girl in a classroom

Vene keele ja kirjanduse õpetaja

Русский язык, по данным исследования W3Techs, в 2013 году вышел на второе место по использованию в Интернете! На русском языке говорят почти 270 млн. человек, для 164 млн. он родной. Как вторым или иностранным им владеют 114 млн. человек. Учитель-профессионал поможет сохранить язык Пушкина, Достоевского, Чехова, Толстого и даже Пелевина!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

Sulle sobib õpetajakoolitus, kuid oled huvitatud haridusprobleemidest ning sul on soov ja eeldused töötada üldhariduskooli õpetajana. Ootame sind õppima, kuid oled mitmekülgsete huvide ning avatud ja positiivse ellusuhtumisega.

Magistriõppes eeldame, et üliõpilase vene keele tase on juba C1. 

Õppekava on osaliselt avatud, mis tähendab, et sul võib peale vene filoloogia bakalaureusekraadi olla ka mõne teise filoloogia või pedagoogika kraad. Kuid sellise juhul soovitame sul magistriõpingute jooksul läbida vene filoloogia kõrvaleriala 48 EAP mahus.

Miks tulla meile õppima?

  • Omandad ametikutse, mis on tööturul nõutud.
  • Saad rakendada oma loomingulisust ja laiendada silmaringi.
  • Õpid veel ühe slaavi keele.
  • Õpid erialaseid aineid vene keeles.
  • Sul on võimalus osa õpingutest läbida vahetusprogrammidega Euroopa ülikoolides.
  • Leiad tööd nii Eestis kui ka teistes riikides, kus õpitakse vene keelt emakeele või võõrkeelena.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Vene keele ja kirjanduse õpetaja magistrikavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: vene keele ja kirjanduse õpetaja või vene keele kui võõrkeele õpetaja.
  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.

  • Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.

  • Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.

  • Õpingute lõpul kaitsed valitud uurimisteemal magistritöö, mille kirjutad vene keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad sul omandada uue slaavi keele või tõsta oma vene keele oskust C1-tasemele. Uurimisseminaris luuakse eeldused kvaliteetse magistritöö kirjutamiseks. Erialaaineid toetab üldaine humanitaarteaduste metodoloogia.

Samuti omandad peaerialal süvendatud teadmised vene keelest ja kultuurist järgmistes ainetes: vene kultuur ja ühiskond, tekstoloogia ja teksti kommentaar, keel ja kultuur, vene keele arengutendentsid. Peale selle läbid järgmised didaktikaained: vene keele didaktika alused, vene keele kui võõrkeele õpetamise metoodika ja didaktika ja uuenduslikud võtted vene keele ja kirjanduse tunnis. Erialased põhikursused valmistavad sind otseselt ette vene keele kui võõrkeele tundide läbiviimiseks.

  • Kursusel vene keele didaktika alused tutvud metoodika põhimõistetega, vene keele kui võõrkeele õppekava nõudmistega, Eestis kehtivatega vene keele kui võõrkeele õpikutega ning vene keele võõrkeelena tunni struktuuriga. Õpid töötama õpilaste foneetiliste ja grammatiliste oskuste ning sõnavara laiendamise kallal, saad teada, kuidas areneb õpilaste kõneoskus.
  • Vene keele kui emakeele õpetamise metoodika ja didaktika kursusel saad teada, kuidas arendada õpilaste õigekeele oskust, kuidas kontrollida nende vene keele teadmisi ja oskusi, saad tuttavaks gümnaasiumiõppega. Samuti saad ettekujutuse sellest, kuidas individualiseerida vene keele õpetamist ning korraldada õpilaste uurimistööd, mis mänge tundides kasutada ning kuidas rakendada lõimimispõhimõtteid.

  • Uuenduslikud võtted vene keele ja kirjanduse tunnis kursusel tutvud innovaatiliste töövormidega vene keele kui võõrkeele tundides ning infotehnoloogiaga, mida saab kasutada tundide läbiviimisel. Õpid kasuta,a omistatud teadmisi praktikas ja õppematerjalide väljatöötamisel.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse sinu õpetajaks kujunemist, kasutades erinevaid üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogia aineid, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi. See toetab iga õppija arengut õppeprotsessis ning aitab kavandada enda kui õpetaja professionaalset arengut. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus, on sul võimalik kohe õpingute alguses vaadelda, kuivõrd on ülikoolis õpetajakoolituses õpitu nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Sinu ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal annad tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võid soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Üleülikooliline aine ELU projekt toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad sulle võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Eriala omandamist toetab modernne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin

Õppejõud

Irina Moissejenko on vene keele didaktika dotsent, vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekava juht ning Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna pedagoogilise praktika koordinaator. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogia ning saanud pedagoogika kandidaadi kraadi Moskvas. 

Tema teadushuvid haaravad vene keele kui ema- ja võõrkeele õpetamise metoodika valdkonda. Mitmed tema teaduslikud artiklid on pühendatud kahekeelsuse uurimise probleemile, sealhulgas ka eesti õppekeelega koolis õppivate vene päritoluga laste vene keele oskuste uurimisele. 

Ta tegeleb vene keele kui võõrkeele testide väljatöötamisega ning on praeguse põhikooli ja gümnaasiumi vene keele riikliku õppekava üks koostajatest. Ta töötas külalislektorina Frankfurdis (Oder) Saksamaal ning Masaryki ülikoolis, Tšehhi Vabariigis. Erasmuse programmi raames on osalenud mitmetes koostööprogrammides Lätis, Saksamaal, Poolas, Bulgaarias, Tsehhis, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Horvaatias. Ta on Eesti koolide ja kõrgkoolidele mõeldud õpikute autor. Üks vene keele õpikutest on ilmunud Lätis. Tema poolt kirjutatud õpikuid kasutatakse ka mõnes koolis Soomes. Tema juhtimisel on kirjutatud ja kaitstud palju magistritöid ning tema juhendatud magistrandid töötavad edukalt Eesti üldharidus- ja kutsekoolides.


Natalia Tšuikina on vene keele lektor ja Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 


Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse professor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Taon täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 


 

Aurika Meimre on vene kultuur Eestis dotsent ja vanemteadur. Ta on igatpidi Tallinna ülikooli (ja selle eelkäijate) vilistlane. Meil on ta lõpetanud eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala, kaitstes diplomitöö "Surma teema Anna Ahmatova loomingus", mille eest sai 1994. aastal Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil II preemia. Seejärel kaitses ta siin magistritöö Eestis elanud vene emigrandist teatri- ja kirjanduskriitiku Peeter Pilski siinelatud aastate töödest ja tegemistest. 2001. aastal järgnes doktoritöö siinsest venekeelsest ajakirjandusest ja literaatidest. 

Peamised teaduslikud huvid jäävad eesti-vene kultuuri valdkonda, mida käsitledes tegeleb Aurika Meimre ka eesti ajaloo, kirjanduse, kultuuri, ajakirjanduse, aga ka vene eksiilkultuuriga jms. Ta on avaldanud kaks venekeelset monograafiat: "Kultuuri topograafia. Vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis“ ("Топоргафия культуры: деятели русской культуры – дачники в Эстонии", 2011) ja "A.Tšernjavski ja tema romaan Püha Brigitta seitse kuud. Kommentaarid" ("А.Чернявский и его роман Семь лун блаженной Бригитты. Комментарий", 2016). Ta on avaldanud eri riikide teadusajakirjades ja -kogumikes ligi 100 artiklit ning on esinenud teles, raadios ja ka trükimeedias oma valdkonda populariseerivate ülesastumistega. 


Natalja Netšunajeva on vene keele ajaloo dotsent. Filoloogiateaduste kandidaadi kraadi sai ta Peterburi riiklikust ülikoolist ja doctor philosophiae kraadi vene filoloogia erialal Tallinna ülikoolist. Tema teadustegevus on seotud vana slaavi ja vana vene 11.-16. sajandite käsikirjade tekstoloogia, leksika ja grammatikaga. Samuti rakendab ta kaasaegseid statistilisi ja masinõppe meetodeid tuvastamaks käsikirjade vahelisi seoseid. Ta on avaldanud suure hulga teadusartikleid vene kirjakeele ajaloo teemal kogumikes ja teadusajakirjades Euroopas ja USAs.

Peamised õpetamishuvid on vene keele ajalugu, kaasaegse vene keele diakroonilised aspektid, kaasaegne vene keel ja üldlingvistika. Ta on õpetanud vene kirjakeele ajalugu Hispaanias, Ungaris ja Tšehhis. Natalja Netsunajeva arendab aktiivselt vene keele kui ema- ja võõrkeele testimise metoodikat, tegeleb vene keele kui emakeele õpetamise metoodikaga ning on kaasautorina avaldanud 4.-8. klasside vene koolide õpilastele õpikuid ja töövihikuid.


Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudi dotsendina; alates 2015. aastast TÜHI dotsendina).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: "A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte"). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.


Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia lektor. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   


Vitali Belobrovtsev on ajakirjandusteooria ja -praktika lektor, kes annab toimetamise ja tõlkimise aineid. Magistrikraadi tõlkimise alal sai Tallinna ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles juriidiliste tekstide tõlkimist eesti keelest vene keelde.

Ta on mitmete raamatute, filmistsenaariume ja draamateoste tõlkija, toimetaja, eesti-vene uute sõnade ja väljendite sõnastiku autor, Eesti Rahvusringhäälingu portaali rus.err.ee kolumnist, ajalehe Õhtuleht kaasautor ning PBK nädalasaade "Kaadri taga" autor. 

 

 

 


Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria lektor. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

 

 

 

Boriss Baljasnõi on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna tõlketeooria ja -praktika lektor, tõlketeadlane, tõlkija, luuletaja, toimetaja ja ilukirjanduse tõlkekooli-stuudio juhataja.

Ta on Eesti Kirjanike Liidu, New Yorki Vene Kirjanike Klubi, Rahvusvahelise Vene Kirjanike Liidu (München) ja Peterburi Lingvistika Seltsi liige.

 

 

 

 

 


Jelena Raudla on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vene keele õpetaja. Ta on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga. Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981.aastal. 1990. aastal kaitses doktoritööd Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.                                                                                    

Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel. Tal on kolmekümne aastane vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes nii ülikoolisiseselt kui ka laiemale avalikkusele (õppevaldkonnad – humanitaar-, loodus-, täppis-, sotsiaalteadused ja õpetajakoolitus), tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes (Euroopa Keeletasemete skaala A1 – C1). Jelena Raudla valdab võõrkeeli (eesti, soome, inglise), õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid. 

Jelena Raudla omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone. Ta on kirjutanud 9 õpikut, osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel, sh Venemaal (Moskva, Peterburi), Poolas (Lublin, Varssavi), Hiinas (Shanghai), Austrias (Viin), Hispaanias (Granada), Horvaatias (Pula), Belgias (Leven)  ja kuulub erialastesse organisatsioonidesse. Ta on korraldanud ja läbiviinud arvukaid täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistetes projektidest, on vene keele õppekirjanduse retsensent ja omab õppetööalaseid tunnustusi.


Galina Ponomarjova on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vanemteadur. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Kaitsnud doktoriväitekirja Tartu ülikoolis ning töötanud Tartu ülikoolis 1980-2008. Alates 2008. aastast töötab Tallinna ülikoolis vanemteadurina. Peamised uurimisvaldkonnad on vene kirjandus ja kultuur Eestis, eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhted, vene vanausulised Eestis, XX sajandi alguse vene kirjandus, vene kultuuri semiootika, Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli ajalugu. Tal on ilmunud umbes 170 tööd inglise, italiia, horvaadi, poola, eesti ja vene keeles USAs, Kanadas, Austrias, Soomes, Iisraelis, Itaalias, Horvaatias, Poolas, Leedus, Lätis, Ukrainas, Venemaal ja Eestis.

 

 


Alexander Danilevskiy on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vanemteadur, kelle akadeemiline tegevus algas 1983. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Aspirandina juhendas ta üliõpilaste folklooripraktikat, millega algaski tema tegevus õppejõuna. Aastatel 1987-89 töötas ta Leningradis Saltõkov-Štšedrini nimelise Riikliku Avaliku Raamatukogu bibliograafia ja raamatukogunduse osakonna teadurina. Peale seda asus Alexander Danilevskiy tööle teadurina Tartu ülikooli vene kirjanduse õppetooli juures asuvasse semiootika ja kulturoloogia laboratooriumi, mida juhatasid prof Juri Lotman ja prof Zara Mints. 2008. aastal asus ta vanemteadurina Tallinna ülikooli tööle.

Tema teaduslikud huvid on koondunud vene emigrantide igapäevaelu ja olustiku uurimisele ning selle kajastustele emigrantlikus ilu- ja teaduslikus kirjanduses. Paralleelselt tegeleb ta küsimusega, kuidas venelased nii kodumaal kui ka emigratsioonis on tajunud Eesti ja teiste Balti riikide kuvandit seoses nende riikide inkorporeerimisega endise Nõukogude Liidu koosseisu, seda ühelt poolt ametlikes kajastustes ning teiselt poolt üksikisikute vaatenurgast.

Lisaks Tartu ja Tallinna ülikoolile on Alexander Danilevskiy külalislektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Bergamo, Milaano, Parma, Torino ja Veneetsia ülikool Itaalias, Kieli ja Bochumi ülikool Saksamaal ning Läti ülikool Riias. Olen osa võtnud arvukatest erialastest teaduskonverentsidest, sh Venemaal (Moskva ja Peterburi), Poolas (Lublin), Soomes (Helsingi) jm.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad vene filoloogias või vene keel võõrkeelena erialal või sellele vastav kvalifikatsioon või läbitud vene filoloogia/vene keel võõrkeelena/vene keel ja kirjandus (48 EAP) kõrvalaine.
  • Kandidaadil peab olema vene keele oskus emakeelena või C1-tasemel.
  • Sisseastumisel tuleb sooritada eksam. Kutsesobivuseksamil hinnatakse eelkõige kandidaadi valmisolekut ja motivatsiooni õpetajakoolituse edukaks läbimiseks ning õpetajakutse omandamiseks.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli. 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kolmest osast:

  • Esimese kirjaliku osana sooritatakse akadeemiline test, millega hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded. 
  • Teises kirjalikus osas kirjutatakse essee.
  • Seejärel toimub kandidaadiga vestlus, kus keskendutakse eelkõige õpetajaametile ja -karjäärile suunatud küsimustele. Suuline osa toimub kohe pärast kirjalikku.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

 

"Õpingud Tallinna ülikoolis võimaldasid mul laduda just selle vundamendi, millele igapäevaselt toetun ja seda eelkõige ametialaselt. Selle aja jooksul õppisin tundma suurepäraseid pedagooge ja sõpru, kellelt saan ka täna asjalikku nõu küsida. Õppisin ülikooliaastate jooksul esitama küsimusi seal, kus esmapilgul tundub kõik selge. Ja mis salata, kui ma poleks omal ajal õppinud just selles instituudis ja nende õppejõudude juures, poleks teada milliseks oleks kujunenud ja millist teed mööda oleks kulgenud minu edasine elukäik."

 

 

 

 


"Tänu õpingutele Tallinna ülikooli vene filoloogia erialal omandasin vene keele professionaalsel tasemel, mis mängis olulist rolli minu toimetajana tööle asumisel. Slaavi keelte ja kultuuride magistriõppes õnnestus mul tegeleda lisaks veel poola keele õpingutega ja seda nii meie instituudis kui ka Poolas. Tänu kõigele sellele avanes mul võimalus õpetada poola keelt oma koduülikoolis. Minu ja kõigi meie õpingud möödusid sõbralikus, heatahtlikus keskkonnas, millisest ma ei taha kuidagi lahkuda. Osalt just see tingis ka minu astumise Tallinna ülikooli slaavi keelte ja kultuuride doktoriõppesse."  

 

 

 

 


"10 aastat õpinguid meie endises slaavi keelte ja kultuuride instituudis andsid mulle kõige olulisema: oskuse mõelda. Ma ei taha öelda, et keegi meist ei oska mõelda, vaid seda, et siin näidati meile, mida tähendab mõelda teaduslikes mõõtmetes, kontrollida, analüüsida ning kinnitada igasugust teadmist täiendavate faktidega. Ja see teadmiste, oskuste ja kogemuste pagas on vajalik igas valdkonnas. Emotsioonide tunnetuslik pool lubab mul julgelt väita, et SKKI-st, nüüdseks Vene ja Ida-Euroopa Uuringute suuna kollektiivist on saanud minu teine pere. Kõige olulisem ja hinnatum siin on – minu õppejõud. Ma ei suuda paatosest mööda hiilida ning pean ütlema, et paljuski (kui mitte kõiges) just nende eeskuju võimaldab mul nüüd töötada oma üliõpilaste, kadettidega ja

 

 


"Mõeldes oma ülikooli õpingutele tagasi, julgen väita, et olulisim minu jaoks oli otsene kontakt meie suurepäraste õppejõududega. Kõigil, kel tärkas vähimgi huvi loengutes käsitletud teemade vastu, oli võimalik loengu lõpus esitada küsimusi, kohtuda õppejõududega individuaalselt või ka uurida mõnda teemat süvitsi, mille väljundiks oli avalik esinemine noorfiloloogide teaduslikul konverentsil. Õppejõudude ruumi uks oli alati üliõpilaste jaoks avatud. Olen kindel, et ainuüksi see tore traditsioon võiks olla põhjuseks, miks tulla TLÜ-sse vene filoloogiat õppima. Mitte mingil juhul ei kahetse ma oma kunagist südamesunnil tehtud valikut ning veendun igapäevaselt üha enam ja enam omandatud teadmiste kasulikkuses!"

 

 

 


"Kui ma 2000. aastal TLÜ vene filoloogia erialale õppima asusin, ei osanud ma endale ette kujutada, kuivõrd palju erinevaid võimalusi võib see eriala mulle tulevikus pakkuda. Magistriõppe lõpetamisest on nüüdseks möödas pea 10 aastat. Selle aja jooksul olen vahetanud palju erinevaid töökohti, ent olen alati truuks jäänud oma diplomijärgsele erialale. Olen töötanud eesti õppekeelega koolis vene keele õpetajana, olen sama ainet õpetanud ülikoolis välistudengitele, olen töötanud tõlkebüroos tõlkijana ning hiljuti sai minust seal samas tõlkebüroos projektijuht. TLÜ vene filoloogiaga seotud erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes omandasin mitte pelgalt erialaselt vajalikud teadmised ja oskused, mis aitavad ja toetavad minu igapäevaseid tegemisi tänini, vaid leidsin seal endale ka lähedasi sõpru, kellega nüüdseks suhtleme

 

 


"Kõige enam tänan ülikooli selle eest, et ta õpetas mind mõtlema. Oskus mõelda iseseisvalt, oskus analüüsida igasugust probleemi erinevast küljest – kõik see on praktiline oskus ja teadmine, mis võimaldab mul töötada erinevates eluvaldkondades. Õppida vene filoloogiat bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel oli äärmiselt huvitav. Õppejõudude kõrge kvalifikatsioon, nende oskus köita üliõpilasi oma teemaga, huvitavad iseseisvad ülesanded – tänu kõigele sellele möödusid viis õpinguaastat märkamatult ehkki väga produktiivselt. Lisaks sellele oli hea ülikooli naasta ka peale loenguid. Ja seda tänu suurepärasele raamatukogule, suurele hulgale huvitavatele üritustele ja väga heale atmosfäärile koduinstituudis. Ülikoolis omandatud teadmised võimaldavad mul vabalt orienteeruda kirjanduses, ajaloos ja ühiskonnas ja seda nii Eestis kui ka mujal maailmas."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanutel on võimalik asuda tööle näiteks vene keele ja kirjanduse õpetajana vene õppekeelega koolis Eestis ja välismaal, koolitus- või firmajuhi, personaliosakonna juhataja, omavalitsuse asutuste töötaja, ajakirjaniku, tõlkija ja toimetajana ning paljudel teistel ametikohtadel.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata doktorantuuris näiteks Tallinna ülikooli kultuuride uuringute või kasvatusteaduste õppekavadel. 

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Vene keele kui võõrkeele õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Русский язык, по данным исследования W3Techs, в 2013 году вышел на второе место по использованию в Интернете! На русском языке говорят почти 270 млн. человек, для 164 млн. он родной. Как вторым или иностранным им владеют 114 млн. человек. Учитель-профессионал поможет сохранить язык Пушкина, Достоевского, Чехова, Толстого и даже Пелевина!

Magistriõpe
Eesti keel
Sessioonõpe
Vaata eriala

Slaavi keeled ja kultuurid

Humanitaarteaduste instituut

Где родились Кирилл и Мефодий? Понимаем ли мы язык новгородских грамот? Легко ли, зная польский, понять белоруса? А наоборот? И, кстати, на каком языке написаны эти слова: "Бог ником дужан не остаjе"?

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Inglise keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Inglise keel on maailmakeel ning enamus meie koole on valinud selle keele oma esimeseks võõrkeeleks. Inglise keele õpetaja eriala lõpetanutel on alati kindel töökoht, sotsiaalne kindlustatus ja eeldused igakülgseks erialaseks arenguks, rahvusvaheliseks koostööks hariduse- ja kultuuri alal ning võimalus oma õpingute jätkamiseks ka kõrgemal akadeemilisel tasemel.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Saksa keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Saksa keele õppimisel ja õpetamisel Eestis ühtaegu nii ajalooline ja eesti identiteediga seonduv dimensioon kui ka väga praktiline ja majanduslik põhjendus. Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu majanduses ja poliitikas üks võtmeriike ning saksa keele oskajaid vajatakse nii majanduses kui ka kultuurielus.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala