Politoloogia

Politoloogia

Poliitika – see on ühiskondliku muutuse loomise vahend. Kui veel mõne aasta eest võis arvata, et riigi juhtimiseks ja ühiskonnaelu suunamiseks piisab õiguse, rahanduse või avaliku halduse alastest teadmistest, siis viimase aja sündmused ütlevad selgelt: poliitika on tagasi.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 12

Õppevorm Sessioonõpe

Võta ühendust

Kui sul on tekkinud küsimusi sisseastumise kohta või soovid teada rohkem ülikoolis õppimisest, siis võta ühendust meie vastuvõtuspetsialistiga või esita küsimus siin lehe vormi kaudu.

 

 

Tallinna Ülikooli vastuvõtt:

Telefon: 6409 135
E-post: vastuvott@tlu.ee

Esita küsimus siin:

 

Selleks, et Su küsimusele vastata töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, pr@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

Võta meiega ühendust!

Olen huvitatud

 

Reformide või vabakondlike algatuste edu ei sõltu üksnes haldusmenetluse loogikast või nutikast ideest projektijuhi peas. Oluline on mõista ka, kuidas käib poliitiline prioriteetide seadmine, mil moel kujundab meedia või poliitiline kultuur avalikkuse reaktsiooni või kuidas ära tunda poliitika kujundamisel avanevat võimaluste akent. Politoloogia magistriõpingud avavadki selle pealtnäha irratsionaalse maailma mõtestamist võimaldavate teadmiste laekaid.

Lisaks saavad soovijad spetsialiseeruda kodakondsus-, rände- ja lõimumispoliitikale – tänases maailmas äärmiselt aktuaalsele teemale, mis on ühtlasi ka üks keskseid uurimisvaldkondi Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis.

 

Keda ootame õppima?

  • Politoloogiat on oodatud õppima kõik avara pilguga inimesed, kel läbitud vähemalt bakalaureuseõpingud kas sotsiaalteaduste, humanitaaria, kasvatusteaduste või ka õiguse vallas – praegused ja tulevased ametnikud, huvikaitse eksperdid, ühiskonnaõpetuse õpetajad, analüütikud-konsultandid, poliitilised suhtekorraldajad, ajakirjanikud, kogukonnaaktivistid ja loomulikult ka poliitikud, poliitilised nõunikud jt.

Miks tulla meile õppima?

  • Tegemist on ainsa eestikeelse politoloogia õppekavaga maailmas. Seetõttu paneme rõhku just Eesti seisukohalt aktuaalsetele teemadele ning olulistele praktilistele väljakutsetele. Lisaks saad meilt kaasa ka eestikeelse erialase terminoloogia.

  • Akadeemilised ja praktilised teadmised käivad käsikäes. Õppekava ja ka õppeainete ülesehitus võimaldab rakendada omandatavaid teadmisi praktiliste probleemide lahendamisel. Et õppetöö toimub Tallinnas, on meil laialdased võimalused kaasata õppetöösse ka praktikuid.

  • Mugav õppevorm. Õppetöö toimub reeglina reedeti ja laupäeviti.

  • Õppejõud on oma ala eksperdid. Kõik politoloogia põhiõppejõud omavad vähemalt doktorikraadi ja rahvusvahelist teadustöö kogemust. Samuti on enamikul õppejõududest praktiline kogemus kas töötamisega avalikus sektoris, ekspertidena poliitika kujundamisel,organisatsioonide nõustamisel või tegutsemisega kolmandas sektoris.

  • Tallinna Ülikool on kodakondsuse, rände ja lõimumise kompetentsikeskus. Kui sind huvitavad need teemad, leiad meie juurest kompetentse juhendaja ja värsked andmed.

  • Tallinna Ülikooli iseloomustab egalitaarne akadeemiline kultuur. Akadeemiliste eelduste ja huvidega tudengeid kaasame nii oma teadus- ja arendusprojektidesse kui ka õppetöösse.

  • Väike õpperühm võimaldab individuaalsemat lähenemist ning arutlevaid õppevorme.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe – põhiosa õppetööst toimub reedeti ja laupäeviti, valikaineid on võimalik võtta nädala sees õhtuti

Õppekava sisu

Oma õppekava ja ka ainete kujundamisel oleme lähtunud eeskätt küsimusest: milliseid teadmisi on vaja inimesel, kes soovib mõista poliitika kujundamist või selles osaleda? Olgu siis tegu ametniku, analüütiku, kodanikeühiskonna aktivisti või lihtsalt kodanikuga. Seetõttu ongi õppekava fookuses näiteks poliitika kujundamise protsess, riigi, kodanikuühiskonna, võimu, demokraatia ja erakonnapoliitika toimemehhanismid, poliitiline kultuur ja kommunikatsioon, aga ka poliitiline eestvedamine ning (poliitika)analüüsimeetodid. Lisaks on huvilistel võimalik konkreetsemalt tundma õppida rände-, lõimumis- ja kodakondsuspoliitika valdkonda.

Ameerika Poliitikateaduste Assotsiatsiooni kinnitusel on poliitikateadusliku hariduse üks suuremaid väärtusi sel erialal omandatav analüüsi- ja kirjaoskus, mis on hinnas ka väljaspool riigisektorit.  Nii toestavad meiegi õppekavas mitmed ained ka analüütiliste pädevuste arengut.

Lisaks on õppekavas sarnaselt kõigi teiste Tallinna Ülikooli magistrikavadega võimalik võtta ka mitmeid otseselt teadmiste ellurakendamisega seonduvaid kursuseid – näiteks praktika, ELU projekt ja välispraktika.

Õppeainete kujundamisel järgime kaht keskset printsiipi: esiteks, et teooria ja praktika käiksid käsikäes, ning teiseks, et kõik õppeained aitaksid kaasa analüütiliste pädevuste arengule. Õppekavas on põhirõhk kursustel, mille käigus ei tutvuta üksnes teooriatega, vaid omandatud teadmisi rakendatakse ka praktilistes analüüsides või suisa arendusprojektides. Seega on eksamiga lõppev aine pigem erand. Lisaks kaasame akadeemilise kõrval praktilise joone hoidmiseks õppetöösse praktikuid. Õppetöö läbiviimisel rakendame erinevaid aktiivõppe meetodeid.

Teooria ja praktika kombineerimine õppekavas annab toeka stardipaku nii alles ellu astuvatele üliõpilastele kui ka juba tööturul kogemusi saanud praktikule. Ühtedele pakub ülikool toetavat keskkonda praktilise kogemuse hankimisel ning ülikooli seinte vahel omandatud teadmiste proovile panemiseks, teistele loob aga võimalusi reflekteerida juba praktikas tehtu-nähtu üle, õppida paremini mõistma erialavaldkonda mõjutavaid toimemehhanisme ning tõsta seeläbi ka oma töö tulemuslikkust.

%C3%95ppekava%20pilt.jpg
Detailsemalt võtab õppekaval õpetatavad ained kokku järgnev joonis (kaldkirjas valikained).

Politoloogia magistriõppe läbinud omandavad täieliku kõrghariduse, mis on nõutav erialastel töökohtadel avalikus sektoris. 

Tutvu õppekavaga

Põhiõppejõud

Politoloogia magistriõppekaval jagavad oma kogemusi mitmete valdkondade õppejõud ja praktikud. Siiski on kaval ka omapõhiõppejõud, kes igapäevaselt õppetöö ja juhendamisega tegelevad.

 
Leif Kalev

Riigiteooria professor ning riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhte suunajuht. Politoloogia õppekaval õpetab ta riigiteooriat ja kodakondsuse ning poliitilise eestvedamisega seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsuse ning nende muutumisega hargmaistumise ja üleilmastumise kontekstis. Lisaks on ta Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht ja toimetaja. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.

Leif Kalev: 1 minuti loeng „Kuidas ületada poliitiline seisak?“

Leif Kalev Eesti Teadusinfosüsteemis


 

 

Raivo Vetik

Võrdleva poliitika professor ja vanemteadur. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitilise kultuuri, rahvussuhete ning rände- ja lõimumispoliitikaga seotud aineid. Tema teadustöö seostub samuti eeskätt rahvussuhetega. Näiteks on tema juhtimisel hetkel käimas rahvusvaheline teadusprojekt poliitilistest ja sotsiaalpsühholoogilistest lõimumiskonteksti mõjuritest (DIMA), ka osaleb ta rahvusvahelise kaitse taotlejatele jagatavat informatsiooni käsitlevas Euroopa Komisjoni rahastatud projektis INFORM. Lisaks on Raivo Vetik olnud mitmete integratsiooni monitooringute läbiviija ning 2014-2015. aasta Inimarengu Aruande peatoimetaja.

Raivo Vetik Eesti Teadusinfosüsteemis


 
Mari-Liis Jakobson

Poliitikasotsioloogia dotsent, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur ning politoloogia õppekava kuraator. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt poliitilise kommunikatsiooni ja kodanikuühiskonna teemalisi kursuseid, ent panustab ka kodakondsuse ning rändepoliitika teemalistesse ainetesse. Tema teadustöö seondub eeskätt hargmaisuse, kodakondsuse ning rändepoliitikaga. 2014. aastal kaitses ta hargmaise kodakondsuse teemalise doktoritöö „Citizenship in Transformation: Political Agency in the Context of Migrant Transnationalism“. Lisaks võtab ta regulaarselt ühiskondlikel päevakajalistel teemadel sõna ERR-i päevakommentaarides ja on Vabaühenduste Liidu nõukogu liige.

Mari-Liis Jakobson Eesti Teadusinfosüsteemis 


 
Peeter Selg

Poliitikaanalüüsi professor ja riigiteaduste vanemteadur. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitikateaduste teooria ja metodoloogia kursust. Tema teadustöö seondub eeskätt võimuteooria, nurjatute probleemide ja relatsioonilise lähenemisega ning ta on ka Eesti Teadusagentuuri personaalse grandi hoidja. Antud teemaga seostub ka tema teadusprojekt „Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele“.

Peeter Selg Eesti Teadusinfosüsteemis 


 
Tõnis Saarts

Võrdleva poliitika dotsent. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt erakondade ja poliitilise konkurentsiga seotud kursuseid. Tema teadustöö seondub erakondade, valimiskäitumise ja muude ühiskondlik-poliitiliste protsesside võrdleva uurimisega. 2017. aastal kaitses ta oma doktoritöö „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context“. Tõnis Saarts on Eesti üks tuntumaid politolooge, kes kommenteerib regulaarselt päevakajalisi ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid Eesti meedias ning on oodatud esineja erinevatel konverentsidel ja seminaridel. .

Tõnis Saarts, 1 minuti loeng „Mis on populism?

Tõnis Saarts Eesti Teadusinfosüsteemis 

 

 


Rein Ruutsoo

Poliitikateooria emeriitprofessor. Tema teadustöö seostub eeskätt kodanikuühiskonna, postkommunistliku siirde ning narratiivse ajalookäsitlusega. Näiteks ilmus 2014. aastal ilmus temalt artikkel ajaloonarratiivide rollist Eesti poliitikamaastikul, samuti on ta viimastel aastatel analüüsinud lõimumise ja kodanikuühiskonna seoseid Eestis. Rein Ruutsoo on professori ametit pidanud nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Ülikoolis, samuti on ta seisnud lähedal Eesti taasiseseisvumise protsessidele, olles üks 40 kirja organisaatoritest ja Eesti Komitee ning Põhiseaduse Assamblee liige.

Rein Ruutsoo Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset.
  • Sisseastumiseksam koosneb kirjalikust vormist ning vestlusest.

    Kirjalikus vormis on palutud tudengikandidaadil vastata küsimustele oma õpimotivatsiooni, erialavaliku ning võimaliku lõputöö teema kohta, millele õpingute käigus spetsialiseeruda võiks. Kui aga erialavalikuga haakuvat meelisteemat veel pole, võib vormis esitada ka ca 1 lk akadeemilise arutluse ühel etteantud teemadest.

    Vestlus põhineb kirjalikul vormil, samuti on kandidaatidel palutud kaasa võtta oma bakalaureuse lõputöö või mõni muu põhjalikum analüüs (näiteks juhul, kui lõpetatud õppekaval lõputööd ei nõutud). 2019. aastal toimuvad vastuvõtuvestlused 4. juulil.

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Õppekava puudutavate sisuliste küsimuste tekkimise korral võib pöörduda kuraator Mari-Liis Jakobsoni poole.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvasuu kipub arvama, et politoloogia õppekava läbinutest saavad kas poliitikud või politoloogid. Vilistlaskonnaga tutvudes võib küll tunnistada, et nende hulgas on tõepoolest nii poliitikuid (nt Oudekki Loone, Siret Kotka) kui ka politolooge (nt Tõnis Saarts, Mari-Liis Jakobson), ent valdav enamus töötab siiski teistel aladel.

Kõige rohkem politoloogia lõpetanuid töötab ametnikena – näiteks on selle kava lõpetajad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi ning Eesti suursaadik Moldovas Raul Toomas.

Mitmed lõpetajad on leidnud erialase karjääri vabakonnas – näiteks juhib sihtasutust Kiusamisvaba Kool meie vilistlane Triin Toomesaar, ent Tallinna Ülikooli politoloogia vilistlased on ka Eesti NATO Ühingu asutaja Victoria Punga ning vabatahtlikkuse ekspert Anna Gramberg.

Kava lõpetajate hulgas on ka märkimisväärne hulk inimesi, kes on hiljem jätkanud doktorantuuris või valinud lausa akadeemilise elukutse. Nende hulka kuuluvad näiteks kommunikatsiooniteadlane Raivo Palmaru, poliitikateadlane Peeter Selg ning kodanikuühiskonna uurija Tanel Vallimäe.

Lõpetajate lood:

 

Henry Sinivee lõpetas politoloogia magistriõpingud 2015. aastal ning töötab täna Riigikontrollis audiitorina.

 

„Politoloogia magistriõpe andis mulle võimaluse avastada erinevaid uurimissuundi ja -meetodeid ehk mida ja kuidas käsitleda, lugeda palju erinevaid politoloogia klassikuid ning kriitilise meelega analüüsida ja hinnata igapäevapoliitikat ja meediat. Teadmisterohked teoorialoengud, arutelurohked seminarid motiveeritud õpingukaaslastega ning teadmisi ja oskusi kombineerivad praktilise väärtusega uurimistööd – need võtsin õpingutest kaasa oma igapäevatöösse  ning meenutan igati hea sõnaga. Õppes osalemine nõudis küll keskendumist ja pingutamist, ent täiskohaga töö kõrvalt andis õppekorraldus kõik võimalused saada õppest täies mahus osa.“


Triin Toomesaar lõpetas politoloogia magistriõpingud 2015. aastal ning rakendab õpitut ellu kodanikuühiskonnas, SA Kiusamisvaba Kooli

tegevjuhina.

„Politoloogiaõpingutest Tallinna Ülikoolis sain mitmekülgselt tugeva põhja, millelt jälgida ja analüüsida seda, mis meid kõiki mõjutab: ühe riigi juhtimist, oluliste otsuste sündimist, erinevate ühiskonnatasandite kaasamist, poliitiliste sõnumite kujunemist ja levikut jne. Kolmandas sektoris töötades näen nüüd aina selgemalt, kuidas erinevad tasandid kokku saavad, oskan märgata võimalikke viise vajaliku valdkonnamuutuse käivitamiseks. Kodanikuna aga jälgin huvi ja hasardiga päevapoliitikas toimuvat. No ja kui veel kellelegi öelda, et olen politoloogia magister – need üllatunud, ent positiivsed näoilmed teevad ka rõõmu!“


Külli Kapper tuli politoloogiat õppima siis, kui oli juba mitu aastat Riigikogu kantseleis nõunikuna töötanud. Pärast lõpetamist 2014. aastal jätkas ta sealsamas Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaadijuhatajana.

„Asusin õppima TLÜ politoloogia magistrantuuris, et olla tugevam ja sisukam nõuandja parlamendile tema ELi töös. Kõige olulisemaks pean õpingute käigus omandatud kriitilist mõtlemist ja oskust austada vastaspoolt ning vastaspoole argumente ka kõige tulisemates vaidlustes. Seda võimaldasid magistriseminarid.

Kui tööl poliitikute pingelisi ajakavu silmas pidades pean andma sageli edasi vaid oluliseima info, kontsentreeritult ja selgelt, siis ülikool õpetas taas heas mõttes targutma ning nägema maailma oluliselt mitmetahulisemana. Õppisin taas kirjutama pikemaid tekste, mis alguses oli päris keeruline.

Julgen väita, et leidsin ülikoolis iseenda ja hakkasin veel rohkem armastama oma tööd ELi teemadega ning poliitiliste erakondadega. Tööd ei ole õpingutega raske ühendada, õppimise protsessis tehtud esseed ja uurimistööd aitavad oluliselt kaasa ka parema töötulemuse saamisele samades valdkondades.“ 


Triin Lauri lõpetas politoloogia magistriõpingud 2008. aastal. Paar aastat hiljem astus ta doktorantuuri ning töötab tänaseks Tallinna Ülikoolis

lektori ja teadurina.

„Kui kasutada suuri sõnu, siis võiks ju öelda, et politoloogia õpingud andsid mulle akadeemilise karjääri. Ja see on seda toredam, et erinevalt bakalaureuseõpingutest tulin politoloogiat õppima selgelt huvist, mitte võimalikust karjäärist kantuna. Ehk ei peakski püüdma olla alati nii väga strateegiline oma valikutes?!? Lisaks andsid politoloogia õpingud mulle kogemuse süvenemise võludest ja valudest, teadusetegemise ekslemisest rutiinse töö ja loomingu piirimail ning tõeotsingu keerdkäikudest. Ja vist eelkõige arusaamise sellest, et tõekuulutusest tasuks hoiduda.“

Miks ühiskonnateaduste instituut?

  • Instituudis tegutsevad Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt ja Interdistsiplinaarsete elutee-uuringute tippkeskus, mis loovad mitmekülgseid võimalusi näiteks rände-, varjupaiga-, lõimumis-, sotsiaal-, rahvastiku- ja hariduspoliitikast huvitunutele.
  • Õppetöös kasutatakse aktiivselt Moodle’it ja teisi e-õppe platvorme, tänu millele on tudengitel mugav ligipääs kursuse loengumaterjalidele ja seminaritekstidele, nii et lähetuses viibimise tõttu koolitööd tegemata ei pea jääma.
  • Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas või lausa mõnes politoloogia eriala tippülikoolis, näiteks Science Po’s Prantsusmaal, Karli Ülikoolis Prahas, Bologna ülikoolis Itaalias või Ljubljana Ülikoolis Sloveenias.
  • Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks halduse, rahvusvaheliste suhete, õiguse, sotsiaalse ettevõtluse või ka sotsioloogia vallas.

  • Ülikooli asukoht Tallinnas võimaldab õpinguid hästi ühitada erialase praktilise tegevusega.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

 

Politoloogiaga haakuvaid teadus- ja arendusprojekte

Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt – Euroopa Komisjoni kureeritav uurimis- ja teabevõrgustik

TLÜ interdistsiplinaarsete elutee uuringute tippkeskus – Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tippkeskus

Acta Politica Estica – Tallinna Ülikoolis välja antav poliitika ja valitsemise alane teadusajakiri.

INFORM – Euroopa Komisjoni rahastatav varjupaiga taotlejatele pakutavat teabe uuring

DIMA – lõimumist mõjutavate poliitiliste ja sotsiaalpsühholoogiliste faktorite uuring

TENSIONS - alustavate teadlaste koolitusprogramm postsovetlike olude teemal

PSDEV - postsotsialistliku maailma arengupoliitikate ja nende mõju multidistsiplinaarne ja mitmetasandiline analüüs

Politoloogia erialal kaitstud lõputöid

Denis Borzenko (2019) Eesti identiteedi konstrueerimine Venemaa meedias ja eestivenelaste poolt: võrdlev analüüs. Juhendaja: Raivo Vetik

Eva Liina Kliiman (2019) Poliitika ja sugu – EKRE naisliikmete poliitilised praktikad ja sooidentiteet. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Merilin Kolk (2019) Erakonnasisene võimuvõitlus poliitiliste skandaalidega seotud moraaliväljal. Juhendaja: Raivo Vetik

Anneli Palm (2019) Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste linnapeakandidaatide teledebattide funktsionaalne analüüs. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Kristjan Kuurme (2019) Suveräänsuse põhimõõtmed ja teisenemine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeksvõtu kõnede näitel. Juhendajad: Leif Kalev; Mari-Liis Jakobson

Kristiina Himma (2018) Skandinaavia Kiriku institutsioonid ja sekulariseerumisteooriate relevantsus: Rootsi Kiriku juhtumi analüüs institutsiooniteooriate ja võimuraamistike valguses. Juhendaja: Peeter Selg

Karin Kuum (2018) Süümängu strateegiad valitsuse kommunikatsioonis Euroopa rändekriisi ajal. Juhendajad: Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson

Moskovtsev, Dmitri (2018) Telgikampaania korraldus, toimijad ja funktsioonid 2015. aasta Riigikogu ning 2013. ja 2017. KOV valimiste näitel. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Freya Kiesewetter (2018) Hargmaisuspoliitika Šveitsis ja Austrias: seosed sisend- ja väljundpoliitika vahel. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Katrina Koppel (2017) Populism Eesti peavoolumeedias ja vastuavalikkuses. Juhendaja: Marti-Liis Jakobson 

Johann Peetre (2017) Eesti erakondade arusaamad kodanikusubjektsusest. Juhendajad: Leif Kalev, Tõnis Saarts

Reet Marii Rokk (2016) Noorema põlvkonna poliitikute raamistamine Eesti meedias. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson 

Rene Pillesson (2016) Üksikkandidaadi institutsionaliseerumine Eesti poliitikas: uusinstitutsionalistlik perspektiiv. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Siret Kotka (2016) Liikumised ja poliitilise võimusiirde algus Eestis 1988. aastal. Juhendaja: Rein Ruutsoo

Henry Sinivee (2015) Euroopa Liidu uute liikmesriikide mitmikkodakondsuspoliitikad 1997-2014: viie Kesk- ja Ida-Euroopa riigi näde. Juhendaja: Leif Kalev

Julia Legatavitšute (2015) Positsioneerimine Keskerakonna valimiskampaanias: Lasnamäe õigeusu kiriku ehitus. Juhendaja: Raivo Vetik

Katrin Valge (2015) Väärtustest poliitikas. Kuidas Palestiina küsimuse aruteludes väljenduvad Eesti poliitika väärtused. Juhendaja: Raivo Vetik

Triin Toomesaar (2015) Erakondade euroopastumine Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna näitel. Juhendaja: Leif Kalev

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

Vali mind! – Politoloogia tudengite osalusel valminud teleprojekt

International Relations Society – tudengite algatatud ja rahvusvahelisele poliitikale pühendatud klubi

CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus

CIVITASE korraldatud Riigikogu simulatsioon 2015. aastal.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.

Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, poliitikateadusliku uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel.

Õpe toimub tsükliõppe vormis, põhiosas reedeti ja laupäeviti. Üksikuid valikaineid pakume ka nädala sees õhtuti, et hoida nädalalõpu õppepäevad mõistliku pikkusega ning pakkuda paar vaba nädalalõppu ka semestri jooksul. Õppetsükli planeerimisel on ka arvestatud, et õppetööks planeeritud tööpäevade arv ei ületaks õppepuhkuseks ette nähtud päevade arvu.

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Näiteks on politoloogia tudengid saanud koostöös BFM-i ja ERR-iga katsetada teletoimetaja tööd – erinevate erialade tudengite koostöös valmis 2015. aasta valimiste eel intervjuude sari „Vali mind!“. Meie tudengid on osalenud erinevate Arvamusfestivali arutelude ettevalmistamises, läbiviimises ja kajastamises, erinevate valimismasinate väljatöötamises, aga ka näiteks üle-euroopalises vähemuste kajastamist analüüsinud uurimisprojektis „In Other Words“.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.

Võta ühendust!

Õppenõustaja-spetsialist:

Maarja-Liis Viljak

E-post: maarja-liis.viljak@tlu.ee
Telefon: 61 99 941

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon +(372) 6409 451

E-post yti@tlu.ee

Sarnased erialad

Riigiteadused

Ühiskonnateaduste instituut

Riigiteaduste magistriõpingud tegelevad tänapäevaste valitsemisteooriatega ja nende rakendamise analüüsiga aidates selgitada kuidas poliitika tekib, mil moel seda ellu viiakse ning kuidas see meid ja ühiskonda mõjutab.

Magistriõpe
Eesti keel
17
Sessioonõpe
Vaata eriala

Sotsioloogia

Ühiskonnateaduste instituut

Tallinna Ülikooli uuendatud, tsükliõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.

Magistriõpe
Eesti keel
8
Sessioonõpe
Vaata eriala

Rahvusvahelised suhted

Ühiskonnateaduste instituut

Kas Sind huvitab rahvusvaheline julgeolek?
Kas sind huvitab muutuv maailmakord?

Sellisel juhul on rahvusvaheliste suhete magistriõpe on just Sulle.

Magistriõpe
Inglise keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
1628
Vaata eriala