Õpetamise ja juhendamise hea tava

Õppejõud on kursis nüüdisaegse õpikäsitusega, kasutab tänapäevaseid ja teaduspõhiseid õpetamismeetodeid; toetab tudengeid nüüdisaegsete, asjakohaste, võrdset kohtlemist väärtustavate ja teaduspõhiste õppematerjalidega ning panustab vajadusel uute materjalide loomisse. Õppejõud analüüsib ja arendab oma õpetamispraktikaid. Õppeainete sisu on ajakohane ja põhineb kaasaegsetel teadmistel ning teadus- ja loomesaavutustel, sh integreeritakse õppeainetesse õppejõudude teadus- ja loometöö tulemused. 

Lõputöö juhendamisel suunab õppejõud üliõpilase asjakohase teaduskirjanduse lugemisele ja põhjendatud valikute tegemisele ning toetab (loov)uuringu läbiviimise kõigil etappidel. 

Õppejõud on kursis avatud teaduse põhimõtetega ja vastutab selle eest, et tema enda ning juhendamisel olevate üliõpilaste tegevus on kooskõlas hea teadustavaga. 
 

Õppetöö korraldamisel tagab akadeemiline üksus, et õppijal on võimalik saada haridus, mis vastab avalikule teabele, mille ülikool esitas õppekava kohta sisseastumise perioodil. Õppejõud seavad õpetamisel ja juhendamisel endale kõrged nõudmised ning tagavad õpikeskkonna, mis võimaldab kõigil õppijatel saavutada nõutud tasemel õpiväljundid. Õppejõud valivad, lähtudes õppeastmest, õppegrupi eripäradest ja õppesisust, sobivad õppe- ja õpetamismeetodid. Hindamismeetodite valikul arvestavad õppejõud, kas ja mil määral võimaldab meetod hinnata õpiväljundi(te) saavutatust ning veenduvad, et hindamisega seotu on õppijatele arusaadav. 

Kõrge kvaliteediga õpitulemusi on võimalik kindlustada, kui kõik õppejõud on teadlikud õppeainete omavahelisest kooskõlast ja näevad, kuidas nende õpetatu sobitub õppekava konteksti. Seetõttu viib akadeemilise suuna juht/õppekava kuraator õppejõud kurssi õppekava ja selle nominaaljaotusega ning kaasab õppejõud õppekava arendamise protsessi.

Et hoida õpetamise ja juhendamise kõrget taset 
- analüüsib õppejõud oma tegevust lähtudes praktikast, üliõpilastelt, kolleegidelt ja juhtkonnalt saadud tagasisidest, valdkonna uuematest arengutest ja teadusuuringutest; 
- arendab õppejõud oma üldpädevusi (sh loovus, ettevõtlikkus, digipädevused,   keskkonnahoid);
-  täiendab õppejõud oma teadmisi ja õpetamisalaseid oskusi; 
- hoiab õppejõud end kursis ülikooli õppekorralduse ja õppeinfosüsteemidega (ÕKE; ÕKS, ÕIS, TÕIS), samuti akadeemilise töötaja karjäärimudeli (materjal siseveebis) ja töösuhete eeskirjaga.  

Õppejõud dokumenteerib ja kajastab oma õpetamistegevust ning õpetamisalast arengut näiteks portfoolios.
 
Ülikool toetab õppejõudude professionaalset arengut võrgustikupõhiste tegevustega, vt täpsemalt: https://www.tlu.ee/oppejoule.  

Õppejõud loob õppe kavandamisel ja läbiviimisel tingimused, mis toetavad õppija autonoomsust, kaasatust ning tulemuslikku teadmiste kujunemist. Õppejõud, olles oma valdkonna ekspert, on avatud õppijate ideedele ja mõtetele ning väärtustab dialoogi üliõpilastega. Ainekursuse sisu osas luuakse koostöös õppijatega võimalused põhjendatud valikuteks, õppetööd puudutavad reeglid ja vastastikused ootused lepitakse kokku õppetöö alguses ning tegevus planeeritakse nii, et mõlemal osapoolel oleks võimalik oma rolli parimal viisil täita. Õppejõud annab õppijale tagasisidet esitatud tööde ja õppija arengu kohta, analüüsib ja arvestab õppijatelt saadud tagasisidet ning annab tudengite tagasisidele omapoolset tagasisidet.

Õppejõud väärtustab avatust ja koostööd nii ülikooli sees kui väljaspool ülikooli, jagades parimaid õpetamispraktikaid, suheldes välispartneritega ning kuuludes erialavõrgustikesse.

Koostöises õppeprotsessis mängib õppejõu vastutuse kõrval olulist rolli õppija vastutus, seda on kirjeldatud Õppimise heas tavas. 

Vastutus head akadeemilist tava järgiva õppetegevuse, teaduse ja loome eest lasub kõigil, kes ülikoolis tegutsevad. Mõtestades ja rakendades hea teadustava kokkuleppes kirjeldatud alusväärtuseid muuhulgas õpetamise ja juhendamise protsessis loovad õppejõud eetilise õpikeskkonna. 

Avatus ja koostöö õpetamisel ja juhendamisel seisneb

• koostöös läbiviidud õpetamises/õppimises/ õppetöö planeerimises ; 
• õppejõudude ja juhendajate avatuses uutele ideedele; 
• kolleegide, üliõpilaste, juhtkonna tagasiside väärtustamises, oskuses ning valmisolekus anda ka ise tagasisidet. 

Vabadus ja vastutus õpetamisel ja juhendamisel tähendavad

• vabadust valida õpetamisviisid, aines käsitletavad teemad ja alusteooriad ning võimekust põhjendada, miks just neid valikuid on tehtud;
• vabadust valida õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid koos vastutusega süveneda nii hindamise protsessi kui hindamiseks esitatud töödesse; 
• vabadust katsetada ja teha vigu koos vastutusega analüüsida olukorda ning algatada vigade parandamine; 
• vabadust osaleda erinevates õpetamisteemadega tegelevates võrgustikes, konverentsidel ja koolitustel, vastutust oma teadmiste ajakohasena hoidmise eest (sh akadeemilise eetikaga seotud teemad);
• vastutust hoida ennast kursis ühiskonna ja enda eriala valdkondlike arengutega, seostada nendega õpetatavat materjali. 

Austus ja hoolivus õpetamisel ja juhendamisel tähendab, et  

• õppijate, kolleegide ja koostööpartneritega suhtlemisel lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest;
• mõistetakse, et kultuuriline mitmekesisus tähendab ka mitmekesisust maailmavaadetes;  
• hoolitakse tegutsemiskeskkonnast (sh digikeskkonnast), talitatakse rohelisest ja jätkusuutlikust mõtteviisist lähtudes; 
• ollakse teadlik, kuidas käsitleda tundlikke teemasid, uurida haavatavaid sihtrühmi ning tagada isikuandmete kaitse; 
• märgatakse õppijate vajadusi, ollakse tähelepanelik üliõpilaste ja kolleegide suhtes; peetakse kinni õppija(te)ga sõlmitud kokkulepetest. 

Õppejõud/juhendaja loob turvalise, heatahtliku ning erinevaid arvamusi tolereeriva õpikeskkonna. 

Õiglus õpetamisel ja juhendamisel tähendab, et

• üliõpilastele antavate ülesannete sooritamiseks ja tagasiside andmiseks planeeritakse piisav ajavaru; arvestatakse õppeaine ajagraafikuga; 
• hindamine ja tagasiside andmine on objektiivne ning läbipaistev, hindamise põhimõtted tehakse teatavaks õppeaine alguses ning õppijaid informeeritakse, mille alusel hinnang/hinne/punktisumma kujuneb (sh vastuvõtueksamitel); 
• -  hariduslike erivajadustega õppijatele tehakse õppetöö korralduses kohandusi, kui vastavasisulise info saadab karjääri- ja nõustamiskeskuses töötav erivajadustega üliõpilaste nõustaja.

Ausus ja objektiivsus õpetamisel ja juhendamisel tähendab, et

• ollakse aus iseenda vastu - õppejõud teab, millistes valdkondades ta on ekspert;
• ollakse aus teiste inimeste panuse väljatoomisel (sh teiste autorite looming);
• suunatakse õppijad hoiduma andmete/info võltsimisest, moonutamisest ja väljamõtlemisest ning plagieerimisest. Õppejõud teab erinevate plagiaadivormide tuvastamise viise ning millal üliõpilase töö/läbiviidav (loov)uuring või eksperiment vajab ülikooli eetikakomitee või muud kooskõlastust;
• välditakse huvide konflikti (juhendaja, retsensendi, vastuvõtu- või hindamiskomisjoni liikme rollid; võimalik kallutatus tulenevalt kuulumisest konkreetsesse koolkonda, jms);
• antakse märku, kui ei suudeta endale võetud kohustusi tegelikult täita;  
• on tagatud üliõpilaste objektiivne hindamine (vajadusel, näit. konfliktiolukordades  taandatakse ennast hindaja rollist ja palutakse teist hindamist/hindajat).

Õppejõud/juhendaja märkab ja sekkub olukordadesse, kus eksitakse akadeemilise eetika vastu.
 

Ülikoolis toimub nõustamine õppetegevuse teemavaldkondade lõikes. 

M. Karm, Õppemeetodid kõrgkoolis, Archimedes, Tartu, 2013 (Õppemeetodid kõrgkoolis) 

P. Kärtner, Üliõpilaste uurimistööde juhendamine ja tagasisidestamine, Archimedes, Tartu, 2010 (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16494/juhendamisraamat.pdf) 

M. Jürimäe, A. Kärner, L. Tiisvelt, Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine, Tartu, 2014 

Turvalise ruumi põhimõtted (Safer Spaces) 

Õppimist toetava hindamise veebikursus (Tartu Ülikool, HTM) 

Ülevaade TLÜ uuenenud tagasisidesüsteemist õppejõu vaates (materjal siseveebis).