Kultuuriteooria ja filosoofia

Võrdlev filosoofia

Võrdleva filosoofia magistrikava on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanutele, kellel on sügavam huvi inimmaailma kriitilise mõtestamise ja teoreetiliste küsimuste vastu. Õppekava pakub kaasaja olulisimate probleemküsimuste filosoofiliseks analüüsiks laia spektri võrdlevaid perspektiive Lääne ja Ida traditsioonidest ning selle eesmärgiks on valmistada ette järgmist põlvkonda mõtlejaid ja mõtestatult tegutsejaid meie 21. sajandi maailma paremaks kujundamisel.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 12

Õppevorm Sessioonõpe

Miks tulla meile õppima?

  • Võrdleva filosoofia magistrikava on Eestis ainulaadne, mis pakub laia valiku teoreetilisi ja praktilisi aineid enese ja maailma paremaks mõistmiseks. Kaasaja filosoofia on jõudmas järjest selgemini arusaamisele, et filosoofia ja mõttetraditsioonid ei piirdu vaid Läänega ning et globaalsete probleemide mõistmiseks ja analüüsimiseks on vaja arendada uusi, dialoogivõimelisemaid mõttehorisonte.
  • Interdistsiplinaarne õppekava põimib filosoofiat, kultuuriteooriat, mõttelugu ja Aasia uuringuid. See loob eeldused süvendatud teadmiste omandamiseks maailma erinevatest, nüüdisaegsetest ja traditsioonilistest filosoofilistest perspektiividest, ning kriitilise mõtlemise arendamiseks aktuaalsete ühiskondlike, globaalsete, teadusalaste ja kultuuriprobleemide analüüsimisel ja nendele lahenduste otsimisel.
  • Meie õppejõudude seas on lisaks filosoofidele, kultuuriteoreetikutele ja mõtteloolastele ka Aasia uuringute silmapaistvad eksperdid. Õpingute käigus õpitakse kasutama erinevaid filosoofilisi ja teoreetilisi analüüsimeetodeid, alates kultuuridevahelisest võrdlusest ja kontekstualiseerimisest kuni hermeneutika, fenomenoloogia ja ideedeajalooni.
  • Oluline koht on õppetöös seminaridel, kus töötatakse teoreetiliste tekstidega ning analüüsitakse nende rakendusvõimalusi tänapäeva aktuaalsete probleemküsimuste lahendamiseks.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada õppejõu juhendamisel magistritöö. 

Olulised eriala- ja üldained

Õppekava koosneb eriala põhimoodulist, kus pakutakse süvendatud teadmisi kultuurifilosoofiast, kultuurisemiootikast, teadusfilosoofiast, kultuuride uuringutest, ajaloofilosoofiast ja kirjandusteooriast.

Nendele lisanduvad erialased seminarid, praktikumid ja magistriseminarid.

Üldainete moodulis tutvutakse humanitaarteaduste uuemate metodoloogiatega ja viia rühmatööna läbi erialadevaheline uurimisprojekt (ELU projekt).

Tutvu õppekavaga

 

Õppekeskkond

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

  • Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.

  • Üliõpilased on oodatud akadeemilistele üritustele: "TÜHI saal", "TÜHI teadusseminar" ja "TÜHI pop-up seminar".

  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:

 


 

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).


Professor Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja mõtteajalugu võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015,Cambridge University Press).

Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti "Aeg ja ajalikkus maailmasõdade vahelises Euroopa poliitilises mõttes".
https://betweenthetimes.tlu.ee/en/home/


 

Margus Vihalem on filosoofia dotsent. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Kultuuriteooria ja filosoofia Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:

Margus Ott on humanitaarteaduste instituudi teadur, filosoof ja tõlkija. Ta on kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika" ning õppinud Xiameni Ülikoolis Hiinas.

 


Oliver Laas on filosoofia lektor. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning jätkab õpinguid filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel siit.

Oliver Laas meedias:

 


Lisa Indraccolo on hiina uuringute professor. Ta on kaitsnud doktoritöö Ca’ Foscari ülikoolis 2010. aastal ning seejärel asunud järeldoktorantuuri Zürichi ülikooli.

Lisa Indraccoli uurimistöö keskendub filosoofia ja filoloogia vahelisele sillale ning Hiina klassikalisele mõtteviisile, kirjandusele ja kultuurile impeeriumieelses ja varases keiserlikus Hiinas.


Alari Allik on Jaapani uuringute lektor. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu", Fujiwara no Teika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat" ning Sei Shōnagoni “Padjamärkmed”.

 

 

 

 


Rita Niineste on Tallinna Ülikooli filosoofia nooremlektor ja doktorant. Ta on omandanud bakalaureusekraadi inglise filoloogias Tartu Ülikoolis ning bakalaureuse- ja magistrikraadi filosoofias ja kultuuriteoorias Tallinna Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub feministlikele vaatenurkadele seksuaalse erinevuse, seksuaalsuse filosoofia ja seksuaaleetika teemadel. Rita uurib ka eksperimentaalpsühholoogia empiiriliste andmete fenomenoloogilist analüüsi ja teaduspõhise lähenemise võimalusi seksuaalsuse mõistmisel.

Väljaspool ülikooli on Rita tegutsenud ka tõlkijana. Viimati oli ta üks rahvusvahelise filosoofiakonverentsi korraldajatest, mis toimus 2024. aasta kevadel Tallinna Ülikoolis.


 

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Esimene osa on kandidaadi motivatsioonikiri, mille ta esitab koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i. Motivatsioonikiri peab kajastama seniseid õpikogemusi ja tooma välja need tugevused, mis toetaksid õpingute jätkamist võrdleva filosoofia magistriõppes. Kui bakalaureuseõppes ei ole varem õpitud filosoofiat, siis tuleks selgitada, miks just see eriala tundub oluline ja kuidas varasem kogemus toetab õpinguid võrdleva filosoofia magistriõppes. Võib lisada ka plaanitava magistritöö teema. Motivatsioonikirja maht on kuni kaks lehekülge. Vestlus toimub motivatsioonikirja põhjal. Hinnatakse kandidaadi ettevalmistuse taset ja huvi eriala vastu. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Kaasa võib võtta või ette saata meilile liisi.keedus@tlu.ee oma varasema bakalaureuse- või seminaritöö, artikli või muu kirjalikku eneseväljendust näitava töö.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 50%, vestlus 50%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirja puhul hinnatakse kirjalikku eneseväljendusoskust, argumenteerimisoskust ja motivatsiooni, samuti ettevalmistatust eriala süvendatult õppida. Vestlusega hinnatakse kandidaadi oskust põhjendada erialavalikut ja näha erialaga seonduvaid tulevikuperspektiive, motivatsiooni võrdleva filosoofia õppekaval õppida ning kandidaadi üldisi kultuuriteadmisi ja arutlusoskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

Vastuvõtueksamite ajakava

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrantuuris omandatud haridus loob eeldused töötada väga erinevates ametites, kus eeldatakse kiiret kohanemisvõimet, head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, suurt analüütilist võimekust ja head kriitilist mõtlemist. Senised lõpetajad on leidnud tööd näiteks ajakirjanduses, riigisektoris, kirjastustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, koolituskeskustes ja ülikoolides.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrantuuri läbimine loob head eeldused doktoriõpinguteks ükskõik millisel humanitaarteaduslikul õppekaval, eriti filosoofias ja kultuuriteoorias. Suurepäraselt sobib oma õpinguid jätkata Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Päevaõpe
1900
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala