Roheline ülikool

Meie, iseenda kuulmise vaenlased

Jätkusuutliku elu üks aspekte on oskus vältida iseenese käitumisest tingitud tervisekahjustusi. Ometi rikuvad paljud meist oma kuulmist.

linna müra

Muidugi on suurim ökoloogilise tasakaalu rikkuja inimene. Kui räägitakse keskkonnareostusest, peetakse enamasti silmas erinevaid inimese tegevuse jääkaineid. Kuid saastajail võivad olla ka mõjud, millest ei jää järele nähtavat jälge. Üheks niisuguseks  helireostus. 

Ega polegi oluline, mis laadi helid keskkonda reostavad. Jah, kõige sagedamini peetakse silmas tööstus- ja transpordimüra, mis levib nii kuival maal kui ka ookeanidel. Muidugi tekitavad meredel ja ookeanidel transpordimüra laevad, kuid olulisemad on vee all olevate takistuste avastamiseks ja merepõhja uurimiseks kasutatavate sonarite suure võimsusega ultraheliimpulsid, mille intensiivsus ulatub 235 detsbellini. 
Sonareid kasutatakse eriti intensiivselt sõjalaevadel, et avastada vastase allveelaevu või muid tõkkeid, kuid samuti tekitavad seda allveelaevad. Võimas heli levib aga vee all sadade miilide kaugusele ning häirib vaalaliste ja delfiinide orienteerumist – nemadki kasutavad kajalokatsiooni.   

Kuid helireostus võib tuleneda ka meelahutusega seotust. Möödunud sajandi viimasel kümnendil märkasid audioloogid ja kõrvaarstid, et üha sagedamini sattusid nende juurde alla 30 aasta vanused – kuid selles eas ei esine vanusega seotud kuulmislangust. Aasta aastalt niisuguste noorte arv aga kasvas, samuti nende noorte hulk, kes kaebasid tinnitust (see on pidev vile või kohin kõrvades). 
Põhjuste otsimisel selgus, et tugev on seos kuulmislanguse ja kõrvaklappide kasutamise vahel. Nimelt näitas analüüs, et kõrvaklappide kasutamisel keskmiselt kolm tundi ja enam päeva jooksul oli oluliselt suurem risk defekti tekkimiseks võrreldes noortega, kes ei kasutanud või kasutasid kõrvaklappe päeva jooksul lühiajaliselt. Keskmiselt on tinnituse üle kurtvaid noori 10-12%. 

Samuti leiti seosed kuulmislanguse ja valju muusika vahel. Muusikutest olid suurima kuulmislanguse riskiga popp- ja rokkbändide trummarid. Ka sümfooniaorkestrite mängijatel oli kuulmislangust keskmisest sagedamini, mis ei sega neid siiski meisterlikult musitseerimast. 
Keskmiselt kannatab maailmas kuulmislanguse all 10-13% elanikkonnast. USA-s on see kõigi kroonliste hädade seas kolmandal kohal.
Ilmselgelt on kirjeldatud kuulmislangusel seos tervislike eluviisidega ja inimese enda loodud keskkonnaga, mis tekitab kõrva ülekoormust. Praegu on meil käimas projekt koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi ja MTÜ-ga Audiere, et selgitada kuulmislanguse levimust Eesti koolide üheksandate klasside õpilastel ja seoseid nende muusika kuulmise harjumustega.  

Märkasime, et on teisigi kohti, kus kuulmislangus võib tekkida kõrva ülekoormuse tõttu. Üllataval kombel on lisaks ööklubidele ja diskobaaridele on fitnessiklubide treeneritel kombeks grupitreeningu ajal keerata taustamuusika valjus üle 92-94 detsibelli. Niisuguse valjusega heli võib tekitada kuulmiskahjustuse pooleteise-kahe tunniga. 

Jätkusuutliku elu üks aspekt on oskus elada nõnda, et vältida iseenese käitumisest tingitud tervisekahjustusi. Praegu käimasolevad ja kavandatavad uuringud ongi suunatud targale eluviisile – kuidas elada nii, et ülimalt õrn instrument teeniks inimest võimalikult kõrge vanuseni. Selles kontekstis tähendaks roheline ülikool oskust nii ülikoolis kui väljaspool käituda nõnda, et ka helireostust mitte tekitada ja suuta märgata selle reostuse allikaid ka väljaspool.