Roheline ülikool

Uue aasta vastutus

Uus aasta pole ainult võimalus iseendale lubaduste andmiseks, vaid ka täiesti paslik hetk otsustamaks, millises valdkonnas võtta vastutus Maa jätkusuutlikkuse eest.

mihkel kangur esinemas

Eelmisel aastal jätkusuutliku arengu teemalistes loengutes ja ELU projektides osalenud 225 üliõpilast ja õppejõudu võtsid loengu või projekti toimumise ajaks väljakutse muuta midagi oma elukorralduses jätkusuutlikku arengut toetavamaks. See on ju valdkond, mida teoreetiliselt õppida on suhteliselt kummaline – õppimise eesmärk peabki olema muuhulgas ka oma käitumise muutumine. 

Jätkusuutlikkusega seotud loengukursused pakuvad võimalust nii käitumist muuta kui ka vastutust võtta. Peab ju vastutuse võtmine olema avalik, mõõdetav ja nii õppijale endale, kogukonnale kui ka maailmale midagi positiivset pakkuv. 

Kokkuvõttes võib näha väga erinevaid tegevusi ja hea meel on, et neist väga paljud pole üldse seotud ainult keskkonnahoiuga. Väga suur hulk üliõpilasi keskendus hoopis vaimse tervisega seotud muudatustele oma elus, võttis eesmärgiks näiteks regulaarselt mediteerida, kasutada vähem ekraane meelelahutuse eesmärgil ning rohkem lugeda, magada ja looduses jalutada. Sest ainult need, kes suudavad aidata iseennast, saavad abikäte ulatada ka teistele. 

Ülekaalukas osa üliõpilastest võttis aga muuta oma käitumist tarbijana ning vähendada oma elus ebavajalikke asju. Jutt ei ole pelgalt kilekottide ja ühekordsete nõude ostmise lõpetamisest, mitmed võtsid eesmärgi elada vähemalt ühe perioodi oma elust ilma prügi tekitamata. Ka riiete ja muude tarbeesemete ostmise vähendamine oli populaarne. 

Toiduga seotud väljakutsed olid mitmekesised, alustades kõigile jõukohasest taimetoidule keskendumisest kuni regulaarse söömise ja kehakaalu langetamiseni. Prügi sorteerimise väljakutseid oli samuti. Nii mõnigi tudeng avastas, et erinevate konteinerite sisu ei valatagi prügiautos kokku ja jõudis nii ka oma pereliikmete veenmiseni et prügi sorteerimise on mõttekas. 

Vaieldamatult parima väljakutse esitaja võttis aga eesmärgi vähemalt ühel päeval nädalas mitte midagi teha, lihtsalt molutada. 
Lõpetuseks on sobiv väita, et ükski rahvusvaheline kokkulepe ei muuda keskkonnamuutuseid olematuks ega meie ühiskonda jätkusuutlikuks. Ainus, mis loeb, on kohapeal tehtud teod, mis summeerituna muudavadki maailma paremaks. Globaalsetele väljakutsetele on ainult lokaalsed lahendused. Millise väljakutse võtad sina endale sel aastal?