Kolm Tallinna Ülikooli haridusega japanoloogi ühendasid jõud ja panid koos aluse ettevõttele. Eesti esimene Jaapani-suunaline tõlke-, koolitus- ja konsultatsioonifirma Kirimiri OÜ annab panuse Eesti ja Jaapani aina tihenevasse koostöösse. Tegelikult polnud kolme naise teekond ette-võtluse juurde muidugi nii sirgjooneline. Elli Feldberg viibis aastaid ülikooli akadeemilises keskkonnas, esialgu üliõpilase, hiljem Ida-Aasia kultuuriloo lektorina ning käsitles tõlketöid ja keeleõpetust pigem kõrvaltegevusena. Siis aga otsustas ta elus uue lehekülje pöörata ja vaatas senistele kõrvalprojektidele järsku uue, ettevõtja pilguga. Janne Funk tegeles aastaid tõlkimise ja õpetamisega See viis kokkupuuteni ärimaailmaga. Viimastel aastatel on ta koordineerinud Eesti ja Jaapani koostööprojekte mitmes valdkonnas alates kultuurist kuni biotehnoloogia ja IT-ni. Maarja Yano õppis ja töötas ligi viis aastat Jaapanis, kus tegutses nii kinnisvaraagendi kui ka kommunikatsioonispetsialistina. Poolteist aastat tagasi loodud ettevõttega liitus ta hiljuti. Asjad käivad Jaapanis teisiti kui Eestis Tänu mitmekesistele kokkupuudetele Jaapaniga on kõik kolm ettevõtjat näinud, millised võivad olla arusaamatused ja kitsaskohad jaapanlastega suhtlemisel. Nende firma eesmärk on aidata reeglite rägastikus orienteeruda ja karidest ohutult mööda sõuda. Üksnes tõlkimisest piisab harva. Seetõttu pakub Kirimiri ka tervikteenuseid, näiteks abistab Eesti ja Jaapani ettevõtjaid visiitide korraldamisel ja läbiviimisel. Kui Jaapani delegatsioon Eestit külastab, tuleb arvestada paljude nüanssidega, mille peale Jaapani kultuuri ja tavasid tundmata pole võimalik tulla. Jaapanlane, kes on kodumaal harjunud ülikõrge teeninduskultuuri ja hoolitseva suhtumisega, võib sattuda segadusse, kui Eestis seda ei pakuta ning edastatakse näiteks vaid hotelli nimi ja kohtumispaiga aadress. „Jaapanlane eeldab, et tema eest hoolitsetakse kogu visiidi vältel, sõna otseses mõttes lennujaamast lennu-jaamani,” ütleb Maarja. Ärisuhted peavad algama üksteise tundmaõppimisest, kõige olulisem on usalduslike suhete loomine. „Ei tasu sukelduda kohe tehingu arutamisse. Esimestel kohtumistel lepingut kindlasti ei allkirjastata,” märgib Elli. „Läbirääkimistel on oluline roll ka tõlgil,” toob välja Janne. „Ei piisa, kui tõlk öeldut sõna-sõnalt teises keeles kordab. Sõnumi efektiivseks edasiandmiseks tuleb muuta kultuurikoodi, mis eeldab kultuuritausta põhjalikku tundmist.” Kannatust tuleb ohtralt varuda, kuid kui suhted juba sõlmitud, on jaapanlased üldjuhul väga usaldusväärsed ja pikaajalised partnerid. Ülikool pole veel sugugi tegelik elu Kui Janne, Elli ja Maarja mõtlevad tagasi ülikooliajale ja hindavad õpitu sobitumist tegeliku eluga, tekib neil hulk mõtteid. „Esiteks peab ütlema, et Jaapani alal tegutsemiseks on tänapäeva kolmeaastasest bakalaureuseõppest vähe,” lausub Janne. „Õpingute ajal omandatud keeletasemest enamasti tööelus ei piisa.” Kindlasti võiks ka Jaapanis õppimas käia, kasuks tuleb õpingute jätkamine magistriõppes. Selline ettevalmistus loob kindla pinna ja pädevuse Eesti-Jaapani suhete valdkonnas tegutsemiseks. Ülikool õpetab analüüsima, kompleksseid süsteeme mõistma ja neis navigeerima. „See on äärmiselt oluline oskus, mida läheb edaspidi vaja meisterlikuks tegutsemiseks mis tahes valdkonnas,” märgib Elli. „Maailm on palju mitmekesisem, kui kooliajal tundub,” ütleb Janne. „Ülikoolis kehtivad reeglid õpib võrdlemisi kiiresti ära, ühiskonna reegleid jäädki õppima.” „Õppekavade sisust järeldub, et üliõpilasi valmistatakse ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Tegelikult peab valdav osa tudengeid leidma oma koha väljaspool akadeemiat,” lisab Elli. Ettevõtjaks saamine ei pruugi pähegi tulla Janne, Elli ja Maarja leiavad, et neil oli ettevõtjaks hakkamise ees põhjendamatu ebakindlus. „Humanitaaraladel räägitakse ettevõtlusest üllatavalt vähe,” leiab Maarja „Seetõttu ei pruugi tudengil pähegi tulla, et temast võiks tulevikus ettevõtja saada.” „Tegelikult võiks juba ülikooli ajal avada radasid, mida mööda õpingute lõppedes edasi liikuda,” lisab Janne. Kõik nad leiavad, et sellele aitab kaasa järjest hoogustuv ülikoolide koostöö, mis peaks kindlasti jätkuma. „Magistritasemel tuleks ka humanitaarvaldkonna tudengitele pakkuda ettevõtlusõpet. Kutsuda esinema tõlkimise, kirjastamise jt alade ettevõtjaid.” Kolm japanoloogi töötavad selle nimel, et Kirimiri saaks tulevikus osaleda Aasia uuringute alase hariduse toetamises praktikapaiga ja erialaste tööpakkumiste kaudu. Kindlasti ei tohiks üliõpilane jääda passiivselt erialaste töövõimaluste ootele. „Juba ülikooli ajal peaks tudeng saama ettekujutuse, millises valdkonnas tahab ta edaspidi jätkata,” ütleb Maarja. „Kui seda võimalust ei pakuta, tuleb see endale ise luua.” Elli nõustub: „Ära ei tohiks unustada, et õppimine ei lõpe ülikooliga. Kujutelm, et kui diplom käes, ollakse kohe valmis spetsialist, suleb olulise osa valikutest.” Ettevõtjad vaatavad tulevikku Jaapani ja Eesti koostöö on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud. Erilist huvi pakub jaapanlastele Eesti e-riik. Sel teemal avaldatakse sealsetes ajakirjades tihti artikleid, mistõttu on Eesti tuntust kogunud just nende valdkondadega seotud inimeste seas. Ilmselt pole riiklik saladus, et küberturvalisuse huvist külastab Eestit rohkesti Jaapani delegatsioone. See pole sugugi ainus valdkond, aasta-aastalt suureneb ka Eestit külastavate Jaapani turistide hulk. Praegu tegeleb Kirimiri peamiselt Jaapaniga. Kolmel ettevõtjal on kindel eesmärk: aidata luua Jaapani ja Eesti vahele tugeva koostöösilla. Alguse võiks saada tihe suhtlus nii äri- kui ka kultuuritasandil. „Sest meil on palju, mida üksteiselt õppida ja omavahel jagada,” võtab Janne kokku. Edaspidi loodavad Elli, Janne ja Maarja tegevust laiendada ka teiste Ida-Aasia riikide valdkonda. Kolm ettevõtjat: Maarja Yano on saanud Tallinna Ülikoolis Aasia kultuuriloo bakalaureuse ja Tartu Ülikoolis semiootika magistri kraadi. Seejuures veetis ta aasta Tsukuba Ülikoolis jaapani keelt õppides ja Waseda Ülikoolis uurimistööd tehes. Hiljem töötas ta Tokyo Ülikooli mere- ja atmosfääriuuringute instituudis kommunikatsioonispetsialistina. Janne Funk on lõpetanud Tallinna Ülikoolis Aasia kultuuriloo eriala, õppinud Senshu Ülikoolis Jaapanis ja täiendanud end Jaapani Fondi jaapani keele õpetajate kursustel. Ta on õpetanud jaapani keelt, olnud Jaapani ettevõtete esindaja Eestis ning tõlkinud ja koordineerinud ärikohtumisi. Muu hulgas olnud Jaapani Saku linna delegatsiooni tõlk, tõlkinud Jaapani riigitelevisioonile NHK intervjuud president Ilvesega jms. Elli Feldberg on saanud Tallinna Ülikoolis Aasia kultuuriloo magistri kraadi, ta on õppinud ka Jaapanis Waseda Ülikoolis ja Jaapani Fondi jaapani keele õpetajate kursustel. Ta on õpetanud Jaapani, Hiina ja Korea kultuurilugu Tallinna Ülikoolis ja jaapani keelt keeltekoolides. Tegelenud jaapani keele suulise ja kirjaliku tõlkimisega, sh tõlkinud Jaapani keisripaari Eesti visiidi ajal. Kirjutas: Sulev Oll