Loodusblogi

Keskkonnakorralduse magister: „Ideaalne viis ühendada eelnevad teadmised uutega!"

Keskkonnakorralduse magistriõppe tänavune lõpetaja Britmarii Kroon-Kesa oli pärast TalTech Eesti Mereakadeemia veeteede ohutuse korraldamise ja haldamise eriala lõpetamist veendunud, et tema tulevik on Veeteede Ametis. Õpingute jätkamisest ta tol hetkel ei mõelnud. Tegime särava Britmariiga intervjuu, et teada saada, mis teda meelitas edasi õppima ning miks ta valis selleks just keskkonnakorralduse eriala.

keskkonnakorraldus (MSc)

Kuidas leidsid tee keskkonnakorralduse magistriõppesse? 

Alustasin 2012. aastal õpinguid TalTech Eesti Mereakadeemias veeteede ohutuse korraldamise ja haldamise erialal. Rakenduskõrghariduse suurim eelis oli minu silmis just praktiline osa. Soovisin õpitut kohe praktiseerida, et tekiks parem arusaam ja ka kogemustepagas. Kui täiesti aus olla, siis eeldasin, et minu tulevik on Veeteede Ametis ning ei osanud mõeldagi, et lähen edasi õppima. 2016. aastal erinevaid õppekavasid uurides jäi silma Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse õppekava, mis tundus ideaalne viis eelnevate teadmiste ühendamiseks uutega. Soovisin keskenduda sadamate ja laevateede projekteerimisele läbi keskkonnaaspekti.

Kaitsesid just lõputöö. Millest see räägib?

Magistritöö keskendus Eestisse imporditud kohvi keskkonnamõju leidmisele ühe ettevõtte näitel ehk LCA (olelusringi) arvutamisel ning tarbijate teadlikkuse analüüsile.

Täpsemalt öeldes oli eesmärk anda ülevaade kohvi tootmise olemusest ja selle keskkonnamõjudest ning alternatiivsetest stsenaariumitest. Samuti teha kindlaks Eestisse imporditud kohvi süsinikujälg, alates kohvimarja korjamisest kuni kohvipaksu jäätmete käitluseni ehk hällist hauani ühe ettevõtte näitel. Soovisin selgitada välja Eesti tarbijate teadlikkust kohvi ja selle märgiste suhtes ning anda ülevaate tarbijate harjumustest.

Olles ise juba 8 aastat antud valdkonnaga ise seotud, tundus ainuõige otsus just kirjutada teemal, mis mind huvitab ja mida saaksin ka tööl kasutada. Näiteks, valmis paar päeva tagasi magistritöö põhjal baristade koolitusmaterjal läbi mille on saanud tänase seisuga kuus Jõhvi neiut juba oma oskusi lihvida.  

Magistritöö ise on väga pikk ning annab esimest korda eestikeelse ülevaate kohvi olemusest - mis on kohv, kuidas seda kasvatakse, korjatakse ja töödeldakse.

Olelusringi arvutamisel sain teha koostööd erinevate kohvi eksportijate ja vahendajatega üle maailma. Koostöös logistikaettevõtetega ACE Logistics Estonia AS, AS Schenker, DSV Estonia AS ja Fleet Complete Eesti OÜ sai ära määrata kohvi süsinikujalajälg alates edasimüüja laost peale laadimisest kuni Eestisse Coffee People röstimiskotta jõudmiseni. Lisaks leidis üle 300 inimese aega vastata küsitlusele, mis kaardistas teadlikkust erinevatest märgistest kui ka tarbimisharjumustest.

Magistritööd kirjutades sain ise väga palju targemaks just kohvi anatoomia teemal, kuna eelnev inglise keelne kirjandus jäi mulle isiklikult võõraks ning ei tekitanud seoseid. Lisaks sain esimest korda tutvuda laktofermentatsiooniga ning tekkis arusaam, mida väetised meie pinnasega teevad.

Kindlasti soovitan suurematel kohvihuvilistel tööd lugeda, et tekiks suurem ja täielikum maailmapilt, milline keskkonnamõju on ühel hommikukohvil ning miks on vaja eelistada üht kohvi teisele.

Kui paindlik on Sinu arvates Tallinna Ülikoolis õppimine?

Minu magistrikraadi omandamine võttis täpselt poole rohkem aega kui peaks ehk neli aastat. Viimasel aastal kirjutasin lõputööd 2019 oktoobris sündinud Kaspari kõrvalt, mis poleks võimalik olnud, kui poleks kõrval olnud nii toetavad kaasat. Järgmised kolm aastat kavatseb koolipinki nühkida just tema, et täita oma suur unistus olla ajalooõpetaja. Küll tulevik siinkohal näitab, kes pärast seda meist veel harida end soovib, aga eks ma olen tegelikult salamisi isegi doktorikraadi peale mõelnud.

Ülikool tuli väga palju vastu seoses asendusainete leidmisega, tänu millele sain kokku puutuda väga põnevate õppejõududega, kellega vastavalt põhi-õpingukavale polekski muidu kohtunud. Üks säravamaid on minu silmis Jaanus Terasmaa (loeng ökosüsteemiteenused), kes panigi mind esimest korda mõtlema kohvi kui uurimisobjekti peale. Lisaks ei ei väsi ma kiitmast Piret Vachti, kes oli lõputöö kirjutamisel asendamatu abikäsi.

Mis on Sinu ere „Ahhaa!“ moment ülikoolist?

Väga meeldis kommunikatsioonipraktika Balti Keskkonnafoorumis, mis aitas ühendada tööd õpingutega. Lisaks meeldisid väga Tiiu Koffi loengud, millest kõige paremini meeles Uusi ideid loodusteadustes ja jätkusuutlikus arengus. Siiamaani on alles Turovski keskkonnaeetika loengus kirjutatud esseed, kuna esimest korda pidin lugema kirjandust ning avastama maailma, mis tundus eelnevalt nii kauge ja justkui „mitte minu mure“.

Suurim ahhaa moment oli GIS loengus, kus taaskord (olles eelnevalt sellega kokku puutunud ka Mereakadeemia ajast) pidin endale tunnistama, et minust ei saa mitte kunagi arvuti taga istuvat „kontoriinimest“, kuna ma ei suuda piisavalt keskenduda teemale, mis mind absoluutselt ei huvita. Tänu valik- ja asendusainetele muutus minu isiklik õpingute teekond väga palju huvitavamaks ehk ma suutsin ka infot talletada.

Mis saab edasi, kuidas rakendad saadud teadmisi?

Lisaks barista koolitusmaterjalile hakkas Coffee People röstimiskoda oma jäätmeid paremini sorteerima, muudeti transpordikastide lahendust (korduvkasutatav ühekordsete asemel), plaanitakse minna biolagunevate topside ja pakendite peale. Lisaks loodan lähitulevikus taas tõstatada ettevõtte Ragn-Sells AS-ga kohvipaksu projekti, et toota ettevõttele kuluvat elektrit koostööparterite juures tekkinud kohvipaksust. Mõtle kui vahva oleks juua kohvi, mis sai röstitud tänu sinu kohvipaksule, mis muidu oleks lõpetanud oma teekonna kompostihunnikus või veel halvemal juhul olmejäätmete seas.

Mida soovitad tulevasele tudengitele?

Soovitan mõelda samm kaugemale ehk mida sa antud haridusest ning erialast saad.

Puukallistajaid pole vaja – on vaja inimesi, kes suudavad loodust näha rahaühikutes ja kelle jaoks tundub ka keskkonnamõju strateegiline hindamine väljakutsuv ja rabas mõõdistustööde tegemine põnev. Kellel on soov tagada oma lastele ning lastelastele tulevik, mis on täis loodust ning puhast õhku.

Esimene samm millega parandamiseks või täiustamiseks on selle mõistmine!


Tutvu keskkonnakorralduse avatud õppekavaga.
Avaldusi ootame 1. juulini!