Miriam Rossi: osa teabest poleks kunagi välja tulnud, sest üks intervjueeritav lahkus meie seast neli kuud pärast minuga vestlemist
22. veebruar 2023 kaitses Miriam Rossi Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd teemal "Les traducteurs sont die post pferde of the enlightenment: poet-translators in the Leningrad samizdat of 1980s" ("Luuletajad-tõlkijad Leningrada samizdatis 1980. aastatel"). Miriam Rossi juhendajaks oli professor Daniele Monticelli.
Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?
Mind viis selle uurimisteema juurde minu kirg keelte, kirjanduse ja tõlkimise vastu totalitaarses kontekstis. Valisin tõlketeaduse ja Nõukogude Liidu ajaloo vahel üsna tähelepanuta jäetud ristumiskoha, milleks oli salajased luuletajad-tõlkijad ja tekstide salajane ringlus, mida tuntakse samizdati nime all. Nähes, et samizdati tõlgete arvu kasvu 1980. aastatel ei olnud mõlemas valdkonnas piisavalt uuritud, otsustasin selle paljutõotava teemaga tegelema hakata.
Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma (kasvõi natukene)?
Esiteks, mul õnnestus ühendust võtta mõne 1980. aastatel tegutsenud luuletaja-tõlkijaga, kes jagasid minuga oma mälestusi hilise Leningradi (praegune Peterburi) kohta, oma ebatavalistest ringkondadest, kirge luule lugemise, kirjutamise ja tõlkimise vastu. Osa sellest teabest poleks saanud kunagi päevavalgele tulla, sest üks luuletaja-tõlkija, keda intervjueerisin, lahkus meie seast vaid neli kuud pärast meie kohtumist.
Teiseks vaatlesin kirjandusliku tõlke praktikat kui toimetulekumehhanismi ebademokraatlikus Venemaal, näidates, kuidas välismaise luule tõlkimine kasvatas lootust ja kogukonnatunnet – see on üsna kaasaegne paradigma.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Ma arvan, et kolm peamist salanippi olid kire kasvatamine oma lõputöö teema vastu läbi konverentside, ürituste ja lugemise; samuti aktiivne mõtisklemine koos teiste, eriti juhendajaga, esilekerkivate probleemide üle ja töötamine oma tekstiga võimalikult palju. Ma nägin doktoriõppe aastate jooksul palju vaeva, kuid püüdsin järgida reeglit - tee lõputööd iga hommik vähemalt pool tundi. Sõna sõna järel ja parandus paranduse järel ja niimoodi see lõputöö tegemine läks.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Kui asi puudutab referaatide kirjutamist või uurimistöö esitlemist, siis ma olen selles üsna hea, aga niipea, kui pean hakkama mingit toetavat sisu tegema, jään ma alati nendega väga hiljapeale. Mäletan, et teisel doktoriõppe aastal läksin bussiga Varssavi, kus pidi toimuma konverents. Ma tegin bussis selle konverentsi jaoks vajamineva Powerpointi valmis.. ja see oli neli tundi enne selle esitamist.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks "tark eluviis"?
See, kuidas me tõlgendame sõna "teised", räägib meie kohta rohkem kui nende teiste kohta. “Intelligentse elustiili" arendamine tähendab maailma ja teid ümbritsevate inimeste avastamist ning kes te olete ja mis on teie eesmärk. Reaalsuse mõistmine ja sellega suhtlemine on alati seotud tõlke- ja tõlkimistööga, mis nõuab teadlikkust ja uudishimu.
Mõni hea näpunäide või soovitus, kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
Ole teadlik (sa oled oma ala ekspert!), ole enesekindel (sa oled nii palju saavutanud!), ole tänulik (jah, ka nende kommentaaride ja kriitika eest!) ja ole õnnelik ning naudi!
Loe Miriam Rossi doktoritööd
