Üsna sage põhjus, miks inimesed keskkonda hoidvaid tegevusi ei rakenda, on teadmatus, mida nad täpsemalt teha saavad. Teine oluline põhjus on ebakindlus, kas tegevus ka päriselt keskkonnahoiule kaasa aitab. Ning veel üks väga sageli kõlav põhjus, miks inimesed oma prügi sorteerituna üle ei anna, on veendumus, et kuigi prügi pannakse eraldi konteinerisse, valatakse see prügiautos ikkagi kokku ja saadetakse põletamisele. Koduste majapidamiste puhul pole selliseks väiteks aga mingisugust alust. Puhtad sorteeritud materjalid on muutumas üha hinnatumaks tooraineks ning keegi neid niisama ei raiska.

Aga mitte miski ei takista ka olukorras, kus on teada, et lõpuks jäätmed ühte kokku valatakse, käituda nii nagu korrektne ja õige. Nii seadis Ökoloogia keskus sisse oma jäätmete kogumise süsteemi. Kuna keskusel on oma kööginurk, tekib nn majapidamises ka pakendeid. Kuigi pakendite konteinerit ülikoolil pole, on kõigil harjumus pakendeid eraldi koguda. Lisaks koguneb ühte köögi prügikasti taimseid bioloogilisi jäätmeid, mille ümbertöötlemisega tegelevad vihmaussid Mare maja 5 korruse aatriumis asuvs vermikomposteris. Komposti üle on õnnelikud kõik keskuse taimed, kelle mulda selliselt väetatakse. 

Kontoritööle kohaselt tekib vaatamata digiajastule endiselt mõningal määral ka paberjäätmeid. Kui paberite mõlemad pooled on oma „puhas olemise“ ammendanud, kogutakse nad aeg-ajalt ühte suuremasse kasti ja saadetakse siis ümbertöötlemisele. 

Kui selliselt on enamus jäätmeid eraldi sorteeritud ja käideldud, jääb äärmiselt vähe alles seda, mille üldnimetus on olmeprügi. Sorteeritud prügi käitlemine võtab märksa vähem ruumi ning kogu sahmerdamine sellega on ka puhtam.