Võrdlev filosoofia

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)

• Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada õppejõu juhendamisel magistritöö. 

Olulised eriala- ja üldained

Õppekava koosneb eriala põhimoodulist, kus pakutakse süvendatud teadmisi kultuurifilosoofiast, kultuurisemiootikast, teadusfilosoofiast, kultuuride uuringutest, ajaloofilosoofiast ja kirjandusteooriast.

Nendele lisanduvad erialased seminarid, praktikumid ja magistriseminarid.

Üldainete moodulis tutvutakse humanitaarteaduste uuemate metodoloogiatega ja viia rühmatööna läbi erialadevaheline uurimisprojekt (ELU projekt).

Võrdleva filosoofia õppekava

• Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

• Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.

• Üliõpilased on oodatud akadeemilistele üritustele: "TÜHI saal", "TÜHI teadusseminar" ja "TÜHI pop-up seminar".

• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:

• Veebiajakiri Edasi (24.02.2018) "Eesti erilisus peitub teatud asjade unikaalses kombinatsioonis" (Tõnu Viik)
• Tõnu Viik kultuurilehe Sirp vestlusringis"Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?" (24.11.2017)
• Tõnu Viigi minutiloeng "Mis on armastus?"
• Tõnu Viik oli saatekülaline "Plekktrummis" (11.04.2017), kus ta arutles Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.                                                                                                                                                           

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Professor Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja mõtteajalugu võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015,Cambridge University Press).

Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti "Aeg ja ajalikkus maailmasõdade vahelises Euroopa poliitilises mõttes".
https://betweenthetimes.tlu.ee/en/home/

Margus Vihalem on filosoofia dotsent. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Kultuuriteooria ja filosoofia Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:

• ERR Novaator (4.12.2017) "Teadlane teab, kas maitse üle tasub vaielda" (Margus Vihalem)
• Margus Vihalem (2017), "Nelikümmend – ühes või üheta?", Sirp
• Margus Vihalem (2014), "Nietzsche Wagneri vastu: Esteetika kui elu ja kunsti sümbioos", Akadeemia
  

  ---

   

Margus Ott on Humanitaarteaduste instituudi teadur, filosoof ja tõlkija. Ta on kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika" ning õppinud Xiameni Ülikoolis Hiinas.

Oliver Laas on filosoofia nooremlektor ja doktorant. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning jätkab õpinguid filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel siit.

Oliver Laas meedias:

• 2017. aastal nimetati Oliver Laas Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks. Vaata tema kolme minuti loengut siit.
• "Oliver Laas: kas virtuaalne sõprus on tõeline sõprus?", Postimees (12.01.2018
• "Kriitiline mõtlemine on ülikoolis hädavajalik", Õpetajate Leht (26.01.2018). Oliver Laasi intervjueeris filosoofia bakalaureusetudeng Risto Uuk.
• "Oliver Laas: internet & poliitiline polariseerumine", Edasi (27.02.2017)
• "Oliver Laas: kuidas tulla toime jama ja tõelaadsusega", Edasi (4.04.2017)
  

  ---

  Lisa Indraccolo on hiina uuringute professor. Ta on kaitsnud doktoritöö Ca’ Foscari ülikoolis 2010. aastal ning seejärel asunud järeldoktorantuuri Zürichi ülikooli.

  Lisa Indraccoli uurimistöö keskendub filosoofia ja filoloogia vahelisele sillale ning Hiina klassikalisele mõtteviisile, kirjandusele ja kultuurile impeeriumieelses ja varases keiserlikus Hiinas.

  ---

  Alari Allik on Jaapani uuringute lektor. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

  Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu", Fujiwara no Teika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat" ning Sei Shōnagoni “Padjamärkmed”.

• Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Esimene osa on kandidaadi motivatsioonikiri, mille ta esitab koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i. Motivatsioonikiri peab kajastama seniseid õpikogemusi ja tooma välja need tugevused, mis toetaksid õpingute jätkamist võrdleva filosoofia magistriõppes. Kui bakalaureuseõppes ei ole varem õpitud filosoofiat, siis tuleks selgitada, miks just see eriala tundub oluline ja kuidas varasem kogemus toetab õpinguid võrdleva filosoofia magistriõppes. Võib lisada ka plaanitava magistritöö teema. Motivatsioonikirja maht on kuni kaks lehekülge. Vestlus toimub motivatsioonikirja põhjal. Hinnatakse kandidaadi ettevalmistuse taset ja huvi eriala vastu. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Kaasa võib võtta või ette saata meilile liisi.keedus@tlu.ee oma varasema bakalaureuse- või seminaritöö, artikli või muu kirjalikku eneseväljendust näitava töö.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 50%, vestlus 50%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirja puhul hinnatakse kirjalikku eneseväljendusoskust, argumenteerimisoskust ja motivatsiooni, samuti ettevalmistatust eriala süvendatult õppida. Vestlusega hinnatakse kandidaadi oskust põhjendada erialavalikut ja näha erialaga seonduvaid tulevikuperspektiive, motivatsiooni võrdleva filosoofia õppekaval õppida ning kandidaadi üldisi kultuuriteadmisi ja arutlusoskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

Vastuvõtueksamite ajakava

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrantuuris omandatud haridus loob eeldused töötada väga erinevates ametites, kus eeldatakse kiiret kohanemisvõimet, head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, suurt analüütilist võimekust ja head kriitilist mõtlemist. Senised lõpetajad on leidnud tööd näiteks ajakirjanduses, riigisektoris, kirjastustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, koolituskeskustes ja ülikoolides.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrantuuri läbimine loob head eeldused doktoriõpinguteks ükskõik millisel humanitaarteaduslikul õppekaval, eriti filosoofias ja kultuuriteoorias. Suurepäraselt sobib oma õpinguid jätkata Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.