Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia vilistlane: „Pane ennast proovile!”

Lõpetamisest on nüüd veidi aega möödas. Millega hetkel tegeled?

Hetkel töötan Eesti suurima haigla – Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumis biokeemia ja immunoloogia laborispetsialistina. Juba Tallinna Ülikooli bioloogia bakalaureuseõppes õppides mõistsin, et mu tulevane elukutse võiks sisaldada laboritööd. Pärast bioloogia bakalaureuse lõpetamist hakkasin otsima labori teemalist töökohta. Lõputöö teema oli samuti mikrobioloogia teemaline ja õnnestus tööd leida ka Synlabi mikrobioloogia laboris laborandina.

„Kuigi keemia ainetes olid tulemused kehvad, seevastu olid loengud väga huvitavad ja mis veel olulisem – praktikumid. Ma sain just siis aru, et laboris töötamine võib just mulle olla.”

Koolis oli küll suurem rõhk üldisel ja keskkonna mikrobioloogial aga kliinilist osa oli selle baasil kerge juurde õppida. Pärast bioloogia (BSc) lõpetamist astusin kohe ka molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistrantuuri (MSc). Seal oli väga mugav teadmiste omandamise kõrvalt ka osalise koormusega tööl käia.

Tänu keemia alastele teadmistele õnnestus tõusta mikrobioloogia instrumentaalanalüüsi vastutavaks laborandiks. Samal ajal ka lõpetasin magistri kraadi. Veetsin veel aasta Synlabis kogudes teadmisi laboritöö juhtimisest ja otsustasin eelmise aasta suvel edasi areneda laborispetsialistiks. Leitsin tööd PERH-i laboratooriumis laborispetsialistina ja nüüd arendan labori kvaliteeti, laboratoorsete testide menüüd ja juhin automaatliinil töötavaid bioanalüütikuid.

Kuidas tekkis huvi loodusteaduste vastu? 

Loodus on mulle alati huvi pakkunud. Gümnaasiumis õppides meeldisid mulle enim bioloogia ja geograafia. Kooli lõpetades mõtlesin just nende ainete peale kui eriala otsisin.

„Tänu keemia alastele teadmistele õnnestus mul tõusta mikrobioloogia instrumentaalanalüüsi vastutavaks laborandiks.”

Gümnaasiumist tulles jäi just Tallinna Ülikooli bioloogia silma, kuna paistis juba enne paindlik oma kõrvalerialadega. Tol hetkel ei teadnud, mida üldse kõrgharidusega teha, seega lootsin, et leian veel midagi, mis bioloogiaga seondudes huvitab ja kõrvalerialaga saan seda täiendada. Lisaks oli mul gümnaasiumis keemia väga nõrk ja tegelikult kartsin keemiat.

Mis oli sinu kõrvalerialaks?

Õppima asudes olin kindel, et vähemalt keemiat ma ei vali, pigem geograafia vms. Õnneks ei pidanud valikut kohe tegema ja üldistes ainetes olin ikka sunnitud osalema keemia loengutes ja praktikumides. Kuigi keemia ainetes olid tulemused kehvad, seevastu olid loengud väga huvitavad ja mis veel olulisem – praktikumid. Ma sain just siis aru, et laboris töötamine võib midagi just mulle olla. Kui tuli hetk kõrvaleriala valida, valisin just selle mida ma ülikooli tulles vältida üritasin – keemia. Tol ajal sain natuke piinelda, aga hetkel olen väga rahul, et just seda enda kõige nõrgemat osa täiendasin ja lõin eelduse selleks, millega täna tegelen.

Kui paindlik on Sinu arvates Tallinna Ülikoolis õppimine?

Tallinna Ülikoolis õppimise kogemus oli minu jaoks tõesti väga paindlik. Eks alguses oli veidi rangem kord ja raskem muude asjadega tegeleda aga hilisematel semestritel, kui õppejõud nägid, et tahtsin asja ikka ära teha, siis oldi vastutulelikud. Väga meeldis, et magistri õpingute kõrvalt oli lihtne tööl käia. Mõni õppejõud oli isegi nii vastutulelik ning oli nõus laupäeval laborisse tulema, et praktikum ilusti tehtud saaks.

Milliseid lisaväärtusi andis sulle meie juures õppimine? 

Suur ja tore seltskond arendas mind kindlasti ka sotsiaalses mõttes. Osalesin kolm korda ajuloenduse üritusel, mis andis unustamatuid mälestusi. Osalesin ka mõningatel võistlustel, neist võitsin meeskonnaga virtuaalspordis esikoha.

Mida soovitad tulevasele tudengitele, kel on soov samal õppekaval haridus omandada?

Pane ennast proovile ning seda just enda nõrkades külgedes. Kunagi ei tea, millal see nõrkus võib muutuda su tugevuseks.

Tutvu meie laboritega

Tutvu bioloogia (kõrvalerialaga) bakalaureusekavaga
Tutvu molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistrikavaga