Praktikalugu. Kuidas mugavustsoonist väljumine lennutas palverändurite piirkonda
Santiago de Compostela on Hispaanias asuv linn, mida aastas külastavad sadu tuhandeid palverändureid, kes on oma teekonda alustanud mõnest lähedal asuvast linnast, Prantsusmaalt, Portugalist või isegi kaugemalt, et jõuda katedraalini. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi hispaania keele ja kultuuri tudeng Maria Miriame Russo tegi enda praktika Santiago de Compostelas asuvas palverändurite hostelis, mida seal piirkonnas kutsutakse albergue'iks.
"Minu albergue asus katedraali lähedal, tänu millele oli mul võimalik meeleolukatest palverändurite gruppidest ja nende emotsioonist alati mingil määral osa saada. Suvi ongi kõige tegusam aastaaeg albergue'idele, sest lisaks soojale kliimale on tulnud inimesed ka erinevaid pühi ja kontserte nautima," räägib hispaania keele tudeng Maria.
Koht sai valituks aga juhuse läbi. Nimelt tegi tudeng enda vahetusaastat Logroños, kuid kuna Hispaania oli niivõrd südamelähedane, tahtis ta enda aega Edela-Euroopa riigis pikendada. Maria jaoks tundus kõige loogilisem ja kasulikum teha mõnes teises Hispaania linnas praktikat, kuid kuna aega nappis ja Hispaanias ei käi asjad kiirelt ühe hiireklõpsuga, otsustas ta vaadata enda võimalusi veebilehelt nimega Worldpackers. "Sinna on koondatud üle maailma erinevad hotellid, hostelid, külalistemajad jm, kuhu otsitakse vabatahtlike. Vastutasuks antakse vabatahtlikule tasuta majutust. Albergue Azabache haaras mu pilgu koheselt juba oma asukoha tõttu. Nägin seda kui head võimalust tutvuda galeegi kultuuriga," selgitab Maria. Edasine laabus juba väga sujuvalt.
Oli olukordi, kus külalistega toimus vestlus kolmes keeles
Maria tööaeg oli tavaliselt kella neljast kaheksani õhtul ning tema peamisteks tööülesanneteks oli külaliste vastuvõtmine ning nendega suhtlemine, kergemad koristustööd ja õhtul retseptsiooni sulgemine. "Kuna minu ja omanike vahel tekkis kohene usaldus ja sõprus, vahetasime me omavahel jooksvalt tööpäevi ja kohustusi. Ma veetsin seal kohapeal umbes kaks kuud. Ajapikku oskasin külalistele jagada ka soovitusi restoranide kohta, jagada nõuandeid vaatamisväärsuste osas ja vajadusel teejuhiseid. Külastajatega suhtluse osas anti mulle vabad käed, sest ka omanike huvides oli, et ma külalistega suhtleksin ja sõbruneksin ning nendes hea ja teretulnud tunde tekitaksin."
Kuna enamik külastajaid olid Itaaliast ja Prantsusmaalt, siis tavaliselt loodeti Maria peal enda hispaania keelt harjutada, kuid ka Maria lootis, et saab külalistega riigikeeles rääkida. "Nii me üritasime üksteist mõista rääkides segamini kaht, vahel isegi kolme, keelt," meenutab Maria naljakat seika.
Noori oli Maria sõnul nende albergue’is vähe, kuid sellest ei lasknud neiu end häirida. "Ma väga nautisin õhtuseid vestluseid ühisköögis erinevatest kultuuridest inimestega, kellel oli kõigil oma lugu rääkida."
Julge astuda välja enda mugavustsoonist
Oluline õppetund, mille Maria praktikalt kaasa võttis, on julgus astuda välja mugavustsoonist ning jätta ebaõnnestumise hirm tagaplaanile. "Praktika on imeline võimalus, et saada teises kultuuriruumis töötamise kogemus. Töötundide kõrvalt jääb piisavalt aega ka ümbruskonna ja kultuuriruumiga tutvumiseks. Minu jaoks oli see imeline võimalus tutvuda galeegi kultuuriga, rääkida kohalikega ja näha päriselt seda, millest olin kuulnud koolis. Praktikale minek ei tohiks kindlasti jääda selle taha kinni, et ei ole julgust! Välismaal töötamine annab sulle võimaluse avastada iseennast."
Maria kogemus näitab, et praktikavõimalused välismaal pakuvad väärtuslikku kogemust ning ta julgustab ka teisi tudengeid minna avastama uusi võimalusi ja seiklusi. "Olen endale ülimalt tänulik, et selle otsuse vastu võtsin ja läksin, olenemata hirmudest, sest kohapeal avanes mulle maailm, millest ma varem poleks osanud isegi mõelda."
