Politoloogia

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat / osakoormusega õppel 3 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe – põhiosa õppetööst toimub reedeti ja laupäeviti, vabaaineid on soovi korral võimalik võtta ka nädala sees õhtuti.

Õppekava sisu

Oma õppekava ja ka ainete kujundamisel oleme lähtunud eeskätt küsimusest: milliseid teadmisi on vaja inimesel, kes soovib mõista poliitika kujundamist või selles osaleda? Olgu siis tegu ametniku, analüütiku, kodanikeühiskonna aktivisti või lihtsalt kodanikuga. Seetõttu ongi õppekava fookuses näiteks poliitika kujundamise protsess, riigi, kodanikuühiskonna, võimu, demokraatia ja erakonnapoliitika toimemehhanismid, poliitiline kultuur ja kommunikatsioon, aga ka poliitiline eestvedamine ning (poliitika)analüüsimeetodid. Lisaks on huvilistel võimalik konkreetsemalt tundma õppida rände-, lõimumis- ja kodakondsuspoliitika valdkonda.

Ameerika Poliitikateaduste Assotsiatsiooni kinnitusel on poliitikateadusliku hariduse üks suuremaid väärtusi sel erialal omandatav analüüsi- ja kirjaoskus, mis on hinnas ka väljaspool riigisektorit.  Nii toestavad meiegi õppekavas mitmed ained ka analüütiliste pädevuste arengut.

Lisaks on õppekavas sarnaselt kõigi teiste Tallinna Ülikooli magistrikavadega võimalik võtta ka mitmeid otseselt teadmiste ellurakendamisega seonduvaid kursuseid – näiteks praktika, ELU projekt ja välispraktika.

Õppeainete kujundamisel järgime kaht keskset printsiipi: esiteks, et teooria ja praktika käiksid käsikäes, ning teiseks, et kõik õppeained aitaksid kaasa analüütiliste pädevuste arengule. Õppekavas on põhirõhk kursustel, mille käigus ei tutvuta üksnes teooriatega, vaid omandatud teadmisi rakendatakse ka praktilistes analüüsides ja arendusprojektides. Lisaks kaasame akadeemilise kõrval praktilise joone hoidmiseks õppetöösse praktikuid. Õppetöö läbiviimisel rakendame erinevaid aktiivõppe meetodeid.

Teooria ja praktika kombineerimine õppekavas annab toeka stardipaku nii alles ellu astuvatele üliõpilastele kui ka juba tööturul kogemusi saanud praktikule. Ühtedele pakub ülikool toetavat keskkonda praktilise kogemuse hankimisel ning ülikooli seinte vahel omandatud teadmiste proovile panemiseks, teistele loob aga võimalusi reflekteerida juba praktikas tehtu-nähtu üle, õppida paremini mõistma erialavaldkonda mõjutavaid toimemehhanisme ning tõsta seeläbi ka oma töö tulemuslikkust.

Politoloogia magistriõppe läbinud omandavad täielikukõrghariduse, mis on nõutav erialastel töökohtadel avalikus sektoris. 

Tutvu õppekavaga

Vaata nominaaljaotust

Leif Kalev

Politoloogia professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta riigiteooriat ja kodakondsuse ning poliitilise eestvedamisega seonduvaid kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt riikluse ja kodakondsusega, samuti poliitikateaduste põhimõõtmete (politics, policy, polity) suhete ja praktiliste rakendustega. Kalev on Eesti esimese põhjaliku poliitika ja valitsemise aluste kõrgkooliõpiku projektijuht, autor ja toimetaja, samuti kolme avaliku poliitika kõrgkooliõpiku projektijuht, autor ja toimetaja. Hetkel juhib Eesti meeskonda Horizon Europe Democrat projektis, mis arendab nüüdisoludes toimivat demokraatlikku kodakondsusharidust. Leif Kalevil on ka tippametniku kogemus avalikust sektorist – aastatel 2012-2015 töötas ta Siseministeeriumis korrakaitse ja rändepoliitika asekantsleri ning kantslerina.

Leif Kalev: ÜTi teadusseminar: Poliitikateaduste positiivsest vaatest ja demokraatliku kodanikusubjektsuse tugevdamisest

Leif Kalev: 1 minuti loeng „Kuidas ületada poliitiline seisak?“

Leif Kalev Eesti Teadusinfosüsteemis

Raivo Vetik

Võrdleva poliitika professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitilise kultuuri- ja rahvussuhetega seotud aineid. Tema teadustöö seostub samuti eeskätt rahvussuhetega. Nende teemadega seonduvad ka kõik tema viimase aja teadusprojektid, näiteks rände- ja lõimumisuuringute keskne Twinning projekt MIRNet või teadusprojekt DIMA, mis käsitles poliitilisi ja sotsiaalpsühholoogilisi lõimumiskonteksti mõjureid. Lisaks on Raivo Vetik olnud kõigi Eesti integratsiooni monitooringute läbiviimise juures ning 2014-2015. aasta Inimarengu Aruande peatoimetaja.

Raivo Vetik Eesti Teadusinfosüsteemis

Mari-Liis Jakobson

Poliitikasotsioloogia dotsent ning politoloogia õppekava juht. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt poliitilise kommunikatsiooni, demokraatia ning rände- ja lõimumispoliitika teemalisi kursuseid. Tema teadustöö seondub eeskätt populismi, rände ja hargmaisusega. Aastatel 2016-2019 oli ta Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur ning seejärel veetis aasta USA’s Yale’ ülikooli külalisteadurina. 2023. aastast juhib ta Eesti Teadusagentuuri rahastud teadusprojekti “Pürgida põhivoolu, kuid jääda radikaalseks: populistlike paremradikaalsete erakondade selektiivse kaasamise strateegiad”.Lisaks on ta Integratsiooni Sihtasututuse nõukogu liige ning panustab Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutsevas töörühmas sotsiaalainete valdkonna õppeprotsesside kujundamisse.

Mari-Liis Jakobson ühe minuti loeng „Kuidas turundada liidrit?“

Mari-Liis Jakobson Eesti Teadusinfosüsteemis 

Peeter Selg

Valitsemise- ja poliitikaanalüüsi professor. Politoloogia õppekaval õpetab ta poliitikateaduste teooria ja metodoloogia kursust. Tema teadustöö seondub eeskätt võimuteooria, nurjatute probleemide ja relatsioonilise lähenemisega ning ta on ka Eesti Teadusagentuuri personaalse grandi hoidja. Antud teemaga seostub ka tema teadusprojekt „Relatsiooniline lähenemine nurjatute probleemide valitsemisele“.

Peeter Selg Eesti Teadusinfosüsteemis 

Tõnis Saarts

Võrdleva poliitika dotsent. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt erakondade ja poliitilise konkurentsiga seotud kursuseid. Tema teadustöö seondub erakondade, valimiskäitumise ja muude ühiskondlik-poliitiliste protsesside võrdleva uurimisega. 2017. aastal kaitses ta oma doktoritöö „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context“. Tõnis Saarts on Eesti üks tuntumaid politolooge, kes kommenteerib regulaarselt päevakajalisi ühiskondlikke ja poliitilisi teemasid Eesti meedias ning on oodatud esineja erinevatel konverentsidel ja seminaridel. .

Tõnis Saarts, 1 minuti loeng „Mis on populism?“

Tõnis Saarts Eesti Teadusinfosüsteemis 

Marina Vahter

Riigi- ja poliitikateaduste doktorant ja politoloogia õppekava nõukogu liige. Tema teadustöö keskendub eelkõige eetiliste väärtuste rollile ja tähendusele poliitikas. Lisaks uurib ta aastatel 2023-2027 populismi selektiivse kaasamise strateegiaid Eesti Teadusagentuuri rahastud teadusprojektis. Politoloogia õppekaval õpetab ta peamiselt rände ja lõimumise ning teadustöö meetoditega seotud kursuseid.

Marina Vaher Eesti Teadusinfosüsteemis

Lisaks põhiõppejõududele annavad oma teadmisi eri ainete raames edasi mitmed teisedki TLÜ õppejõud (keskmiselt 14-16 koosseisulist õppejõudu õppetsükli jooksul) ning mitmetesse ainetesse kaasame ka praktikuid eri tegevusvaldkondadest, kes aitavad akadeemilise kõrval silmas pidada ka omandatava praktilist mõõdet. Pildil 2022. aasta “Poliitilise kommunikatsiooni” seminar, kus tudengid jagasid tõhusa kampaaniakommunikatsiooni nippe teaduskirjanduse baasil ning Kajar Kase (Reformierakond), Rudolf Jeeser (EKRE) ja Raimond Kaljulaid (SDE) avasid oma valimiskampaaniate planeerimise ja läbiviimise kogemust.

• Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset.

• Sisseastumiseksam koosneb kirjalikust vormist ning vestlusest.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast ning neid hinnatakse koos, kolme komponendi lõikes:

Kandidaadi ettevalmistuse (30%) hindamisel hinnatakse, kui veenvalt oskab kandidaat seostada eelmist omandatatud eriala (või ka mitteformaalset haridusteed, sh töö käigus omandatud teadmised ja oskused) politoloogia õpingutega; kuivõrd omab kandidaat akadeemilist ettevalmistust magistriõppesse astumiseks (nt milline on kandidaadi ettevalmistus ingliskeelsete erialaste tekstide lugemiseks, seminarivormis õppetöös osalemiseks, milline on kandidaadi uurimismeetodite ja uurimisdisaini alane ettevalmistus iseseisvate uurimistööde läbiviimiseks jm.)

Sobivust erialale (40%) hinnatakse selle põhjal, kuivõrd suudab kandidaat suhestada oma uurimishuvisid ja karjääriväljavaateid politoloogia erialal õpetatavaga ning potentsiaalsete juhendajate profiilidega; kirjalikus vormis väljapakutud uurimisteema akadeemiline väärtus (originaalsus, olulisus, läbimõeldus) ja haakuvus erialaga; arusaamine eriala sisust ja sellel pakutavatest valikutest; kuivõrd haakub erialaga kandidaadi varasem töö- ja vabatahtliku kogemus; milline on kandidaadi suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus ning esinemisoskus.

Õpimotivatsiooni (30%) hindamisel võetakse arvesse, kuivõrd on kandidaat mõelnud läbi õppetöös osalemise (nt milliseid meetmeid plaanib kasutusele võtta, et osaleda õppetöös) ning kuidas plaanib leida muude kohustuste (nt töö, pere) kõrvalt aega, et pühenduda täiskoormusega õppetööle ning lõpetada nominaalajaga.

• Vastuvõtulävend on 70 palli.

Lõpetajate lood:

Henry Sinivee lõpetas politoloogia magistriõpingud 2015. aastal ning töötab täna Riigikontrollis audiitorina.

„Politoloogia magistriõpe andis mulle võimaluse avastada erinevaid uurimissuundi ja -meetodeid ehk mida ja kuidas käsitleda, lugeda palju erinevaid politoloogia klassikuid ning kriitilise meelega analüüsida ja hinnata igapäevapoliitikat ja meediat. Teadmisterohked teoorialoengud, arutelurohked seminarid motiveeritud õpingukaaslastega ning teadmisi ja oskusi kombineerivad praktilise väärtusega uurimistööd – need võtsin õpingutest kaasa oma igapäevatöösse  ning meenutan igati hea sõnaga. Õppes osalemine nõudis küll keskendumist ja pingutamist, ent täiskohaga töö kõrvalt andis õppekorraldus kõik võimalused saada õppest täies mahus osa.“

Triin Toomesaar lõpetas politoloogia magistriõpingud 2015. aastal ning on rakendanud õpitut ellu SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuhina ning Vabariigi Presidendi Kantseleis vabakonna nõunikuna.

„Politoloogiaõpingutest Tallinna Ülikoolis sain mitmekülgselt tugeva põhja, millelt jälgida ja analüüsida seda, mis meid kõiki mõjutab: ühe riigi juhtimist, oluliste otsuste sündimist, erinevate ühiskonnatasandite kaasamist, poliitiliste sõnumite kujunemist ja levikut jne. Kolmandas sektoris töötades näen nüüd aina selgemalt, kuidas erinevad tasandid kokku saavad, oskan märgata võimalikke viise vajaliku valdkonnamuutuse käivitamiseks. Kodanikuna aga jälgin huvi ja hasardiga päevapoliitikas toimuvat. No ja kui veel kellelegi öelda, et olen politoloogia magister – need üllatunud, ent positiivsed näoilmed teevad ka rõõmu!“

Külli Kapper tuli politoloogiat õppima siis, kui oli juba mitu aastat Riigikogu kantseleis nõunikuna töötanud. Pärast lõpetamist 2014. aastal jätkas ta sealsamas Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaadijuhatajana.

„Asusin õppima TLÜ politoloogia magistrantuuris, et olla tugevam ja sisukam nõuandja parlamendile tema ELi töös. Kõige olulisemaks pean õpingute käigus omandatud kriitilist mõtlemist ja oskust austada vastaspoolt ning vastaspoole argumente ka kõige tulisemates vaidlustes. Seda võimaldasid magistriseminarid.

Kui tööl poliitikute pingelisi ajakavu silmas pidades pean andma sageli edasi vaid oluliseima info, kontsentreeritult ja selgelt, siis ülikool õpetas taas heas mõttes targutma ning nägema maailma oluliselt mitmetahulisemana. Õppisin taas kirjutama pikemaid tekste, mis alguses oli päris keeruline.

Julgen väita, et leidsin ülikoolis iseenda ja hakkasin veel rohkem armastama oma tööd ELi teemadega ning poliitiliste erakondadega. Tööd ei ole õpingutega raske ühendada, õppimise protsessis tehtud esseed ja uurimistööd aitavad oluliselt kaasa ka parema töötulemuse saamisele samades valdkondades.“ 

Triin Lauri lõpetas politoloogia magistriõpingud 2008. aastal. Paar aastat hiljem astus ta doktorantuuri ning töötab tänaseks Tallinna Ülikoolis

lektori ja teadurina.

„Kui kasutada suuri sõnu, siis võiks ju öelda, et politoloogia õpingud andsid mulle akadeemilise karjääri. Ja see on seda toredam, et erinevalt bakalaureuseõpingutest tulin politoloogiat õppima selgelt huvist, mitte võimalikust karjäärist kantuna. Ehk ei peakski püüdma olla alati nii väga strateegiline oma valikutes?!? Lisaks andsid politoloogia õpingud mulle kogemuse süvenemise võludest ja valudest, teadusetegemise ekslemisest rutiinse töö ja loomingu piirimail ning tõeotsingu keerdkäikudest. Ja vist eelkõige arusaamise sellest, et tõekuulutusest tasuks hoiduda.“

Dmitri Moskovtsev lõpetas politoloogia magistriõpingud 2018. aastal ning lõimib õpitut praktikasse Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) juhatajana. 

Politoloogia eriala on tugev vundament ühiskonna toimimise mõistmiseks ja ühiskondlike muudatuste ellu kutsumiseks. Õpingute käigus toimus sadu arendavaid arutelusid, mille teemade valik ulatus ühiskonna probleemidele lahenduste leidmisest kuni riigi valdkondade reformimiseni. Seeläbi kujunenud mitmekülgne arusaam erinevate tasandite otsuste sündimisest ja poliitikate kujundamisest on mulle asendamatuks toeks nii igapäevases töös avalikus sektoris kui ka kogukondlikes algatustes aktiivsel osalemisel. Veelgi suuremaks väärtuseks on saadud oskus näha suurt pilti ja samal ajal panna tähele olulisi detaile.

• Ühiskonnateaduste instituudis tegutseb Interdistsiplinaarsete elutee-uuringute tippkeskus ning kodakondsuse, rände ja lõimumise kompetentsikeskus, mis loob mitmekülgseid võimalusi näiteks rände-, varjupaiga-, lõimumis-, sotsiaal-, rahvastiku- ja hariduspoliitikast huvitunutele.
• Instituudil on lai Erasmus-võrgustik, mis võimaldab tudengitel veeta semestri või paar ükskõik, millises Euroopa nurgas või lausa mõnes politoloogia eriala tippülikoolis, näiteks Science Po’s Prantsusmaal, Karli Ülikoolis Prahas, Bologna ülikoolis Itaalias või Ljubljana Ülikoolis Sloveenias.
• Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on ülikooli suurim üksus nii õppejõudude, õppekavade kui ka tudengite arvu poolest. See võimaldab soovijatel ennast õpiaastate jooksul mitmekülgselt täiendada veel näiteks halduse, rahvusvaheliste suhete, õiguse, sotsiaalse ettevõtluse või ka sotsioloogia vallas.
• Ülikooli asukoht Tallinnas võimaldab õpinguid hästi ühitada erialase praktilise tegevusega.

Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd

Politoloogiaga haakuvaid teadus- ja arendusprojekte

MIRNet - Migratsiooni- ja integratsioonialaste teadusuuringute ja võrgustike ekspertteadmiste ühendamine

TLÜ interdistsiplinaarsete elutee uuringute tippkeskus – Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tippkeskus

Acta Politica Estica – Tallinna Ülikoolis välja antav poliitika ja valitsemise alane teadusajakiri.

Valik politoloogia erialal kaitstud lõputöid

Anastassia Tuuder (2022) "Kohaliku identiteedi, riigirahva identiteedi ning ruumi konstrueerimine Narva noorte eestivenelaste näitel", juhendaja Raivo Vetik

Kaarel Taimla (2022) "Soome eestlaste valimismotivatsiooni tegurid, Põlissoomlaste poolt hääletamise põhjused ja hääletanute taust", juhendaja Mari-Liis Jakobson

Triin Ulla (2021) Mis tüüpi kodanik? Kodanikuhariduse kitsa käsituse sisu riiklikus õppekavas. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Anita Jaanson (2021) Poliitiline õppimine erakondade tegevuses. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Heiko Leesment (2021) Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia. Juhendaja: Peeter Selg,

Joonatan Nõgisto (2021) Wicked Problems and Processual-Relationalism: a Pragmatic Defense (Nurjatud probleemid ja protsessuaalne relatsionalism: pragmaatiline õigustus). Juhendaja: Peeter Selg.

Magnus Kont (2021) Autoritaarsete režiimide rahvuspoliitikad: Nõukogude Liit ja Hiina Rahvavabariik. Juhendaja: Raivo Vetik

Marina Vahter (2020) Moraali alused ja moraaliga seotud emotsioonid poliitilisel areenil Rootsi erakondade avalikkusele suunatud diskursuses. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Denis Borzenko (2019) Eesti identiteedi konstrueerimine Venemaa meedias ja eestivenelaste poolt: võrdlev analüüs. Juhendaja: Raivo Vetik

Eva Liina Kliiman (2019) Poliitika ja sugu – EKRE naisliikmete poliitilised praktikad ja sooidentiteet. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Merilin Kolk (2019) Erakonnasisene võimuvõitlus poliitiliste skandaalidega seotud moraaliväljal. Juhendaja: Raivo Vetik

Anneli Palm (2019) Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste linnapeakandidaatide teledebattide funktsionaalne analüüs. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Kristjan Kuurme (2019) Suveräänsuse põhimõõtmed ja teisenemine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeksvõtu kõnede näitel. Juhendajad: Leif Kalev; Mari-Liis Jakobson

Kristiina Himma (2018) Skandinaavia Kiriku institutsioonid ja sekulariseerumisteooriate relevantsus: Rootsi Kiriku juhtumi analüüs institutsiooniteooriate ja võimuraamistike valguses. Juhendaja: Peeter Selg

Karin Kuum (2018) Süümängu strateegiad valitsuse kommunikatsioonis Euroopa rändekriisi ajal. Juhendajad: Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson

Moskovtsev, Dmitri (2018) Telgikampaania korraldus, toimijad ja funktsioonid 2015. aasta Riigikogu ning 2013. ja 2017. KOV valimiste näitel. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Freya Kiesewetter (2018) Hargmaisuspoliitika Šveitsis ja Austrias: seosed sisend- ja väljundpoliitika vahel. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Katrina Koppel (2017) Populism Eesti peavoolumeedias ja vastuavalikkuses. Juhendaja: Marti-Liis Jakobson 

Johann Peetre (2017) Eesti erakondade arusaamad kodanikusubjektsusest. Juhendajad: Leif Kalev, Tõnis Saarts

Reet Marii Rokk (2016) Noorema põlvkonna poliitikute raamistamine Eesti meedias. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson 

Rene Pillesson (2016) Üksikkandidaadi institutsionaliseerumine Eesti poliitikas: uusinstitutsionalistlik perspektiiv. Juhendaja: Mari-Liis Jakobson

Siret Kotka (2016) Liikumised ja poliitilise võimusiirde algus Eestis 1988. aastal. Juhendaja: Rein Ruutsoo

Henry Sinivee (2015) Euroopa Liidu uute liikmesriikide mitmikkodakondsuspoliitikad 1997-2014: viie Kesk- ja Ida-Euroopa riigi näde. Juhendaja: Leif Kalev

Julia Legatavitšute (2015) Positsioneerimine Keskerakonna valimiskampaanias: Lasnamäe õigeusu kiriku ehitus. Juhendaja: Raivo Vetik

Katrin Valge (2015) Väärtustest poliitikas. Kuidas Palestiina küsimuse aruteludes väljenduvad Eesti poliitika väärtused. Juhendaja: Raivo Vetik

Triin Toomesaar (2015) Erakondade euroopastumine Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna näitel. Juhendaja: Leif Kalev

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Arenguvõimalusi jagub ka loenguväliseks ajaks. Tallinna Ülikoolis või selle vahetus läheduses toimub pea igal nädalal erialased konverentse või üritusi. Aktiivsematel on võimalik ka ise käed külge panna ja omandada praktilisi kogemusi kas ülikooli üliõpilaskonnas, instituudi üliõpilasesinduses Civitas, või ka mõne uurimisprojekti meeskonnas, konverentsi korraldustiimis või õppejõu assistendina.

Erinevaid osalusvõimalusi tudengitele

Vali mind! – Politoloogia tudengite osalusel valminud teleprojekt

International Relations Society – tudengite algatatud ja rahvusvahelisele poliitikale pühendatud klubi

CIVITAS – ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasesindus

CIVITASE korraldatud Riigikogu simulatsioon 2015. aastal.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond – üliõpilaste esindusorganisatsioon, mis seisab tudengite õiguste eest, pakub organiseerimiskogemust kui ka erinevaid klubilisi tegevusi.

Uued liikmed on teretulnud ka ülikooli väitlusklubisse, rahvusvahelisse klubisse, ettevõtlusklubisse, kultuuriklubisse ja mujalegi. Kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, võta ette tee ülikooli tipptasemel kinosaali Supernova, kus näidatakse erinevaid filmikunsti pärle, aga ka haridusliku sisuga filme. 

Jälgi meid Facebookis, leheküljel "TLÜ ühiskonnateaduste instituut”, kus jagame kõiki olulisi sündmusi ja uudiseid, mis puudutavad TLÜ ühiskonnateaduste instituuti.

Meie õppejõud räägivad Ühe Minuti Loengus:

• Tõnis Saarts, 1 minuti loeng „Mis on populism?“
• Peeter Selg, 1 minuti loeng „Kuidas lahendada nurjatuid probleeme?"

• TLÜ teadur Mari-Liis Jakobson räägib migratsioonist ja rändepoliitikast

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, poliitikateadusliku uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel.

Õpe toimub tsükliõppe vormis, põhiosas reedeti ja laupäeviti. Üksikuid valikaineid pakume ka nädala sees õhtuti, et hoida nädalalõpu õppepäevad mõistliku pikkusega ning pakkuda paar vaba nädalalõppu ka semestri jooksul. Õppetsükli planeerimisel on ka arvestatud, et õppetööks planeeritud tööpäevade arv ei ületaks õppepuhkuseks ette nähtud päevade arvu.

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Näiteks on politoloogia tudengid saanud koostöös BFM-i ja ERR-iga katsetada teletoimetaja tööd – erinevate erialade tudengite koostöös valmis 2015. aasta valimiste eel intervjuude sari „Vali mind!“. Meie tudengid on osalenud erinevate Arvamusfestivali arutelude ettevalmistamises, läbiviimises ja kajastamises, erinevate valimismasinate väljatöötamises, aga ka näiteks üle-euroopalises vähemuste kajastamist analüüsinud uurimisprojektis „In Other Words“.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

Õppenõustaja-spetsialist:

Triin Vendik

E-post: yti-ope@tlu.ee
Telefon: 6409 452