Roheline ülikool

Rattaga talvises Tallinnas

jalgrattaga talves

Üle mitme aasta korralik talv on tühjendanud ülikooli rattaparklad. Praeguste ilmadega pole linnas kahtlemata niisama mõnus pedaalida kui suvel. Ometi pole ju praegu temperatuurid oluliselt madalamad kui näiteks eelmise aasta mais, kui toimus ülikooli liikuvuskuu, mil mõõdeti kuu kõige madalamaks temperatuuriks -5,2 kraadi. 

Pole ju rattasõidu peamine takistus mitte temperatuur. Probleemiks osutuvad sademed, mis tahkel kujul kipuvad linnatänavatele kuhjuma. Sellistes tingimustes sõitmiseks on vaja oma mugavustsoonist tunduvalt kaugemale minna. Aga olukorras, kus ühistranspordi kasutamine tekitab pandeemia tõttu vastumeelsust ja autoga ummikutes osaleda ei soovi, on variantideks kas jalgsi või rattaga. 

Soovitusi praegu rattaga linnas liiklemiseks annab kolleeg Marko Vainu: “Oluline on valida õige (piisavalt madal) käik, juhtraud jõuga otse hoida ja mitte ära ehmatada, kui tagumine ratas vibama võtab. Ja üle ei tohi korrigeerida. Aga üldiselt on Kalamaja-suunalised rattateed olnud praegu ju täitsa enam-vähem. Autoteed on rattaga sõitmiseks kohati hullemas seisus, kuna neil on see kergelt kinni sõidetud, aga aluspinnast lahti olev lumekiht peal, millel rattaga sõites üldse mingit haarduvust ei ole ja mis ratta naeltest olenemata uisutama võtab. Kui mõni suurem auto või buss parasjagu mööda sõidab, on sellise laperdava rattaga üsna kõhe sõita”.

Aga ega jalgsi linnatänavatel jalutamine praegu lihtsam pole. Pehme soolasegune lumi kinni tallatud lumel on luid purustav kombinatsioon. Paraku näeme, et tähelepanu pööratakse tänavate puhastamisel piisava hoolsusega vaid sõidutee osas ja sealgi vaid osaliselt, rattarada kasutatakse pigem lume ladustamiseks. Sellisena ilmneb linnaruumi ebademokraatlik kasutus, kus autodega sõitvate inimeste jaoks tagatakse paremad liikumistingimused kui jalakäijatele ja kergliiklejatele. Arvestades, et suurema tõenäosusega kohtame autoroolis meesterahvast ja jalakäijate enamuse moodustavad naised ja lapsed, jõuame ka soolise võrdsuse küsimusteni. Loodetavasti aitab Tallinna ruumikasutuse demokratiseerumisele tulevikus kaasa linna strateegilise planeerimise teenistuse juurde vast loodud ruumiloome kompetentsikeskus, kus vastava kompetentsi olemasolu korral on kaasa rääkimise võimalus ka Tallinna Ülikoolil.