Kultuuriteadus

Kultuuriteadus

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib laiapõhjalist humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, mõnest oma valikul võõrkeelest ja paljust muust. Parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Päevaõpe

Ootame õppima kultuurihuvidega ärksaid inimesi, kes soovivad

  • süvendada oma teadmisi kultuurist ja selle toimimisest kõige laiemas mõttes;
  • keda huvitab võime mõista ja analüüsida ümbritsevat kultuurikeskkonda ja võõraid kultuure;
  • kes tahaksid omandada laiapõhjalist humanitaarharidust, mis lubab ennast teostada väga erinevates valdkondades ja ametites.

Miks tulla meile õppima?

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) kultuuriteaduse bakalauresekaval

  • tutvud inspireerivate õppejõudude käe all lähemalt peamiste kultuuriteaduslike erialadega (kultuuriteooria, kultuuriajalugu, semiootika, religiooniuuringud, kirjandus- ja filmianalüüs, populaarkultuuri teooriad jms);
  • omandad oskused analüüsida oma ja võõrast kultuurikeskkonda;
  • arendad eneseväljendusoskuseid;
  • õpid seda, kuidas panna kahtluse alla käibetõdesid ning kuidas kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda ja toime tulla;
  • saad valida kõrvaleriala, mis lubab oma teadmisi täiendada nii võõraste kultuuride ja keelte kui ka näiteks ajaloo, antropoloogia või filosoofia vallas.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis.
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam, mis sisaldab nii kirjalikku uurimust kui ka suulist vestlust.

Olulised eriala- ja üldained

Peaerialaained annavad esiteks võimaluse omandada teadmised kultuuriteaduste alusainetest (kultuuriteooria, kultuuriajalugu, semiootika, populaarkultuur) ja teiseks omandada kultuurianalüüsi põhioskused (kultuurikeskkonna analüüs, tekstianalüüs, filmi- ja visuaalkultuuri analüüs, religioossete protsesside analüüs).

Kultuuriteooria praktilises õppes arendatakse kirjaliku eneseväljenduse, kriitilise lugemise, uurimistöö koostamise ja esitlemise oskusi. Üliõpilastel on kohustus läbida erialapraktika, mis eeldab omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist ülikooliväliselt (ajakirjanduslik kaastöö, kultuuriürituste korraldamisel osalemine, erialane esinemine jms).

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid), mille eesmärk on süvendada humanitaarseid teadmisi ning analüüsi- ja esinemisoskuseid. Neile lisandub ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Kõrvaleriala 

Nagu kõikidel erialadel, nii saavad ka kultuuriteaduse tudengid valida endale meelepärase kõrvaleriala. Kultuuriteadust saab siduda näiteks Aasia uuringute, ajaloo, antropoloogia, filosoofia või hoopis digihumanitaaria erialaga.

Kõrvaleriala võimaldab tudengil omandada laiapõhjalisemat haridust ja mitmekülgsemaid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Eriala omandamist toetab moderne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
  • Kultuuriteaduse eriala üliõpilastel on võimalus osaleda erialastel konverentsidel ja seminaridel. Üliõpilased on väga oodatud instituudi akadeemilistele üritustele: TÜHI saal, TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Mihhail Lotman on rahvusvahelise mainega kirjandusteadlane ja kultuurisemiootik. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogiat ja semiootikat, alates 1991. aastast on õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis ja seejärel Tallinna ülikoolis.

Praegu on ta Tallinna ülikooli kirjandusteooria ja semiootika professor ning samuti Tartu ülikooli juhtivteadur. Tema erialased huvid on seotud ennekõike värsianalüüsi, kultuurisemiootika, kirjandusteooria, vene kultuuriloo, retoorika ja poliitikaga. Ta on avaldanud suure hulga erialaseid uurimusi eesti, vene, inglise jt keeltes. Oma blogis  analüüsib ta päevakajalisi sündmusi.

 

 

 


Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).


Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:


Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.


Margus Vihalem on filosoofia lektor. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Kultuuriteooria ja filosoofia Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:


Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

 


Piret Peiker on Semiootikavaramu teadur. Ta on lõpetanud doktoriõpinguid Turu ülikoolis, kus kaitses oma väitekirja moderniseerumisdiskursustest 19.-21. sajandi Eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on postkolonialism, modernsus, rahvuslus ja riiklus, ülemaailmastumine ning žanriuuringud.

Vastuvõtutingimused

Riigieksamid

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.
  • Vastuvõtueksam on 50%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on lühike (umbes pool lehekülge) motivatsioonikiri, milles võetakse lühidalt kokku põhjendused, miks soovitakse kultuuriteaduse erialale õppima tulla. Motivatsioonikiri esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas. Motivatsioonikiri peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi nimi. 
  • Suulises osas toimub vestlus vastuvõtukomisjoniga, mille käigus hinnatakse kandidaadi teadmisi kultuurist ja selle toimimisest ning huvi valitud eriala vastu. Vestluse kuupäev ja kellaaeg saadetakse kandidaadi e-posti aadressile.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

 

"Kultuuriteaduse erialal õppimine andis mulle laiema silmaringi ja alused erinevate maailma tõlgendamise võimaluste mõistmiseks. Mäletan õppimisajast, et rääkisin tihti pärast mõnda järjekordset inspireerivat loengut sõpradele, et võiksin lihtsalt magamiskoti kodust kaasa võtta ja ülikooli sisse kolida. Erinevad ainekavas olnud ained avardasid tuntavalt minu senist arusaama kultuurist selle kõige laiemas mõttes ning ärgitasid tihti ka omal käel lisainfot juurde uurima. Lisaväärtuseks olid kindlasti isikupärased õppejõud, kes julgustasid tudengeid dialoogi astuma ja arutlema nii ajalooliste kui ka tänapäevaste probleemide üle. Olen tänulik, et sain õppida tundma erinevaid nn tüvitekste, sest see on aidanud mul paremini tunnetada täna minu ümber olevate võimaluste paljusust ning teha oma valikuid teadlikumalt. Kultuuriteaduse erialal õppimine andis mulle eluks vajaliku õnge, mida olen saanud endale soodsates vetes kasutada õigete kalade püüdmiseks.”


"Mäletan seda, kui Tõnis Kahu pani popkultuuri loengus Led Zeppelini "When the Levee Breaks" mängima. Väga ootamatu hetk. Kaikusid esimesed rasvased trummilöögid ja suupilli vahutav ulg. Ja meie, tudengid, kuulatasime teisel pool ruumi oma vaagivate, analüütiliste nägudega. Üsna raske oli sel hetkel teatud rahulolevat muiet tagasi hoida. Minu jaoks oli see mingi suure põkkumise moment. Poleks ette kujutanud, et kuulan kunagi n-ö hariduslikus miljöös Zepi. Või et saan ühe eriala raames uurida keskaegse Euroopa dekadentsi, tänapäeva Wicca nõidade kombestikku, Lõuna-Ameerika drag-kultuuri, lantimiskunstnike sotsiokultuurseid praktikaid, kas "õun" on onomatopoeetiline (ei ole) jne. Väga eripalgeline vundament. Kultuuriteadusesse minek põhjendas mingis mõttes kõik mu rohkem ja vähem imelikud huvid. Kõik sellised asjad, millel polnud kooliskäimisega aastaid mingit pistmist, mille jaoks oli delegeeritud tundide väline aeg. Nüüd toimus totaalne ümberfokuseerimine. Ja pilt läks rõõmsalt teravamaks."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kultuuriteaduslik haridus teeb igast lõpetajast hinnatud töövõtja kõikides nendes ametites, kus nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskuseid, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd eri ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Kultuuriteaduslik alusharidus lubab edasi õppida väga paljudel erialadel, nii loomingulistel kui ka akadeemilistel, nii Tallinna ülikoolis kui ka teistes Eesti või maailma ülikoolides. Hea meelega näeme, et meie lõpetajad jätkavad õpinguid Tallinna ülikooli kultuuriteooria ja filosoofia magistrikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Filosoofia on ajast aega tähendanud mõtlemist olulistest ja elulistest küsimustest. Filosoofia aitab paremini mõtestada seda, mida tähendab olla inimene ning milleks on meile vaja ühiskonda.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled? Tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas? Soovid omandada kõrgharidust, mis annab sulle rohkem valikuvõimalusi tööturul? Siis astu interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste (Artes Liberales) ehk vabade kunstide bakalaureusekavale!

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala