Hiina uuringud

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe
• Astudes sisse Aasia uuringute õppekavale, saad valida kolme peaeriala vahel: Jaapani, Lähis-Ida või Hiina uuringud. Teisel õppeaastal saad Hiina uuringute peaeriala kõrvale valida ka kõrvaleriala.

• Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute ja seminaride vormis. Iganädalaselt loed iseseisvalt õpinguid toetavaid akadeemilisi artikleid ja kirjandusteoseid.

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Hiina uuringute peaerialal on suurem rõhk hiina keele õppel. Bakalaureusekraadi saajana valdad erialast keelt vähemalt kesktasemel (B2.2), mis on oluline ettevalmistus Hiina ühiskonna uurimiseks ning magistrantuuris jätkates hädavajalik, et analüüsida kohalikku kultuuriruumi. 

Intensiivse keeleõppe tulemusena omandad hiina keele tasemel, mida saad kasutada iseseisvalt oma igapäeva toimevaldkondades. Oled võimeline suhtlema hiina keelt emakeelena kõnelevate inimestega ning mõistma tekstide põhisisu.

Lisaks keeleõpingutele annab bakalaureuseõpe teadmised Hiina kultuuriruumist, ajaloost, filosoofiast ja kirjandusest. 

Erialaaineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU  projekt.

Bakalaureuseastmes läbid ka erialase praktika ning osaled meeskonnatööna erialases uurimisprojektis.

Kõrvaleriala

Teisel õppeaastal on võimalus valida kõrvaleriala (lähem info siin). Kombineeri Hiina uuringute peaeriala näiteks antropoloogia, ajaloo, kultuuriteaduse, digihumanitaaria või muu kõrvalerialaga. 

Tutvu õppekavaga

• Hiina uuringute eriala üliõpilastena on sul võimalus õppida Hiinas kuni kaks semestrit. Meie tudengid on veetnud vahetussemestri näiteks Pekingi Keele- ja Kultuuriülikoolis ja Taiwani Riiklikus Ülikoolis ja teistes mainekates ülikoolides Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanil. Uuri stipendiumite ja vahetusprogrammide kohta siit. Loe ka meie tudengi blogipostitust sellest, kuidas ta veetis semestri Shanghais.
• Tallinna ülikoolis tegutseb TLÜ Konfutsiuse instituut, mis on ülemaailmsesse Konfutsiuse instituutide võrgustikku kuuluv hiina keele ja kultuuri keskus.

• Aasia uuringute suund hoiab üleval ka Aasia kultuuripärandit ning selle tutvustamist. Aeg-ajalt korraldatakse Aasia-teemalisi kirjandusõhtuid, kus tutvustatakse eesti keelde tõlgitud olulisi Aasiast pärit kirjandusteoseid (proosa, luule).

• TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Vaata ülikoolilinnakus ringi siin.

Alari Allik on Jaapani uuringute lektor. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

• Alari Allik kaitses esimese Jaapani uuringute doktoritöö Eestis.
• Vaata järele "Plekktrummi" (23.01.2018) saadet, kus Alari Allik arutles selle üle, kuidas kiirustamisest on saanud väärtus ning kuidas see on seotud eesmärkide saavutamisega.
• Kuula Alari Alliku Vaba Akadeemia loengut (31.01.2020) Jaapani õukondlik kultuur ja Sei Shōnagoni "Padjamärkmed"
• Kuula Alari Alliku ühe minuti loenguid kas ämblikul on buddha-loomus? ja mis on heaolu-budism?

Lisa Indraccolo on Hiina uuringute professor. Lisa Indraccolo on saanud doktorikraadi Ca’ Foscari Ülikoolis ning seejärel asunud järeldoktorantuuri Zürichi Ülikooli.

Teaduslikud huvid: Konfutsianismi poliitiline ja moraalne mõte, võrdlev filosoofia.

• Vaata videointervjuud Lisa Indraccologa. 

Jekaterina Koort on Hiina uuringute külalislektor.

Jekaterina Koort on õppinud hiina keelt Taiwani Riiklikus Pedagoogikaülikoolis ja Hiina Rahvavabariigis Zhejiangi ülikoolis ning on täiendanud ennast Taiwani Hiina uuringute keskuse (CCS) teadurina.

Teaduslikud huvid: Tema uurimisvaldkonnad on kultuuri- ja mõttelugu fookusega Ida-Aasia suurimate maailmavaateliste süsteemide, eelkõige taoismi ja konfutsianismi ühiskondlikele ja poliitilistele aspektidel

• Jekaterina Koorti doktoritöö uuriskulgemisõpetuse mõju Hiina “maastiku” tajumisele
• Jekaterina Koorti minutiloeng "Kas hiina keel on keeruline?"
• Jekaterina Koorti blogipostitus "Taiwani ja Hiina 'kolm ei'd': üle väina suhete dünaamika enneTaiwani presidendivalimisi 2016" (26.03.2015)

Margus Ott on humanitaarteaduste instituudi teadur, filosoof ja tõlkija. Ta on kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika" ning õppinud Xiameni Ülikoolis Hiinas.

Karel Jõeleht on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Hiina uuringute doktorant-nooremteadur. Oma uurimistöös keskendub ta Hiina 20. sajandi intellektuaalsele ajaloole kasutades mõisteajaloo metodoloogilisi aluseid.

Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskondade erialal. Magistritöö teemaks oli "Hiina perifeerne diplomaatia Xi Jinpingi valitsemise ajal: neorealistlik analüüs". Doktoritöö teemaks on "Wittgensteini varasem filosoofia 20. sajandi Hiinas: Zhang Shenfu tõlgitud Tractatus Logico-Philosophicus ja selle mõju tema filosoofilisele ja poliitilisele vaatele".

Karel on ennast täiendanud Hangzhou Pedagoogilises Ülikoolis Hiinas ja Akita Rahvusvahelises Ülikoolis Jaapanis.

Teaduslikud huvid: Hiina filosoofia; mõisteajalugu; Hiina välispoliitika; võrdlev filosoofia; filosoofia ajalugu; poliitika ajalugu

Uurimistoetused: 06.2022 – 04.2023 Eesti Välisministeeriumi uurimistoetus Hiina välispoliitika uurimiseks; 02.2025 – 11.2025 Lo Chia-lueni rahvusvahelise sinoloogia tooli uurimistoetus ja Taiwani Välisministeeriumi (MOFA Taiwan Fellowship) uurimistoetus (National Chengchi University, Taipei, Taiwan)

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60%,  millest kirjalik osa on 25% ja suuline osa 35%.

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Hiina uuringute erialale kandideerimiseks tuleb SAIS-is esitada avaldus Aasia uuringute bakalaureusekaval ja valida seal spetsialiseerumiseks Hiina uuringud.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksamiks tuleb läbi lugeda teos Lao She 1999. Teemaja: näidend kolmes vaatuses. Tallinn: Perioodika.

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 

• Kirjalikus osas kirjutavad kandidaadid kohapeal lühiessee. Lühiessee (arutlev küsimus) põhineb eksamiks loetud teosel ja teema teatatakse kohapeal. Lühiessee kirjutamisel võib kandidaat loetud teost kasutada.
• Suuline osa on vestlus vastuvõtukomisjoniga.

Soovituslik kirjandus, mis aitab valmistuda vastuvõtueksamiks ja annab aimu erialaõpingutest. Gan Bao 2021. Vaimude otsija kirjad: valitud lood. Tallinn: Pakett. Konfutsius 2009. Vesteid ja vestlusi; Keskmine tavaline; Suur õpetus. Lohkva: Greif. Lao-zi 2016. Daodejing; kulgemise väe raamat. Tallinn: Koolibri. Roberts, J. A. G. 2007. Hiina ajalugu. Tallinn: Valgus. Sun Zi, Sun Bin 2022. Sõja seadused. Tallinn: EKSA.

Vastuvõtueksamil ei kontrollita üliõpilaste inglise keele oskust, kuid tuleb arvestada, et õppekava läbimiseks on vajalik hea inglise keele oskus, kuna osa aineid on ingliskeelsed. 

Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat võtma kaasa isikut tõendava dokumendi ja kirjutusvahendi. 

Vastuvõtueksami osakaalud: Kirjaliku osa maksimaalne punktide arv on 40 ja minimaalne positiivne 20 punkti. Suulise osa maksimaalne punktide arv on 60 ja minimaalne positiivne 31 punkti.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjaliku töö puhul hinnatakse oskust iseseisvalt analüüsida eksamiks loetud kirjandusteose eri aspekte ning kandidaadi väljendus- ja arutlusoskust eesti keeles. Vestluse puhul hinnatakse kandidaadi huvide vastavust õppekava sisu ja võimalustega, arutlusoskust, motivatsiooni ja valmisolekut asuda õppima valitud erialale, mille juurde kuulub ka intensiivne keeleõpe, ning kandidaadi teadmisi valitud eriala kohta.

Vastuvõtueksami hindamine. Vastava peaeriala õppejõudude komisjoni iga liige hindab hindamiskriteeriumide alusel kandidaadi sooritust nii eksami kirjalikus kui ka suulises osas. Osaeksamite punktid kujunevad kõigi komisjoni liikmete hinnete konsensuslikul tulemusel. Kirjaliku osa minimaalne nõutav on 20 punkti ja suulise osa minimaalne nõutav on 31 punkti. Eksami positiivseks sooritamiseks on vaja sooritada positiivsele tulemusele mõlemad osaeksamid.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Õppekohad

Aasia uuringute õppekaval on kolme peaeriala (Jaapani uuringud, Hiina uuringud ja Lähis-Ida uuringud) peale kokku 50 õppekohta.

Neile, kes tahavad hiina keele ja kultuuriga lähemat tutvust teha, soovitab Anete Elken mõelda, mis neid veel huvitab – kas akadeemiline karjäär, diplomaatia, rahvusvahelised suhted, äri, tõlkimine või midagi muud. Seega tasub oma peaeriala kombineerida mõne kõrvalerialaga. “Hiina keel on igati kasulik, aga see on veel kasulikum, kui tegutsed konkreetses valdkonnas,” kinnitab ta.

• Loe tema lugu siit.

"TLÜ Aasia uuringutest sain üliväärtusliku eeskuju, hariduse ja tõuke teadustööks Birmas ja Hiinas, sügavad suhted ühiskondadega Kagu- ja Ida-Aasias, ning hiina keele oskuse töötamaks giidi ja tõlgina."

“Aasia tundmine ja koolist saadud teadmised on mind mu töös palju aidanud - on ju Aasia kõige rahvarikkam maailmaosa ja seal juhtub kogu aeg midagi.” 

Millistel erialadel võib tööd leida?