Pirje pere keskkonnahoid algas teadlikest valikutest nagu kompostimine ja lõppes paratamatustega nagu oluliselt väiksem autoga liikumine ja e-toidupoest kauba kulleriga kohale tellimine. Kuidagi märkamatult suudeti loobuda ka kilekottidest, sest nendel harvadel kordadel, kui nn päris poest midagi kiirelt ostlema satuti, oli nii mugav puldiga kaupu piiksuta ja need siis paberkotti poetada. 

„Kahtlemata tarbime üldse oluliselt vähem,“ kinnitab Pirje. „Harvem jääb näppu kaupu, mis külmkapi nurka seisma jäävad ning šampoonid-palsamid ja hambapastad saab alati lõpuni kasutatud, sest ei teki emotsiooni ajel vajadust “midagi uut proovida”. Seda seetõttu, et poeriiulite vahel uitamist ja nn. lohutusauhindade otsimist on palju vähem. Ning mitte ainult – väga lihtne on veebipoes asju ostukorvi toppida ning maksma asudes veenduda, et tegelikult ei ole asjad ostukorvis ikka need, mida vajan, vaid need, mida tahan.“

Nii vaatab Pirje enne maksma asumist kauba üle ning iga kord juhtub, et praagib midagi üldse välja või vähendab koguseid. Lisaboonus poes puldiga vehkides ja e-poes osteldes on ka see, et lihtsam on kinni pidada ostukorvi summast, mida iseendaga kuidagi kokku leppima oled harjunud.

Saaks veel paremini!
Aga tegelikult saaks ka Pirje pere suure vaevata veel paremini! Näiteks on neil kodus tohutu hulk riidest poekotte, mis poodi minnes ikka ja jälle koju või auto tagaistmele ununevad. Kui neid usinamalt meeles peetaks, poleks ju tarvis ka paberkotte kasutada. 

Kodukeemiaga saaks samuti paremini toimetada. Näiteks nõudepesuvahendid ja pesugeelid on luubi alla võetud, aga muud kodukeemiat niivõrd mitte. „Luubi all on need, millega puutun otseselt kokku iga päev mitu korda – leotan mitu tassi teed päevas selle keemiaga segamini, mida nõudepesumasinasse topin ja naudin puhast ja lõhnavat pesu ihu vastas, mis ei ole ju muu, kui seesama aine, mida pesumasinasse topin,“ selgitab Pirje. „Pliidi küürimise vahendiga või aknapesuvedelikuga ei puutu ma ju üldse nii tihti ja nii lähedalt kokku!“

Ka teiselt ringilt
Õnneks ei ole selles peres kompleksi hankida teise ringi tooteid – nii riideid, mööblit, muid kodukaupu. Kui Pirje vajab midagi, mida kannatab ka kasutatuna osta, käib ta ikka tiiru Facebook Marketplace’is, osta.ee lehel, Factory e-poes jne. Vanasse talumajja sobivad ju igasugu nn mittetäiuslikud, aga oma iseloomu ja looga asjad väga hästi. Ka oma üleliigseid asju on Pirje õppinud teisele ringile saatma. „Palju koduseid asju nagu kardinad või tumbakatted õmblen aga ise ümber nendest materjalidest, mis ajapikku kappi on kogunenud,“ nendib ta.

Ka tema abikaasa ei hangi asju, mis ei kesta – ei mööblit, riideid ega ka tööriistu. Pigem kogub ta vahendeid ning investeerib käsitööna ja hästi tehtud naasklisse, kvaliteetsesse villasesse pluusi või korralikesse nahast talvesaabastesse vaid korra, aga korralikult. Ajatud ja kvaliteetsed tooted on muide ka järelturul üsna krõbeda hinnaga. „Aga seda läbimõeldud hoolikust kõrvalt vaadates näen ma nii rahalist kokkuhoidu kui ka kestlikkust,“ hindab Pirje.

Maa muutis rohelisemaks
Pirje huvi oma harjumusi rohelisemaks teha kasvas eriti mõned aastad tagasi Jõelähtme valda kolides. „Meist mitte väga kaugel asub nimelt Tallinna prügila,“ jutustab ta. „Väga harva levib sealt lõhnareostust ka meie külasse, aga mõned korrad on seda siiski juhtunud. Kohalikud spekuleerivad palju selle üle, mis seal roiskunud lõhna tekitab. Arvatakse, et see tekib kompostivaalude läbisegamisel. Hetkega otsustasin, et vähemalt mina biolagunevaid jäätmeid sinna enam ei saada ning hankisin kompostikasti, seda teise ringi kaubana sõbralt. Sellega seoses sattus ka muu olmeprügi teravama jälgimise alla. Nüüd saaksime ka prügiautol lasta käia ainult korra kuus – peab selle lepingumuudatuse lõpuks ära tegema.“

Kodune ökoaudit
Pirje aga sooviks olla oluliselt kestlikum. „Ma tahaks nii väga mingit koduse ökoauditi vahendit. Sellist ökopeeglit, enesehindamise tööriista, kuhu võin sisestada kõik andmed, mis puudutavad meie majapidamist ja keskkonnakäitumist ja saada niiviisi teada, mis valdkonnas on kõige suuremad arenguvõimalused keskkonnasäästlikumalt toimetada.“

Tema 2021. aasta väljakutse saabki olema selgitada välja oma majapidamise  mitte nii keskkonnasõbralikud tegurid ja käitumisviisid. „Usun, et juba ainuüksi nende teadmine aitab näha ja teha targemaid valikuid,“ nendib Pirje. „Meie taluõue aiaäärtesse sobiks ka lillemuru imehästi ja karjavalvekoer Vilmale kuluks ära mõned rendilambad, keda aja viitmiseks karjatada ja kes ka meie muruniitmist ohjeldada aitaksid.“