Slaavi keeled ja kultuurid

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Õpingute lõpul kaitstakse valitud uurimisteemal magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad ukraina või poola keele taseme omandamist või vene keele oskuse tõstmist. Kohustuslikud ained on seotud vene keele, kirjanduse ja kultuuriga. Magistrandid omandavad ka teksti praktilise toimetamise ja tõlkimise oskused. 

Praktilises moodulis analüüsitakse tekstiliike ning läbitakse erialapraktika mõnes asutuses (nt keelepraktika mõnes kirjastuses või turismifirmas, toimetamine meediaväljaandes, mõne teaduskogumiku toimetamine, erialase andmebaasi loomine jne). Magistriseminaris arendatakse iseseisva uurimistöö oskust.

Üleülikooliline aine ELU projekt toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Tutvu õppekavaga

• Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
• Eriala omandamist toetab moderne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Natalia Tšuikina on vene keele lektor ja Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse emeriitprofessor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Taon täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 

Kapitolina Fedorova on vene uuringute kaasprofessor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli doktorantuuri 2002. aastal ning töötas seejärel 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas Sankt-Peterburgis. Enne Tallinna Ülikooli jõudmist töötas ta Hankuk Välisuuringute Ülikoolis Lõuna-Koreas.

Irina Moissejenko on vene keele didaktika dotsent, vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekava juht ning Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna pedagoogilise praktika koordinaator. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogia ning saanud pedagoogika kandidaadi kraadi Moskvas. 

Tema teadushuvid haaravad vene keele kui ema- ja võõrkeele õpetamise metoodika valdkonda. Mitmed tema teaduslikud artiklid on pühendatud kahekeelsuse uurimise probleemile, sealhulgas ka eesti õppekeelega koolis õppivate vene päritoluga laste vene keele oskuste uurimisele. 

Ta tegeleb vene keele kui võõrkeele testide väljatöötamisega ning on praeguse põhikooli ja gümnaasiumi vene keele riikliku õppekava üks koostajatest. Ta töötas külalislektorina Frankfurdis (Oder) Saksamaal ning Masaryki ülikoolis, Tšehhi Vabariigis. Erasmuse programmi raames on osalenud mitmetes koostööprogrammides Lätis, Saksamaal, Poolas, Bulgaarias, Tsehhis, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Horvaatias. Ta on Eesti koolide ja kõrgkoolidele mõeldud õpikute autor. Üks vene keele õpikutest on ilmunud Lätis. Tema poolt kirjutatud õpikuid kasutatakse ka mõnes koolis Soomes. Tema juhtimisel on kirjutatud ja kaitstud palju magistritöid ning tema juhendatud magistrandid töötavad edukalt Eesti üldharidus- ja kutsekoolides.

Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudi dotsendina; alates 2015. aastast TÜHI dotsendina).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: "A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte"). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.

Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   

Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria dotsent. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

Boriss Baljasnõi on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna tõlketeooria ja -praktika lektor, tõlketeadlane, tõlkija, luuletaja, toimetaja ja ilukirjanduse tõlkekooli-stuudio juhataja.

Ta on Eesti Kirjanike Liidu, New Yorki Vene Kirjanike Klubi, Rahvusvahelise Vene Kirjanike Liidu (München) ja Peterburi Lingvistika Seltsi liige.

Jelena Raudla on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vene keele õpetaja. Ta on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga. Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981.aastal. 1990. aastal kaitses doktoritööd Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.                                                                                    

Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel. Tal on kolmekümne aastane vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes nii ülikoolisiseselt kui ka laiemale avalikkusele (õppevaldkonnad – humanitaar-, loodus-, täppis-, sotsiaalteadused ja õpetajakoolitus), tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes (Euroopa Keeletasemete skaala A1 – C1). Jelena Raudla valdab võõrkeeli (eesti, soome, inglise), õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid. 

Jelena Raudla omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone. Ta on kirjutanud 9 õpikut, osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel, sh Venemaal (Moskva, Peterburi), Poolas (Lublin, Varssavi), Hiinas (Shanghai), Austrias (Viin), Hispaanias (Granada), Horvaatias (Pula), Belgias (Leven)  ja kuulub erialastesse organisatsioonidesse. Ta on korraldanud ja läbiviinud arvukaid täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistetes projektidest, on vene keele õppekirjanduse retsensent ja omab õppetööalaseid tunnustusi.

• Bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon, mittefiloloogilise kõrghariduse korral soovitav 24 EAP mahus läbitud vene filoloogia või vene keel võõrkeelena kõrvalaine koolitus, tõlkija (suunaga vene keelde) või venekeelsete tekstide toimetaja, korrektori või mõne muu erialaga lähedalt seotud tööalane kogemus (alates 2016. aasta õppekavaversioonist 48 EAP kõrvaleriala). Soovituslike osade puudumisel on magistriõppe jooksul võimalik läbida täiendavad ained, mis määratakse ja lepitakse kokku sisseastumiseksamite ajal vastavalt kandidaadi eelnevalt läbitud erialale. 
• Eesti keele oskus Euroopa Keeleõppe raamdokumendi B2-tasemel. 
• Vene keele oskus Euroopa Keeleõppe raamdokumendi C1-tasemel. 
• Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust esseest-motivatsioonikirjast (kirjutatakse kohapeal vene keeles, 200 sõna) ja vestlusest, mille alguskellaaeg määratakse pärast essee kirjutamist. Vestluseks peab kandidaat lugema teadusliku teksti. Lisainfo SIIT

Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik osa 40%, vestlus 60%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjas hinnatakse oskust kirjutada sidusat ja loogiliselt koostatud teksti, kasutada teadmisi ja oskusi vene õigekeelest ning oskust põhjendada erialavalikut. Vestlusel hinnatakse erialaseid üldteadmisi, esinemis- ja argumenteerimisoskust, motivatsiooni ja oskust orienteeruda keele ja kultuuri valdkonnaga seotud teemades, varasemat töökogemust.

Vastuvõtueksami hindamine. Hinnatakse 100 punkti skaalal. Kirjalik osa on maksimaalselt 40 punkti ja suuline osa 60 punkti. Esseed-motivatsioonikirja hinnatakse eelnevalt kokkulepitud juhendi alusel; intervjuul hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumide alusel. Intervjuu hinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete tulemusel.

Vastuvõtueksamite ajakava

"Õpingud Tallinna ülikoolis võimaldasid mul laduda just selle vundamendi, millele igapäevaselt toetun ja seda eelkõige ametialaselt. Selle aja jooksul õppisin tundma suurepäraseid pedagooge ja sõpru, kellelt saan ka täna asjalikku nõu küsida. Õppisin ülikooliaastate jooksul esitama küsimusi seal, kus esmapilgul tundub kõik selge. Ja mis salata, kui ma poleks omal ajal õppinud just selles instituudis ja nende õppejõudude juures, poleks teada milliseks oleks kujunenud ja millist teed mööda oleks kulgenud minu edasine elukäik."

"Tänu õpingutele Tallinna ülikooli vene filoloogia erialal omandasin vene keele professionaalsel tasemel, mis mängis olulist rolli minu toimetajana tööle asumisel. Slaavi keelte ja kultuuride magistriõppes õnnestus mul tegeleda lisaks veel poola keele õpingutega ja seda nii meie instituudis kui ka Poolas. Tänu kõigele sellele avanes mul võimalus õpetada poola keelt oma koduülikoolis. Minu ja kõigi meie õpingud möödusid sõbralikus, heatahtlikus keskkonnas, millisest ma ei taha kuidagi lahkuda. Osalt just see tingis ka minu astumise Tallinna ülikooli slaavi keelte ja kultuuride doktoriõppesse."  

"10 aastat õpinguid meie endises slaavi keelte ja kultuuride instituudis andsid mulle kõige olulisema: oskuse mõelda. Ma ei taha öelda, et keegi meist ei oska mõelda, vaid seda, et siin näidati meile, mida tähendab mõelda teaduslikes mõõtmetes, kontrollida, analüüsida ning kinnitada igasugust teadmist täiendavate faktidega. Ja see teadmiste, oskuste ja kogemuste pagas on vajalik igas valdkonnas. Emotsioonide tunnetuslik pool lubab mul julgelt väita, et SKKI-st, nüüdseks Vene ja Ida-Euroopa Uuringute suuna kollektiivist on saanud minu teine pere. Kõige olulisem ja hinnatum siin on – minu õppejõud. Ma ei suuda paatosest mööda hiilida ning pean ütlema, et paljuski (kui mitte kõiges) just nende eeskuju võimaldab mul nüüd töötada oma üliõpilaste, kadettidega ja

"Mõeldes oma ülikooli õpingutele tagasi, julgen väita, et olulisim minu jaoks oli otsene kontakt meie suurepäraste õppejõududega. Kõigil, kel tärkas vähimgi huvi loengutes käsitletud teemade vastu, oli võimalik loengu lõpus esitada küsimusi, kohtuda õppejõududega individuaalselt või ka uurida mõnda teemat süvitsi, mille väljundiks oli avalik esinemine noorfiloloogide teaduslikul konverentsil. Õppejõudude ruumi uks oli alati üliõpilaste jaoks avatud. Olen kindel, et ainuüksi see tore traditsioon võiks olla põhjuseks, miks tulla TLÜ-sse vene filoloogiat õppima. Mitte mingil juhul ei kahetse ma oma kunagist südamesunnil tehtud valikut ning veendun igapäevaselt üha enam ja enam omandatud teadmiste kasulikkuses!"

"Kui ma 2000. aastal TLÜ vene filoloogia erialale õppima asusin, ei osanud ma endale ette kujutada, kuivõrd palju erinevaid võimalusi võib see eriala mulle tulevikus pakkuda. Magistriõppe lõpetamisest on nüüdseks möödas pea 10 aastat. Selle aja jooksul olen vahetanud palju erinevaid töökohti, ent olen alati truuks jäänud oma diplomijärgsele erialale. Olen töötanud eesti õppekeelega koolis vene keele õpetajana, olen sama ainet õpetanud ülikoolis välistudengitele, olen töötanud tõlkebüroos tõlkijana ning hiljuti sai minust seal samas tõlkebüroos projektijuht. TLÜ vene filoloogiaga seotud erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes omandasin mitte pelgalt erialaselt vajalikud teadmised ja oskused, mis aitavad ja toetavad minu igapäevaseid tegemisi tänini, vaid leidsin seal endale ka lähedasi sõpru, kellega nüüdseks suhtleme

"Kõige enam tänan ülikooli selle eest, et ta õpetas mind mõtlema. Oskus mõelda iseseisvalt, oskus analüüsida igasugust probleemi erinevast küljest – kõik see on praktiline oskus ja teadmine, mis võimaldab mul töötada erinevates eluvaldkondades. Õppida vene filoloogiat bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel oli äärmiselt huvitav. Õppejõudude kõrge kvalifikatsioon, nende oskus köita üliõpilasi oma teemaga, huvitavad iseseisvad ülesanded – tänu kõigele sellele möödusid viis õpinguaastat märkamatult ehkki väga produktiivselt. Lisaks sellele oli hea ülikooli naasta ka peale loenguid. Ja seda tänu suurepärasele raamatukogule, suurele hulgale huvitavatele üritustele ja väga heale atmosfäärile koduinstituudis. Ülikoolis omandatud teadmised võimaldavad mul vabalt orienteeruda kirjanduses, ajaloos ja ühiskonnas ja seda nii Eestis kui ka mujal maailmas."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanutel on võimalik asuda tööle tõlkebüroosse, toimetusse tõlkijana, korrektorina või firmadesse, kus toimib koostöö slaavi riikidega. Omandatud teadmistega on ka võimalik õpetada slaavi keeli, avaldada retsensioone kirjandusteostele, töötada firmades, kus on vaja suhelda klientidega slaavi riikidest.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata täiendõppe korras, et arendada konkreetseks tööks vajalikke teadmisi ja oskusi, või Tallinna ülikooli doktoriõppes kultuuride uuringute õppekaval.