Jaapani uuringud
Kui tahad tulevikus teha tööd, kus saad kasutada teadmisi Jaapani kultuurist, keelest, ajaloost ja ühiskonnast, siis tule õppima Jaapani uuringute erialale.
Ootame sind õppima Jaapani uuringute erialale, kuid oled ambitsioonikas ja tahad töötada ametites, mis eeldavad jaapani kultuuri, ühiskonna, poliitika ja keele põhjalikku tundmist.
Jaapan on maailmas suuruselt kolmas majandus ja üks Ida-Aasia juhtivaid poliitilisi jõude. Jaapani popkultuuri austajaid leidub kogu maailmas. Eesti vajab laia silmaringi ja väga hea keeleoskusega spetsialiste. Ootame sind õppima, kui otsid põnevaid väljakutseid, sind võluvad Jaapani inimesed ja kultuur ning sa tahad tulevikus arendada Eesti-Jaapani suhteid.
Miks tulla meile õppima?
Tallinna ülikooli Aasia uuringute õppekava on ainus omalaadne Eestis, mis võimaldab sul:
- õppida jaapani keelt kogenud õpetajate käe all;
- õppida ja uurida tunnustatud õppejõudude juhendamisel Jaapani ühiskonda, ajalugu, maailmavaateid, filmi, kirjandust ja popkultuuri;
- kandideerida stipendiumitele ja vahetusprogrammidesse, mis annavad võimaluse kuni aasta õppida mõnes Jaapani ülikoolis;
- kombineerida oma peaeriala Jaapani uuringud näiteks kultuuriteaduse, antropoloogia, ajaloo, digihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate kõrvalerialadega;
- leida peale lõpetamist huvitava töö, kus saad rakendada oma teadmisi Jaapani keele ja kultuuri alal.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
-
Kestus: 3 aastat
- Õppevorm: päevaõpe
- Jaapani uuringute erialal õppides on teisel õppeaastal võimalus valida peaerialale lisaks ka kõrvaleriala.
-
Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis ning iseseisva tööna loevad üliõpilased aine programmi kuuluvat akadeemilist kirjandust.
-
Bakalaureuse stuudiumi lõpul sooritatakse bakalaureuseeksam, mille ühe osana kirjutatakse lühike uurimus.
Olulised eriala- ja üldained
Jaapani uuringute peaerialal pööratakse suurt tähelepanu jaapani keele õppele. Kolme õppeaasta jooksul on võimalik omandada jaapani keele kesktase (B2.2). Pärast bakalaureuse õpet on võimalik jätkata Jaapani uuringute magistrantuuris, kus saab õppida jaapani keelt C1 tasemel.
Lisaks keeleõpingutele annab bakalaureuseõpe teadmised Jaapani kultuuriruumist, ajaloost, ühiskonnast, filosoofiast, kirjandusest, teatrist, filmist ja popkultuurist.
Erialaaineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja erialasid lõimiva uurimuse (ELU) projekt, kus arendatakse meeskonnatööoskust ja mitmeid erialasid hõlmavate probleemide lahendamist.
Bakalaureuseõppes läbid erialase praktika ning meeskonnatööna viid läbi erialase uurimisprojekti.
Kõrvaleriala
Teisel õppeaastal on sul võimalus valida kõrvaleriala. Kombineeri Jaapani uuringute peaeriala näiteks antropoloogia, ajaloo, kultuuriteaduse, digihumanitaaria või muu kõrvalerialaga.
Õppekeskkond
- Instituut koordineerib vahetusprogramme Jaapani ülikoolidega (Gakushūin Joshidaigaku, Tsukuba, Akita), kuhu Jaapani uuringute peaeriala üliõpilased saavad minna stipendiumitega õppima. Vaata lähemalt siit.
- TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
- Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Õppejõud
Helen Geršman on Aasia uuringute akadeemilise suuna juht ja Lähis-Ida uuringute lektor. Ta on omandanud Tallinna ülikoolis doktorikraadi kultuuride uuringute erialal ning täiendanud end Granada ülikoolis Hispaanias, Jerusalemma heebrea ülikoolis Iisraelis, Aleppo ülikoolis Süürias ning Ankara keeltekoolis TÖMER.
Lisaks türgi keelele on Helen Geršmani teaduslikud huvid araabia luule ja retoorika.
Alari Allik on Jaapani uuringute lektor. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.
Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.
- Alari Allik kaitses esimese Jaapani uuringute doktoritöö Eestis.
- Vaata järele "Plekktrummi" (23.01.2018) saadet, kus Alari Allik arutles selle üle, kuidas kiirustamisest on saanud väärtus ning kuidas see on seotud eesmärkide saavutamisega.
- Kuula Alari Alliku Vaba Akadeemia loengut (31.01.2020) Jaapani õukondlik kultuur ja Sei Shōnagoni "Padjamärkmed"
- Kuula Alari Alliku ühe minuti loenguid kas ämblikul on buddha-loomus? ja mis on heaolu-budism?
Akiko Masaki Kadarik on jaapani keele õpetaja. Ta õpetab Eestis jaapani keelt alates 2000. aastast.
Ta on sündinud Jaapanis ja lõpetanud Tōkyō Gakugei Ülikooli ning omandas Tallinna Ülikoolis magistrikraadi. Tema magistritöö uuris seda, kuidas jaapani keelt õppivad üliõpilased kasutavad selleks vahekeelt.
Ta räägib eesti ja inglise keelt ning õpetab jaapani keelt eesti keele baasil.
Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija.
Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.
Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).
Miikael-Aadam Lotman on Jaapani filosoofia ja selle ajaloo uurija. Ta on andnud loenguid ja seminare, mis ulatuvad filosoofiast kuni Jaapani kultuuri ja ajalooni. Praegu õpetab ta Jaapani keele kesktaseme grammatikat koos Akiko Masaki-Kadarikuga ning juhendab Jaapani uuringute bakalaureuseseminari. Samuti annab ta kursust "Jaapani film, teater ja popkultuur," kus käsitleb klassikalise kultuuri ilminguid linateostes, filmides ja näidendites. Lotman osaleb ka magistriseminarides "Aasia filosoofia uurimisprobleeme" ja "Jaapani ühiskond ja poliitika."
Lotmani arvates on õppejõu peamine roll huvi tekitamine. Ta püüab ained avada nii, et tudengitel tekiks soov iseseisvalt edasi uurida. Teda huvitavad eelkõige metafüüsika, keelefilosoofia ja loogika, ning ta usub, et maailma mõtestamine on inimloomusele omane.
Lotman hindab tudengites iseseisvat mõtlemist, intellektuaalset ausust ja julgust. Hea tudeng suudab keerulisi ideid lihtsate sõnadega selgitada ja ei varja teadmiste puudumist. Tema arvates on õpetamise eesmärk selles, et tudengid ühel päeval õpetajat ületaksid.
Shion Yokoo on humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja jaapani keele õpetaja. Oma teadustöös uurib antiteatraalsust Eesti ja Jaapani etenduskunstimaastikul. Lisaks on ta aktiivne etenduskunstnik. Ta on Jaapanist pärit ning elanud Eestis alates 2016. aastast.
Vastuvõtutingimused
Vastuvõtutingimused
-
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.
-
Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.
-
Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60%, millest kirjalik osa on 25% ja suuline osa 35%.
-
Vastuvõtulävend on 65 punkti.
Jaapani uuringute erialale kandideerimiseks tuleb SAIS-is esitada avaldus Aasia uuringute bakalaureusekaval ja valida seal spetsialiseerumiseks Jaapani uuringud.
Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksamiks tuleb läbi lugeda teos "Vana bambuseraiduri lugu", tõlkinud Alari Allik, Loomingu Raamatukogu 6/2023.
Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
- Kirjalikus osas kirjutavad kandidaadid kohapeal lühiessee. Lühiessee (arutlev küsimus) põhineb eksamiks loetud teosel ja teema teatatakse kohapeal. Lühiessee kirjutamisel võib kandidaat loetud teost kasutada.
- Suuline osa on vestlus vastuvõtukomisjoniga.
Soovituslik kirjandus, mis aitab valmistuda vastuvõtueksamiks ja annab aimu erialaõpingutest. Henshall, Kenneth G. 2010. Jaapani ajalugu. Tallinn: Valgus. Raud, Rein 2021. Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia Mõtteloost. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Sei Shōnagon 2021. Padjamärkmed. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Lisaks võib lugeda eesti keelde tõlgitud jaapani kirjandust.
Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat võtma kaasa isikut tõendava dokumendi ja kirjutusvahendi.
Vastuvõtueksami osakaalud: Kirjaliku osa maksimaalne punktide arv on 40 ja minimaalne positiivne 20 punkti. Suulise osa maksimaalne punktide arv on 60 ja minimaalne positiivne 31 punkti.
Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjaliku töö puhul hinnatakse oskust iseseisvalt analüüsida eksamiks loetud kirjandusteose eri aspekte ning kandidaadi väljendus- ja arutlusoskust eesti keeles. Vestluse puhul hinnatakse kandidaadi huvide vastavust õppekava sisu ja võimalustega, arutlusoskust, motivatsiooni ja valmisolekut asuda õppima valitud erialale, mille juurde kuulub ka intensiivne keeleõpe, ning kandidaadi teadmisi valitud eriala kohta.
Vastuvõtueksami hindamine. Vastava peaeriala õppejõudude komisjoni iga liige hindab hindamiskriteeriumide alusel kandidaadi sooritust nii eksami kirjalikus kui ka suulises osas. Osaeksamite punktid kujunevad kõigi komisjoni liikmete hinnete konsensuslikul tulemusel. Kirjaliku osa minimaalne nõutav on 20 punkti ja suulise osa minimaalne nõutav on 31 punkti. Eksami positiivseks sooritamiseks on vaja sooritada positiivsele tulemusele mõlemad osaeksamid.
Lisapunktid vabatahtliku töö eest
Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.
Õppekohad
Aasia uuringute õppekaval on kolme peaeriala (Jaapani uuringud, Hiina uuringud, Lähis-Ida uuringud) peale kokku 50 õppekohta.
Vilistlased
"Aasia uuringute magistrantuuris õppisin jaapani keelt ja kultuuri, mille tundmine on olnud mulle suureks eeliseks rahvusvahelises müügis, sest Jaapan on ALPAKA üks olulisematest eksporditurgudest."
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
21. sajandit on nimetatud ka „Aasia sajandiks“ ning Jaapani uuringute erialal õppides vaatad sa julgelt tulevikku, sest Eesti vajab häid spetsialiste, kes tunnevad Jaapani kultuuri ja ühiskonda ning oskavad jaapani keelt.
Jaapani uuringute suunal pööratakse ühest küljest suurt tähelepanu tänapäeva kultuuri ja ühiskonna alaste teadmiste andmisele, aga samas ei unustata, et paljude nähtuste juured viivad tagasi kaugesse ajalukku, mistõttu käsitletakse ka vanemat pärandit. See annab meie lõpetajatele laia silmaringi ja hea ettevalmistuse, et töötada mitmesugustel töökohtadel. Paljud meie vilistlased töötavad Jaapaniga seotud ettevõtetes, aga ka giidina ja jaapani keele õpetajana, tõlkide ja tõlkijatena.
Edasiõppimisvõimalused
Jaapani uuringute eriala õpetame 3+2-süsteemis, sellepärast on magistriõpingud Aasia uuringute õppekaval loogiline jätk bakalaureusekraadi saanutele. Magistriõppes saad valida kahe peaeriala vahel: Jaapani uuringud või Aasia ühiskonnad.
Kui bakalaureuseastmes anname põhiteadmised Jaapanist, siis Jaapani uuringute magistrantuuris pühendutakse süvitsi minevatele teemadele ja tutvutakse erinevate uurimismeetoditega. Magistrantuuri ajal on võimalik end täiendada ka Jaapani ülikoolides (Tsukuba, Waseda).
.
Sarnased erialad
Hiina uuringud
Humanitaarteaduste instituut
Sind huvitab hiina kultuur ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult hiina keelt? Tahad töötada hiina kultuuri ja keelt valdava spetsialistina era- või riigisektoris? Siis tule õppima Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuseõppekavale, millele astudes saad valida Hiina uuringute peaeriala.
Lähis-Ida uuringud
Humanitaarteaduste instituut
Sind huvitavad Lähis-Ida maade kultuurid ja ühiskonnad? Soovid õppida süvendatult araabia keelt? Tahad töötada Lähis-Ida kultuure ja araabia keelt valdava spetsialistina era- või riigisektoris? Siis tule õppima Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuseõppekavale, millele astudes saad valida Lähis-Ida uuringute peaeriala
Kultuuriteadus
Humanitaarteaduste instituut
Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib mitmekülgset humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, populaarkultuurist, soouuringutest ja feminismist, linnauuringutest, võõrkeeltest ja paljust muust. See on parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!
Antropoloogia
Humanitaarteaduste instituut
Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?