Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Päevaõpe

Pakutavad kursused käsitlevad näiteks peptiidide ja valkude keemia, proteoomika, neurokeemia ja molekulaarse kloonimise temaatikat. Süvendatud tähelepanu pööratakse kaasaegsele mikrobioloogiale ja süsteemibioloogiale ning vastavate teadusharude andmestiku eksperimentaalsele ning informaatilisele analüüsile.

Keda ootame õppima?

Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala sobib mõtte-erksale, iseseisva tööoskusega üliõpilasele, kes on huvitatud seostest organismide ja nende elukeskkonna vahel ning kes soovib neid seoseid uurida molekulaarsel tasemel, kasutades tänapäeva biokeemia, analüütilise keemia, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika ning geenitehnoloogia meetodeid ja aparatuuri. Õppijalt eeldame loogilist mõtlemis- ja analüüsioskust, soovi töötada teaduslaboris ning valmisolekut osaleda kliiniliste või välitöödel saadud andmete kogumise ja töötlemisega.

Miks tulla meile õppima?

Molekulaarse biokeemia suuna kursused käsitlevad näiteks peptiidide ja valkude keemia, proteoomika, neurokeemia ja molekulaarse kloonimise temaatikat. Molekulaarse ökoloogia kursused käsitlevad näiteks populatsiooniökoloogia, bioloogiliste, sealhulgas ka kliiniliste süsteemide ökoloogia temaatikat. Süvendatud tähelepanu pööratakse kaasaegsele mikrobioloogiale ja süsteemibioloogiale ning vastavate teadusharude andmestiku eksperimentaalsele ning informaatilisele analüüsile.

Loetavad kursused haakuvad tihedalt instituudi teadusprojektidega. See loob eelduse, et üliõpilased saavad valida asjakohased magistritöö teemad ning jätkata õpinguid doktoriõppes. Osakonnas käsil olevateks teadusteemadeks on näiteks neurodegeneratiivsete haiguste uurimine, inimese normaalse ning häiritud mikrobioomi uurimine, viljatuse molekulaarsete aluste  kindlaks tegemine, kapillaarelektroforeesi ja kapillaarelektrokromatograafia meetodite väljaarendamine ja rakendamine erinevate haiguste mehhanismide uurimisel, taimse ja mükoloogilise materjali keemilise koostise ning looduslike polümeersete ainete ehituse seaduspärasuste selgitamine, bioaktiivsete ainete struktuur-omadus sõltuvuste tuvastamine, puna- ja pruunvetikate ja looduskeskkonna mikroelementse koostise analüüs, turbasammalde populatsioonide geneetilise struktuuri analüüs. Samuti on võimalus keskenduda ohustatud ja haruldaste liikide populatsioonide seisundi hindamisele ning keskkonna mikrobioomide uurimisele, selgitades näiteks inimtegevuse mõju mikroobikoosluste mitmekesisusele erinevates looduslikes või inimese poolt tugevalt mõjutatud ökosüsteemides.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laboris saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri ja süvendatult tutvuda erinevate instrumentaalanalüüsi meetoditega. Loengutegevusse on kaasatud peale Tallinna Ülikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja teadusasutustest. Tudengitel on võimalik sooritada praktikat erinevate Eesti koostööpartnerite laborites ning osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures Rootsis, Hollandis, Luksemburgis, Türgis ja Kreekas.

Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele!

3700x1100%20LTI%20shoot.jpg

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 415 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Erialaained toimuvad iganädalaselt neljapäeval ja reedel. Vabaained, mida õpetavad teised instituudid, võivad toimuda ka muudel päevadel. Nii on magistrandil juba varakult võimalik alustada lõputööks vajalike eksperimentaalandmete kogumisega paindlikel aegadel ning on loodud soodsamad tingimused ka õpingute läbimiseks muu töö kõrvalt. Samuti suurendab selline õppetöö korraldus koostöövõimalusi potentsiaalsete tööandjatega (teaduslaborid, eraettevõtted).

Peaeriala

Peaeriala: Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia.

Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala pakub Sulle võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Spekter on lai, sest meie õppekava ühendab endas erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias.

Olulised erialaained

  • Instrumentaalanalüüsi süvakursus - kujundatakse oskused tööks kaasaegsete laboriseadmetega, antakse teadmised tänapäevastes laboriuuringutes kasutatava aparatuuri ehitusest ja tööpõhimõtetest.
  • Geenide ekspressiooni regulatsioon  - antakese ülevaade erinevate organismide transkriptsiooni regualtsiooni mehhanismidest, epigeneetilisest regulatsioonist ning nende uurimiseks kasutatavatest meetoditest.
  • Mikrobioloogia süvakursus - antakse ülevaade erinevatest mikrobioloogia teemadest alates organismide normaalsest mikrofloorast kuni erinevate keskkonnatingimuste mõjust mikroobikooslustele, bioremediatsiooni ja teiste biotehnoloogiliste rakendusteni.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

 

Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud  Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Tiit Land on 2011. aastast Tallinna Ülikooli rektor ja biokeemik. Ta lõpetas aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastatel 1990–1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant. Kaitses aastal 1994 Stockholmi Ülikoolis filosoofiadoktori (PhD) väitekirja. Väitekirja teemaks oli "Galanin receptor ligands: agonists and the first antagonists".

Aastatel 1994–1999 oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud. Aastast 2007 töötab ta Tallinna Ülikoolis keemia õppetooli professorina.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja dotsent. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 12 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.

Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide  keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.

Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Madis Metsis on tegelenud oma elus mitme eri teadussuunaga - klassikalisest molekulaarbioloogiast kuni neurobioloogiani. Viimasel 10 aastal on olnud ta huvide keskpunktis erinevate organismitüüpide roll ja omavaheline mõju keskkonnas, seda nii vabas looduses, põllul kui ka inimkeha õõntes. Koostöö ja vastandlikus erinevate organismide vahel loob meid ümbritseva looduse mitmekesisuse ja paneb aluse tasakaalule, mis sageli võib olla väga õrn ja inimese poolt kergelt rikutav.

Igapäevases teaduses tegeleb Metsis mullas elutsevate mikroorganismide - bakterite ja seente omavahelise kooselu uurimisega ja püüan seda rakendada mõistmaks kuidas need kaks gruppi suhtlevad aja jagavad ökoloogilist nišši taimedega. Kas siis soodustades nende kasvu või hoopis osutudes neile patogeenideks. Tähtis roll selles tegevuses on ka erinevate bioinformaatiliste rakenduste kasutamisel ja loomisel, sest andmekogused on sageli astronoomilised ja ilma võimaste arvutiteta nendega hakkama ei saa.

Koostööd on Madis Metsis viimasel ajal teinud eelkõige Hispaania teadlastega, kellega koos tegelenud põhiliselt oliivipuu haiguste tekke, ärahoidmise ja diagnoosimise probleemidega.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema loodusteaduste bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon keemias, bioloogias või geoökoloogias.
  • Sisseastumisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis seisneb motivatsioonikirja kirjutamises ja vestluses.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli

Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

3700x1100%20LTI%20shoot3.jpg

Esita avandus 23. juuni - 4. juulini SAIS-is.

Vastuvõtueksamite ajakava ja info

Sisseastumise ajakava

 

Kuhu edasi?

Silmapaistev vilistlane

Annika Sakkarias MSc

kahekordne Eesti meister 400m ja 400m tõkkejooksus, laborant asutuses SYNLAB Eesti

"Eksperimentaalteadustes õpivad inimesed analüüsima, järeldusi tegema ja igale raskele olukorrale lahendusi leidma. See annab eeldused töötamiseks ka mitteerialasel töökohal. Andrus Ansip on keemia haridusega ja meie president Kersti Kaljulaid on bioloog. Kunagi küsiti, et mis ma oma haridusega peale hakkan. Nüüd saavad loodusteaduste tudengid ütelda, et „hakkan kasvõi presidendiks“.  


Millistel erialadel võib tööd leida?

Kuna õppekava rõhuasetus paikneb nii tänapäevaste molekulaarbioloogiliste kui ka bioinformaatiliste meetodite iseseisval kasutamisoskusel, on lõpetajal võimalus asuda tööle nii erafirmade kui ka riiklike keskuste analüütilise keemia ja diagnostikalaborites ning samuti bioinformaatika ja genoomika keskustes.

Edasiõppimisvõimalused

Meie magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid doktoriõppes ning annavad oskused, et töötada keemia, biokeemia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia või molekulaarse ökoloogia valdkonna spetsialistina/teadurina või liigikaitse eksperdina teadus-, arendus- või õppeasutuses.

Miks Loodus- ja terviseteaduste instituut

Miks meie valida instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Olulisemad uuringud, silmapaistvad tudengitööd

Tehtud lõputööd

  • Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekaval kaitstud lõputöödega on võimalik tutvuda siin andmebaasis.

Huvitavad ELU projektid

  •  

Ühe minuti loengud

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. 

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Rando Tuvikene
Õppenõustaja-spetsialist: Kristin part

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 415 

 

Sarnased erialad

Integreeritud loodusteadused

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduste kitsas eriala. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Spetsialiseeruda saab: klassikaliste loodusteaduste peaerialal (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaerialal ning infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Bioloogia (kõrvalerialaga)

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad eluslooduse protsessid ja mitmekesisus. Sind huvitavad rakkude sees toimuvad biokeemilistest protsessid, geenide avaldumise seaduspärasused või organismide mitmekesisusest erinevates kooslustes ja ökosüsteemides. Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida, keemia, geograafia, inimeseõpetuse või füüsika kõrvalerialaga.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala