses ta Vrije Universiteit Amsterdam’is (Hollandis), keskendudes oma uurimistöös töö ja pere-elu ühitamisele tööaja paindlikkuse näitel. Tema uurimisteemad on keskendunud sotsiaalse kihistumise temaatika ümber, täpsemalt ühelt poolt tööturuprotsessidele (tööturule sisenemine, tööturul püsimine, tööturult väljumine jne) ja teiselt poolt töö- ja pere-elu ühitamine ning selle mõju perekonnale (selle liikmetele, pere sidususele jne). Õppetöös on ta keskendunud peamiselt kvantitatiivsete andmeanalüüsi meetodite õpetamisele, kuid on õpetanud ka kursusi heaoluriigi, sotsiaalse stratifikatsiooni ning perekonna teemal.

Kadri Täht Eesti Teadusinfosüsteemis 


Ellu Saar

Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja sotsioloogia doktoriõppekava kuraator. Ta õpetab ained, mis on seotud sotsiaalse stratifikatsiooni (kihistumise), haridussotsioloogia, eluteede ja kvantitatiivsete andmeanalüüsi meetoditega. Tal on pikaajaline teadustöö kogemus, mille jooksul on osalenud ja ka juhtinud mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte elukestva õppe, hariduse, sotsiaalse mobiilsuse ja noorte töörutule lülitumise teemadel. Ellu Saar kaitses bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis rakendusmatemaatika erialal ning omandas sotsioloogia doktorikraadi Valgevene Riiklikus Ülikoolis. Tema doktoritöö käsitles noorte sotsiaalset mobiilsust ja põhines Eestis läbiviidud keskharidusega noorte pikaajalisel uuringul. Lisaks on ta end täiendanud Max Planck’i Instituudis Saksamaal.

Ellu Saar Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset.

Vastuvõtueksamiks on vestlus komisjoniga. 

Kandidaadilt ootame motivatsioonikirjaCV-d ja magistritöö projekti.

Juhend projekti koostamiseks on leitav siit.

Vestlusele palume kaasa võtta oma bakalaureusetöö ja võimalikud muud varasemad uurimislikud-analüütilised kirjalikud tööd.

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Kuhu edasi?

Vilistlase tsitaate:

„Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjaliku peale hakata. Sotsioloogi taustaga inimesel on väga palju anda kõikvõimalikes valdkondades. Igapäevatöös näen, kuidas sotsioloogiline mõtlemine ja kujutlusvõime annab andmeid analüüsides ja probleeme lahendades väga hinnatud panuse – ma olen meie analüütikute tiimis (meid on kümne ringis) ainuke sotsiaalteadlane. Õpime teiste distsipliinide taustaga inimestelt vastastikku pidevalt: mina näiteks SQLi ja matemaatiliste mudelite kirjutamist, ning nemad, et on vajalik aru saada, mis on valim ja populatsioon juba enne andmete kogumist ja analüüsimist. Tänapäeval on igas suuremas firmas analüütikud, kes tihti ei ole sotsiaalteadlased, kuid mulle tundub, et peamiselt on see nii seetõttu, et sotsioloogid ei ole teadlikud, et nende oskused on hirmus vajalikud. Ka mina avastasin oma praeguse analüütiku töökoha kogemata, sest sotsioloogia kui selline polnud töökirjelduses kirjas, kuigi töökirjeldus vastas sotsioloogi omale. Big Data, Data Science ja Computational Social Science on terminid, millel tasuks silma peal hoida. Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjalikku peale hakata."

Agnes Altmets, BIG DATA analüütik Suurbritannias firmas Auto Trader


"Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen 10 aastat laulnud ansambel HU?-s. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohvikupidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis seotud sotsioloogiaga. Tegelen üsna konstantselt mõne sotsioloogilise uurimuse läbiviimisega (valdavalt soouuringutega), lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne. Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajadusel ka maailma suunata ja kujundada. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev! Seega sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. See oli vist esimest korda magistriõpingute alguses, kui registreerisin, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu esitatud muusika, lavaesteetika jne kaasa tuua võib. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga. Teisisõnu, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda ka iseenda tähendust (sh. problemaatikaid) selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi kunagi oma magistritöö. Mida hääd siis olen saanud sotsioloogia õpingutest? Eks ikka seda, et kannan endas nüüdisaegset sotsioloogilist mõtlemist, mis võimaldab ümbritsevat tundlikumalt hinnata, seoseid luua, miks mitte selle põhjal vajadusel ka suunata ja kujundada, ma ei kipu süüdistama, vaid mõtestama jne. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev!“ 

Hannaliisa Uusma, laulja ja muusikasotsioloog


"Minu ametinimetus ei ole minu tööalase karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog“, kuigi minu tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris töötades on sotsioloogi põhioskusi – ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste  interpreteerimine ja kommunikeerimine  – peaaegu alati eeldanud. Ka oma praegusel ametikohal kasutan ma kõiki neid oskusi igapäevaselt. Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja koolis eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleks ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga eks see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhierinevus erinevate sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsaste ülikondadega, ministeeriumis halvastiistuvate ülikondadega ja ülikoolis kampsunitega inimesed. Elu jooksul on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõigetega inimesi.  Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on üheks olulisemaks ressursiks tööturul lahtine ja loov mõtlemine ja kohanemisvõime. Kui sul on uudseid vaatenurki näiteks soolise või haridusliku ebavõrdsuse või tööturu segregatsiooni või mis iganes teise probleemi lahendamise osas, siis enam-vähem kindlasti suudad sa neid samu oskusi rakendada ka teiste probleemide lahendamisel sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Seetõttu võib-olla on just stambivaba mõtlemise õpetamine ja õppimine ülikooli puhul kõige tähtsam asi, ja just seda ma TLÜ sotsioloogia magistratuurist sain."

Lee Maripuu, Praxise kommunikatsioonijuht


"Sotsioloogia on osutunud minu jaoks õnnestunud valikuks eeskätt seetõttu, et õpingute käigus omandatud erialased oskused on suurel määral olnud ülekantavad erinevates tööelu-situatsioonidesse. Võin kogemusele tuginedes kinnitada, et süstemaatilised teadmised uurimis- ja analüüsimeetoditest, koos oskustega neid kasutada (andmete tõlgendamine ja seostamine, kontseptuaalne mõtlemine jne), on iseenesestmõistetavalt kesksel kohal nii sotsioloogi kui analüütiku igapäevastes ülesannetes. Aga mõneti üllatavalt on needsamad mõtlemisega seotud „tööriistad“ osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kõikvõimalikes olukordades, kus on tegemist nö uue teadmise loomise ja sünteesimisega – alates mõjude hindamisest strateegilise planeerimise või õigusloome protsessis, kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni. Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Sellepärast, et loomulikult oleks väga mugav, kui saaks omandada konkreetse eriala ja õppida „terveks eluks ette“, kuid arvatavasti on ainus asi, mis ei muutu, just see teadmine, et kõik ümberringi muutub kasvava kiirusega. Sotsioloogia võimekus kohaneda annab selleks suurepärase “kapitali”.

Anneli Leemet, Kutsekoda analüütik


Millistel erialadel võib tööd leida?

Meie lõpetajad saavad hea ettevalmistuse erinevatele analüütilisi oskusi ja sotsiaaluuringuid rakendavatele töökohtadele asumiseks. Sedalaadi oskusi läheb üha enam vaja ka väljaspool tavapärast sotsiaalvaldkonda ning erinevat tüüpi organisatsioonides.

Ootame õppima neid, kes soovivad töötada või juba töötavad riigiasutustes (ministeeriumid, ametid, omavalitsused jm), haridus- ja teadusasutustes (assisteerivad ametikohad kõrgkoolides, instituutides jm) ja eraettevõtetes ((turu)uuringufirmad, analüüsikeskused jm) erinevate uuringuandmete ja statistilise materjali koguja, töötleja või analüüsijana. Samuti saab sotsioloogiaõpingute lõpetaja hea ettevalmistuse töötamaks sotsiaalelu praktilise korraldamise valdkonnas (nõunikud, infojuhid jm) ja meedias (nt ajakirjanikud).

Samuti annab sotsioloogia magistriõppe läbimine head alused jätkamaks sotsioloogia või teiste sotsiaalteaduste doktoriõppes.

Miks ühiskonnateaduste instituut?

Ühe Minuti Loengute formaadis saad tutvuda mõningate uurimisküsimustega, millega meie õppejõud ja vilistlased tegelevad.

  • Airi-Alina Allaste „Kuidas määratleda noorte ühiskondlikku aktiivsust?
  • Ellu Saar „Kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?
  • Kadri Aavik „Lõhed Eesti tööturul?
  • Katrin Tiidenberg „Selfie'd – nartsissism või eneseväljendus?
  • Meie uurijate käimasolevate teadusprojektiga saab tutvud  RASI kodulehel.

    Jälgi meid ka Twitteris @rasi_iiss ja Facebookis @TLURASI.

    Miks tulla meile õppima?

    Tallinna Ülikooli Ühiskonnateadute Instituudis, kus sotsioloogiat õpetatakse, on õppejõududeks muuhulgas ka Eesti suurima sotsioloogia teaduskeskuse RASI teadurid. Selline teaduse ja õppetöö sümbioos rikastab loenguid ja seminare, mille raames käsitletakse ka kõige värskemaid arenguid erinevate sotsioloogia valdkondade uurimistöö vallas.

    Õppekavas on arvestatud viisidega, kuidas avaralt ja adekvaatselt ühiskonda ja kultuuri mõtestada. Sotsioloogiaõpingute ajal omandad teoreetilised teadmised ühiskonna ülesehitusest ja muutumisest ning empiirilise uurimistöö oskused. Üheks õppekava tugevuseks on kõrgetasemeline erinevate analüüsimeetodite õpetamine, mille arendamisel arvestatakse ka tööandjate vajadustega.

    Eestis pakub Tallinna Ülikool ainukesena just sotsioloogia nimelise eriala õpet, mis on ka rahvusvahelises võrdluses kõrgelt hinnatudQS World University Rankings by Subject 2017 järgi on Tallinna Ülikooli erialadest esindatud vaid sotsioloogia, jagades edetabelis 201.-250. kohta. Muuhulgas oleme Ida-Euroopa riikidest Varssavi Ülikooli järel 2. kohal. The QS World University Rankings® indeks koostatakse järgmiste komponentide põhjal: vastava eriala ja ülikooli maine akadeemias ja tööandjate seas (ülemaailmne küsitlus) ning erialaga seotud teadlaste-õppejõudude teadusartiklite tsiteeritavuse põhjal (Scopuse andmebaas, h-indeks).

    TLÜ sotsioloogia õpe toetub pikaajalisele tugevale teadustööle erinevates Eesti ühiskonnaelu valdkondades, sellel komponendil on indeksi kujunemisel oluline kaal. Meie õpinguid iseloomustab tugev sotsiaaluuringute metodoloogia ja ühiskonnaprotsesside tõlgendamise baas, mis on väljendunud näiteks meie vilistlaste sagedastes auhinnalistes kohtades lõputööde konkurssidel, edukas edasiõppimises magistritasemel välisülikoolides ja Eestis ja ka kodumaises tööalases karjääris sotsiaalse analüüsi oskusi nõudvatel ametikohtadel.

  • Ühiskonnateaduste instituudis asub üks Eesti suurimaid ja pika ajalooga sotsioloogia teaduskeskus – RASI. Samuti tegutseb siin Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus
  • ÜTI sotsioloogid on uurinud Eesti ühiskonna mitmesuguseid valdkondi – sotsiaalset kihistumist, perekonda, tööelu, haridust, elustiile, elutee kujunemist ja palju muud –, kasutades uurimuste tegemisel nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. See annab võimaluse leida endale huvipakkuv lõputöö teema ja juhendaja, aga võimaluse korral ka praktikakoht.
  • Võimalik on ERASMUS-vahetuse korras õppida ja praktiseerida väliskõrgkoolides.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Sotsioloogia üliõpilaste huvitavatest lõputöödest leiad näiteid ETERA-s.

RASI repositooriumisse kogume meie sotsioloogide uurimistööde aruandeid.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Õppetööväline sotsiaalelu toimub erinevatel tasanditel: kursusesiseste ürituste eestvedajaks on (enamasti) kursusevanem. Suunal/instituudis korraldatakse ühisüritusi paar korda aastas (nt jõulupidu).

Lisaks toimuvad üleülikoolilised peod (nt ülikooli sünnipäeva-ball). Lühidalt võib öelda, et õppetöövälise sotsiaalelu sisu ning intensiivsus on eeskätt tudengite endi kätes. 

Sotsioloogiast huvitunuid üliõpilasi üle Eesti ühendab sotsioloogiaüliõpilaste liit SÜLEM, kelle eesmärgiks on innustada kursustevahelist suhtlust. Näiteks korraldatakse sotsiaalselt olulistel teemadel arutelusid ning lauamängu-, sauna- ja filmiõhtuid, mis viivad kokku üliõpilased, õppejõud ja valdkonna praktikud.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel toimub Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents ESAK.

Võimalusi rahvusvaheliselt kõrgel tasemel mõtlejate ja uurijatega kohtuda ja ka sotsioloogiast väljaspool oma teadmisi täiendada leiab ülikoolis pidevalt. Näiteks Ühiskonnateaduste Instituudi korraldatavate konverentside kaudu. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Laiemat teavet Eesti sotsioloogide tegemiste kohta saab Eesti Sotsioloogide Liidu  kodulehelt.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Tee kaasa virtuaaltuur ülikooli linnakus.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Tamara Statsenko
E-post: tamara.statsenko@tlu.ee
Telefon: 6409 445

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Riigiteadused

Ühiskonnateaduste instituut

Tähelepanu! Otsime inimesi, kellele läheb korda, mis ühiskonnas toimub. Otsime inimesi, kellel on teravat analüütilist taipu ja/või võimekust inimesi ja protsesse eest vedada. Otsime inimesi, kes ei karda kanda vastutust. Otsime tulevasi maailmamuutjaid.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
26
Päevaõpe
Vaata eriala

Politoloogia

Ühiskonnateaduste instituut

Poliitika – see on ühiskondliku muutuse loomise vahend. Kui veel mõne aasta eest võis arvata, et riigi juhtimiseks ja ühiskonnaelu suunamiseks piisab õiguse, rahanduse või avaliku halduse alastest teadmistest, siis viimase aja sündmused ütlevad selgelt: poliitika on tagasi.

Magistriõpe
Eesti keel
12
Sessioonõpe
Vaata eriala

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala