Klassiõpetaja
Õpetajat on ajast-aega peetud maa soolaks, mis näitab, et tegemist on tõepoolest olulise ameti ja inimesega. Algkooliõpetaja olulisust ühiskonnas rõhutab omakorda tõsiasi, et see on üks väheseid ameteid, mida ei saa õppida mujal kui ülikoolis ja mis päädib magistrikraadi kaitsmisega. Tallinna Ülikool on kõrgharidusega klassiõpetajaid ette valmistanud juba 65 aastat.
Ajalugu
Algklassiõpetajaid on ettevalmistatud juba üle saja aasta. 1919. aastal avati selleks Tallinna Õpetajate Seminar. Vastu võeti 6-klassilise algkooli lõpetanuid ja õppetöö kestis 6 aastat. Seminaris puudus õppemaks, mis võimaldas ligipääsu ka vaesematest oludest õppijatele. Lõpetaja sai õpetajakoolituse kõrval ka gümnaasiumihariduse.
65 aastat tagasi ehk 1957. aastal tekkis ühiskonnas vajadus mitmekülgsema ettevalmistusega õpetajate järele, kes suudaksid lisaks algklassidele õpetada mõnda ainet põhikooli lõpuni. Kui seni koolitati klassiõpetajaid (endised algklassiõpetajad) seminaris, siis nüüd hakati pakkuma kõrgharidust ja seda Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Kõrgharidusega algklassiõpetajalt eeldati väga heade õpetamisoskuste kõrval sügavamat kasvatusfilosoofilist ja arengupsühholoogilist ettevalmistust ning panustamist kooliuuendusse.
Eriala õpetamine on läbi teinud mitmed vormilised ja sisulised muudatused: on tegutsetud iseseisva üksusena, aga ka oldud mõne teise üksuse osaks. 1974. aastal loodi viimaks Eha Hiie juhtimisel eraldi algõpetuse õppetool, mis aitas oluliselt kaasa eriala arengule ja populaarsuse kasvule.
Üheksakümnendate aastate alguses aga koondati eriala õppejõud taas erinevate teaduskondade alla vastavalt õpetatavale ainele, mitte üliõpilaste erialale. Oluliseks pöördepunktiks saab ses osas pidada 1993. aastat, kui riigikogus võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis sätestas seadusliku ülemineku 6-klassilisele algkoolile ja seadustas klassiõpetaja nimetuse. Sama aasta 1. septembril loodi kasvatusteaduste teaduskond, mis võimaldas uuesti hakata koondama õppejõude eriala põhiselt. Esimesed klassiõpetaja eriala üliõpilased võetigi vastu juba 1993. aastal ning 1998. aasta lõpetajad said esimesena klassiõpetaja diplomi. Samal ajal algas ka eriala teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumine. Esimeseks koostööpartneriks oli Helsingi Ülikool ja see koostöö jätkub praegugi. Õige pea kaitsti ka esimesed teadusmagistri- ning alates 2004. aastast doktorikraadid. 1998. aasta oli ka selles mõttes eriline, et asutati Haapsalu Kolledž, kus hakati samuti ette valmistama klassiõpetajaid ühise õppekava alusel. Õppekava suleti 2016. aastal.
2002. aastal toimus õppekava arenduses suur muutus seoses kõrghariduses üleminekuga uutele õppekavadele ja 3+2 süsteemile, mis tähendab eraldi bakalaureuse- ja magistritaseme õpet. Klassiõpetaja (kõrvalainega) õppekava säilitas aga tervikõppekava staatuse. Praegune kõrgharidusega klassiõpetajate ettevalmistus ongi viieaastane BA ja MA integreeritud õppekava, mis hõlmab põhikooli I ja II astet ning ühte kõrvalainet kuni 9. klassi lõpuni. Meie õppekavale on iseloomulik, et õppijad valivad algusest peale õpetajakoolituse valdkonna, mis omakorda eeldab hästi läbi mõeldud kutsesobivuskatseid klassiõpetaja eriala jaoks sobivaima üliõpilaskontingendi valikul.
Õppetöö
Õppetöö on toetatud eDidaktikum keskkonnas.
Materjalid
- Klassiõpetajate praktikaraamat
- Projektõppe praktikum
- Juhised magistritöö tegijale
- Juhendaja meelespea
- Klassiõpetajate praktikaraamat
Rahvusvaheline õppetöö
Doktoritööd
Valik erialaga seotud doktoritöödest
- Näkk, Anne-Mai (2023). Primary School Teachers Classroom Practices and Work Motivation as Related to Students Learning Engagement (Klassiõpetajate juhendamispraktikate ja töömotivatsiooni seos õpilaste õppimisse kaasatusega). (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA.
- Käsper, Maile (2021). Supporting primary school students` text comprehension and reading interest through teaching strategies (Õpilaste tekstimõistmist ja lugemishuvi toetavad õpetamisstrateegiad põhikooli esimeses kooliastmes). Tartu Ülikool. Tartu Ülikooli Kirjastus. DSpace.
- Sakk, Monica (2013). Õpilaste, lapsevanemate ning õpetajate hinnangud õpilase toimetulekule kooli kontekstis eesti ja vene õppekeelega koolide põhikooli II astmes [Students, Parents, and Teachers' Evaluations of Students' Coping in the School Context at Stage II of Estonian-medium and Russian-medium Basic School]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA
- Pullerits, Monika (2004). Muusikaline draama algõpetuses – konseptsioon ja rakendusvõimalusi lähtuvalt C. Orffi süsteemist [Musical Drama in Elementary Education – A Conception and Applications Deriving from Carl Orff’s System]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Pedagogikaülikooli Kirjastus. ETERA
- Müürsepp, Mare (2005). Lapse tähendus Eesti kultuuris 20. sajandil: kasvatusteadus ja lastekirjandus [The Meaning of the Child in Estonian Culture: Educational Sciences and Children’s Literature]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. ETERA
- Uusen, Anne (2006). Põhikooli I ja II astme õpilaste kirjutamisoskus [Writing Skills of 1st and 2nd Stage Students]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA
- Kukk, Airi (2010). Õppekava eesmärkide saavutamine üleminekul lasteasutusest kooli ning I kooliastmes õpetajate hinnanguil [Meeting the Objectives of the Curriculum in the Transfer from a Pre- School Institution into School and at the First Stage at School According to the Assessments of Teachers]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA
- Vahter, Edna (2014). Looking for Possibilities to Improve the Visual Art Teaching in Primary School [Otsides võimalusi kunstiõppe täiustamiseks põhikooli I astmes]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA
- Jõgi, Anna-Liisa (2016). The Role of Motivation in Learning Math During Primary School [Motivatsiooni roll algklasside õpilaste matemaatikateadmiste arengus]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA
- Timoštšuk, Inge (2011). Õpetajaks õppivate üliõpilaste kutseidentiteet [Student Teacher’s Professional Identity]. (Tallinna Ülikool). Tallinna Ülikooli Kirjastus. ETERA
Teadustöö
Inge Timoštšuk
Anne Uusen
Anne-Mai Näkk
Ene Hiiepuu
Maile Käsper
Kaidi Nurmik
Heddi Reinsalu
Helene Uppin
Maiki Vanahans
Sündmused
2023/24. õppeaasta
Algõpetuse meeskond osales konverentsil Jyväskylä Ülikoolis
21.–23. augustil toimus Jyväskylä Ülikoolis EARLi SIG14 koverents “Learning On-the-Go: Understanding Dynamics of Continuous Professional Development in a Tech-Driven World”.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse meeskonna jaoks möödus konverents sisukalt ja tegusalt. Algõpetuse professor Inge Timoštšuk juhtis sümpoosioni, mis avas formaalhariduse ja töökohaõppe (workplace learning) integreerimise võimalusi õpilaste, koolide ja kutsehariduse kontekstis.
Lisaks tegid konverentsil ettekande algõpetuse valdkonna doktorandid Kaidi Nurmik ja Helene Uppin. Kaidi tutvustas Eesti klassiõpetajate kogemusi ja praktikaid töömaailma lõimimisel õppeprotsessi ning Helene rääkis, kuidas toetada õpilaste karjäärivalikuid muuseumides ja teaduskeskustes toimuvate õppetegevuste ajal.
Uute tudengite vastuvõtt
2023/24. õppeaasta lõppes klassiõpetaja õppejõududele uute üliõpilaste vastuvõtuga. Meil on väga hea meel, et 2024/25. õppeaastal alustab klassiõpetaja erialal õpinguid 50 tulevast õpetajat, neist 25 päevaõppes ja 25 sessioonõppes.
Vaatamata pikkadele ja töistele vastuvõtupäevadele, oli suur rõõm kohtuda ja vestelda inimestega, kes on õpetajaameti enda jaoks lahti mõtestanud. Vastuvõtukomisjoni esimees Maile Käsper sõnas, et on tõeliselt suur rõõm näha, kui paljud soovivad panustada tulevaste põlvkondade haridusse. Alustavate üliõpilaste entusiasm ja pühendumus on märk sellest, et õpetajaamet on jätkuvalt kõrgelt hinnatud.
Edu kõikidele värsketele tudengitele ning õpihimu, inspiratsiooni ja kriitilist mõtlemist ning avatud meelt!
Pildil klassiõpetaja eriala õppejõud. (Vasakult: Maile Käsper, Regina Reinup, Inge Timoštšuk, Kaidi Nurmik, Anne Uusen, Helen Arov, Ene Hiiepuu ja Heddi Reinsalu).
%20(1).png)
Haridusteaduste instituudi alus- ja algõpetuse suund pälvis aasta sõbra tiitli
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut tunnustas äsja tiitliga „Aasta sõber“ kolme säravamat koostööpartnerit. Sõbra tiitel anti tiheda ja tulemusliku koostöö eest alushariduse ja algõpetuse valdkonna arendamisel ning ühiskonnas nähtavaks muutmisel. Tunnustust käis Tartus vastu võtmas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi alushariduse ja algõpetuse akadeemilise suuna juht ja algõpetuse professor Inge Timoštšuk. Loe lähemalt.
Kevadsümpoosium "Grappling with Methods: The What, How and Why of Research"
Algõpetuse valdkonna doktorandid Kaidi Nurmik, Helen Arov, Heddi Reinsalu, Maiki Vanahans ja Heleene Uppin ning professor Inge Timoštšuk osalesid 18.–19. märtsil 2024 Norra ülikoolide võrgustiku PROFRES kevadsümpoosiumil "Doctoral Research School Spring Symposium", mis toimus sel korral Tallinna Ülikoolis. Kohtumise teemaks oli "Grappling with Methods: The What, How and Why of Research" ning fookuses olid metodoloogilised küsimused ja valikud.
TLÜ ja TÜ õppejõud vahetasid kogemusi
20. veebruaril käisid Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi alus- ja alghariduse suunal külas alus- ja alghariduse eriala õppejõud Tartu Ülikoolist.
Päeva esimeses pooles viisid meie alushariduse eriala õppejõud läbi praktilisi töötubasid, kus osalejad said ise katsetada ning mängida digitehnoloogiliste vahenditega. Eesmärk oli tutvustada neid meetodeid ja vahendeid, mida kasutame ise õppetöös üliõpilastega, et tulevased õpetajad oskaksid ning sooviksid neid ka ise oma igapäevatöösse rakendada.
Tagasiside tegevustele oli väga positiivne ning digitaalsed õppevahendid ja nende kasutamine tekitas edasiviivat diskussiooni. Tõdesime, et meil on tõeliselt häid kogemusi, mida isekeskis ja ka kolleegidega jagada.
Päeva teises pooles arutasime teadustööga seotud teemade üle. Leppisime kokku, et kohtume juba lähitulevikus, et jätkata kogemusvahetuse traditsiooni.
Algõpetuse doktorandi Maiki Vanahans ettekanne Eesti Haridusteaduste Ajakirja 10. aastapäevale pühendatud konverentsil 16.11.2023
Maiki Vanahans tegi ettekande teemal "Õpetajate ettevalmistus, pädevus ja kogemused uussisserändajate õpetamisel". Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate seas läbi viidud uuringust selgus, et õpetajate ettevalmistus peaks sisaldama praktilisi koolitusi, kuidas korraldada õpet mitmekultuurilises keskkonnas. Kuigi uussisserändajate õpetamise kogemust peeti arendavaks ja rikastavaks nii õpetajale kui ka lastele, siis õppeprotsessis ja õpikeskkonnas lapse kultuurilise taustaga enamasti ei arvestatud. Õpetajakoolituses tuleks kujundada õpetajate arusaamu kultuurilisest mitmekesisusest kui väärtuslikust õpikeskkonna ressursist, mida arvesse võttes on kõigi laste õppimine efektiivsem.
Algõpetuse doktorantide sügisene kirjutamislaager 2023
6.–8. novembril 2023 töötasid algõpetuse valdkonna doktorandid Heddi Reinsalu, Maiki Vanahans, Kaidi Nurmik, Helen Arov ja Helene Uppin oma doktoritöödega. Koostöös professor Inge Timoštšukiga edenesid kolmel päeval artiklid, uurimisplaanid ja doktoritööde katustekstid. Doktorandid hindasid kõrgelt võimalust muust maailmast eralduda ja oma doktoritöödele toetavas keskkonnas keskenduda.
Õppeaasta alguses kohtusid klassiõpetaja õppekava 1. kursuse tudengid ja õppejõud
18. septembril 2023 tegid esimese tutvuse 1. kursuse tudengid ja meie õppekava õppejõud. Õppejõud tutvustasid lühidalt ennast ja enda rolli ülikoolis, tudengid jagasid, kui valmis on nad ülikoolis õppimiseks ning millised vajadused-ootused neil on, et õpingud saaksid positiivse alguse.
2022/23. õppeaasta
Klassiõpetajaks õppivad tudengid rahvusvahelises suveülikoolis Vechtas
Meie klassiõpetajate õppekava meeskond koos Vechta Ülikooliga Saksamaalt ja Bozen-Bolzano Vaba Ülikooliga Itaaliast osalevad koostööprojektis MAPS (International Mobility in the Master of Primary School Education). Rohkem infot MAPS projekti kohta siin.
Projekti raames saavad mh kolme riigi klassiõpetajaks õppivad tudengid osaleda Vechta Ülikoolis toimuvas 2-nädalases suveülikoolis, mis sisaldab mitmesuguseid kursuseid, koolikülastusi ja koostöökogemust eri kultuuridest inimestega. Tallinna Ülikooli õppejõududest on suveülikoolis kursuseid läbi viinud nooremteadur Kaidi Nurmik ja nooremlektor Heddi Reinsalu, kes on tudengitele tutvustanud võimalusi klassiruumist väljaspool õppimiseks ja muusika kasutamiseks lõimitud tegevustes. Kuula ka klassiõpetajaks õppiva Margoti kogemusi 2022. aasta suveülikooli kohta.
Projektis on seni toimunud kaks suveülikooli – 2022. ja 2023. aastal. Järgmine suveülikool toimub 2024. aasta augustis ja huvilistel on võimalik suveülikooli osalema kandideerida. Rohkem infot suveülikoolis osalemise kohta Anne Uusenilt (uusen@tlu.ee).
Rohkem infot toimunud suveülikoolide kohta siin.
Klassiõpetaja õppekava arenduspäev
18. mail 2023 kogunesid klassiõpetaja õppekava õppejõud ja kollegid teistelt õppekavadelt. Koos räägiti läbi muudatused õppekavas, praktikakorralduse arendused ning magistri- ja teadustöödega seonduv.
Alushariduse ja klassiõpetaja õppekava õppejõud külastasid Tartu Ülikooli kolleege
22. mail 2023 külastasid meie õppjõud Tartu Ülikooli alushariduse ja klassiõpetaja õppekava õppejõude, jagati kogemust õppe- ja arendustegevuste osas, tutvuti haridusteaduste instituudi uue hoonega ning arutati võimalikke koostöökohti.
Algõpetuse valdkonna doktorantide 2023. aasta kevadkool koos Tartu Ülikooliga
26.–28. aprillil 2023 toimus Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli algõpetuse valdkonna doktorantide ühine kevadkool Pühajärvel. Kolme päeva jooksul tutvuti nii üksteise teadustööga kui tehti järgmisi samme enda doktoritöö kirjutamisel. Loe rohkem.
Algõpetuse valdkonna doktorantide kirjutamislaagrid
2022. aasta juunis ja novembris kohtusid meie õppekava doktorandid ja juhendajad Kernu mõisas, kus toimusid doktoritöö kirjutamislaagrid, mis olid sisustadud kirjutamise, lugemise ja juhendajate konsultatsioonidega.
Algõpetuse valdkonna doktorantide 2022. aasta kevadkool koos Tartu Ülikooliga
18.–20. aprillil toimus Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli algõpetuse valdkonna doktorantide ühine kevadkool Sagadi mõisas. Kolme päeva jooksul tutvuti nii üksteise teadustööga kui kirjutati enda teadustöid.
Juubelikonverentsid
Konverentside eesmärgiks on nii algõpetusele seatavate ootuste parem esiletõstmine kui erialase teadmise jagamine ja kogumine. Konverentsil toimunud diskussioonid ja infovahetus aitavad meid klassiõpetaja eriala arengusihtide seadmisel.
65. juubelikonverents
Üritusel toimusid paneeldiskussioonid ning töötoad erinevatel klassiõpetaja töö seisukohast olulistel ja aktuaalsetel teemadel.
Paneeldiskussioonides esinesid eriala asjatundjad teemakohaste lühisõnavõttudega: tõstatati olulisi probleeme ning osutati lahendusvõimalustele. Töötubades jagati senist uuemat teadmist ja parimaid praktikaid klassiõpetaja igapäevatöös esile kerkivate aktuaalsete teemade käsitlemise võimalustest.
Konverentsi avasõnad ja tervitused ütlesid haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi, haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun, algõpetuse emeriitprofessor Leida Talts ja algõpetuse professor Inge Timoštšuk.
Juubelikonverentsi messialal tutvustasid oma tegevusi mitmed koolivälised organisatsioonid ja algatused, mis töötavad selle nimel, et klassiõpetajate ja õpilaste koolielu paremaks muuta. Materjale jagasid kohapeal või veebis Eesti Teadusagentuur; Ettevõtlik Kool; Lastekaitse Liidu programmid "Kiusamisest vabaks!" ja "Targalt internetis"; Lasteabi; Liikuma Kutsuv Kool; MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool; MTÜ Mondo Maailmakool; MTÜ Peaasjad; MTÜ Vaikuseminutid; Roheline kool; SA Kiusamisvaba Kool, KiVa programm; TLÜ õpioskuste ja SEL-pädevuste arendamise programmid; TORE tugiõpilasprogramm, Tartu Ülikooli Eetikaksekus ning VEPA käitumisoskuste mäng.
Esimesel päeval said osalejad messialal paneeldiskussioonidele lisaks vaadata-kuulata magistritööde paraadi, mis toimus esmakordselt. Seitse viimase viie aasta säravamat eriala vilistlast esitasid lühikokkuvõtted enda magistritöödest. Teemadeks olid näiteks õpetaja kuvand meedias, maakooli roll kohalikus kogukonnas, kujundav hindamine ja õpetajate konfliktsed suhtlemiskogemused. Esitlustes tõid vilistlased esile ka selle, kuidas uurimistöö neile igapäevases töös kasuks on tulnud. Kõiki esitlusi saab järele vaadata Youtubes, kirjutades otsingusse “Klassiõpetajate Magistritööde paraad”.
Juubelikonverents lõppes tänuüritusega, mis oli sisutihe ja meeleolukas: laulu ja tantsuga esinesid koolilapsed (esinesid Tallinna Pääsküla Kooli õpilased Heddi Reinsalu ja Liisi Pikpoomi juhendamisel), sõna võtsid emeriitprofessor Leida Talts ja endine õppejõud ning vilistlane Mare Müürsepp, vaadati fotomälestusi ja õpilaste videotervitust (koostasid Tähti Siinmaa ja Harold Lepp) lahendati erialaga seotud teemadel lõbusat viktoriini (koostasid Ene Hiiepuu ja Harold Lepp) Kahoot`i keskkonnas ning muidugi tänati lillede ja meenetega korraldajaid ning kaasaaitajaid.
Konverentsi tarbeks koondati ühte paika klassiõpetajaid toetavad algatused ja programmid.
60. juubelikonverents
Cum laude
2022: Elsa Vapper ja Anu Lepasepp-Mugu
Lõpuaktused
2024
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
Koostöö
Rahvusvaheline koostöö
Eesti-sisene koostöö
Veebilehitseja "Klassiõpetajaid ja õpilasi toetavad tegevused"
Haridusteaduslike tööde konkursside võidud ja tunnustused
2023. aasta
Haridusteaduslike tööde riikliku konkurss:
- Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias I preemia – Helene Uppin ja Inge Timoštšuki töö „Loodusloomuuseumis õpetamine: mida on meil õppida Eesti klassiõpetajatelt?“. Kuigi õpetajad põrkuvad mitmete raskustega (nt ajamahukas korraldamine või eriavajadusega õpilaste toetamine), on neil mitmekesised ja tõhusad strateegiad raskuste ületamiseks.
- Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias II preemia – „Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate kultuuridevaheline pädevus uussisserändajate õpetamise kogemuse näitel“, mille autoriteks on Inge Timoštšuk ja Maiki Vanahans (Tallinna Ülikool) ning Krista Uibu (Tartu Ülikool). Artikkel pakub välja kultuuridevahelise pädevuse küsimustiku, mille abil saavad õpetajad oma pädevust hinnata, analüüsida ja arendada.
Edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet nomineeriti 13 Eesti teadlast, nende seas meie algõpetuse professor Inge Timoštšuk.
2022. aasta
Haridusteaduslike tööde riikliku konkurss:
- Eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias II preemia – Inge Timoštšuk, Helene Uppin ja Anne-Mai Näkk (Tallinna Ülikool) tööga „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“. 2020. ilmunud raamat on koostatud kõige laiemas tähenduses õpetajatele, kes vahendavad õppijaile uusi teadmisi ning kogemusi koolivälises ja inforikkas keskkonnas (muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused, huvikoolid ja -ringid). Materjal sobib kasutamiseks ka aine- ja klassiõpetajate esma- ja täiendõppes. Töö rakenduslik väärtus seisnebki teaduspõhistes nõuannetes, mis aitavad õppekäike muuta õpilastele tähenduslikumaks ja tõhusamaks.
TLÜ üliõpilastööde konkurss:
- III koht haridusuuenduse valdkonnas teaduspublikatsioonide kategoorias – Helene Uppin, Inge Timoštšuk (juhendaja). Teaching in a natural history museum: what can we learn from Estonian elementary school teachers?
Tudengielu
2024/2025. õppeaasta
Kasvatusteaduste doktorant Maiki Vanahans uussisserändajate õpetamisest
Kuku raadio saates "Kuue samba taga" rääkis Maiki Vanahans, kuidas võiks korraldada uussisserändajate õpetamist nii lasteaias kui põhikooli I–II astmes. Kuula saadet siin.
2023/2024. õppeaasta
Klassiõpetaja eriala 1. kursuse tudengid õppisid nii õuesõppe tundides kui muuseumis.
Sel kevadel jõudsid tudengid ka Gaia Kooli 3. klassi üldõpetuse tundi, mis toimus Kadrioru pargis. Lisaks lõimitud õppetegevusele nägid tudengid, kuidas õppimist kooliseinte vahelt väljas pargis korraldada ja tulevased õpetajad said ka õpilaste juhendamise kogemuse.
Ülddidiaktika lektor Ene Hiiepuu sõnas, et õpetajaks õppimise alguses on oluline, et üliõpilased saaksid nii vaatlus- kui ka abiõpetaja kogemusi, kuidas õppeprotsessi läbi viia tänapäevaseid õpetamise põhimõtteid silmas pidades. Näha, kuidas õpilasi häälestatakse õppimisele, suunatakse neid eesmärgistatult tegutsema, õppima uurides ja avastades, mõtlema tunni lõpus, mida nad õues õppides selgeks said, mida tuleb veel harjutada. Üliõpilaste jaoks oli oluline saada ka ise õpetamiskogemusi. Seda kõike Gaia kooli õuesõppetund neile ka pakkus.
Klassiõpetaja eriala tudengid Minni Toom ja Liis Liivamägi võtsid kogemuse kokku järgmiselt: “Gaia Kooli välisõppetund oli unustamatu kogemus, mis kinnitas meie valikut õige eriala osas. Õpetaja juhendamisel saime rakendada õpitut praktikas, kogedes, kuidas teooria muutub tegelikkuseks. Lapsed näitasid suurepärast suhtumist ja väärtustasid õpetajaid, säilitades hea meeleolu ka miinuskraadidega väljas olles. See kogemus tõestas praktilise õppe võimsust motiveeriva vahendina ning süvendas meie veendumust hariduse olulisuses ja õpetajate hindamises.”
3. klassi õpetaja ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Kaidi Nurmik täiendas, et taolised tunnivaatlused on ka õpilaste jaoks huvitavad ja vajalikud, kuna nii areneb õpilaste suhtlemisoskus ja julgus uute inimestega koos tegutseda.
Ühine päev võeti kokku lõpuringiga, kus õpilased jagasid tulevastele õpetajatele soovitusi, kuidas olla hea õpetaja. Kõlama jäid järgmised mõtted: “Lõpetage ülikool ära.”, “Ärge õpilaste peale karjuge, siis me teid ei kuula.” ja “Jääge iseendaks.”.
.jpg)
Mõned nädalad hiljem kogunesid tudengid Eesti Meremuuseumi Paksus Margareetas, et oma silmaga näha, kuidas muuseumis õppimine käib. Vaadeldi Laagri Kooli 4. klasse ja viidi läbi häälestusülesandeid ja lõpuringe, et ka ise pisut õpetaja rolli katsetada. Päris mitme üliõpilase jaoks oli see elu esimene kord koolilaste rühma juhendada!
Ülddidaktika lektor Ene Hiiepuu ja muuseumipedagoogikat uuriv doktorant Helene Uppin sõnasid, et koos õpiti kui oluline on ettevalmistus ja järjepidev töö klassis, selleks, et ka õppekäikudel oleks äge, õpetlik ja turvaline ning ka seda, kui tähtis on meeskonnatöö ja õlatunne õpetajaks õppides.
Kasvatusteaduste doktorant Helene Uppini mõtted doktoriõppe võimalustest
Kuku raadios arutles haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste doktorant Helene Uppin koos teadusagentuuri juhi Anu Noorma ning füüsiku ja ettevõtja Kaupo Voormansikiga selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kuula saadet siit.
Lisaks kirjutas Helene blogipostituse, kus avab enda doktoriõppe kogemust. Loe Helene kogemuslugu.
.png)
Klassiõpetaja tudengid ja õppejõud rahvusvahelises suveülikoolis Saksamaal
Kahe nädala jooksul, 31. juulist 8. augustini 2024. aastal toimus Saksmaal Vechta Ülikoolis rahvusvaheline suveülikool klassiõpetajaks õppivatele tudengitele Eestist, Saksamaalt, Itaaliast ja Austriast. Suveülikool viidi ellu projekti MAPS (International Mobility in the Master of Primary School Education) raames, kus on projektipartneriteks Vechta Ülikool, Tallinna Ülikool ja Bozen-Bolzano Vaba Ülikool.
Kahe nädala jooksul toimusid loengud erinevate ülikoolide õppejõudude juhendamisel ja koolide külastused. Tallinna Ülikoolist viisid nooremteadur Kaidi Nurmik ja muusikadidaktika nooremlektor Heddi Reinsalu läbi loengu “Integrated learning activities outside the classroom, including music”.
Eesti tudengid Alina, Melody ja Karolin leidsid, et suveülikool on andnud hea võimaluse näha õpetajatöö rõõme ja väljakutseid läbi nelja erineva riigi haridussüsteemi, laiendada erialast võrgustikku rahvusvahelisel tasandil ning jagada mõtteid teiste riikide tulevaste õpetajatega. Julgustame ka teisi üliõpilasi taolistes projektides osalema.
Õppejõud Kaidi ja Heddi sõnasid, et taolised kogemused aitavad tudengitel silmaringi laiendada ja erinevate riikide näidetest õppida. Lisaks oli hea meel suunata tudengeid mõtlema selle üle, kuidas õppetegevust enam klassiruumist väljaspool korraldada ning erinevaid aineid omavahel lõimida. Sageli jäetakse muusika erinevaid teemasid või aineid lõimides tähelepanuta. Seepärast oli hea võimalus arutleda ja tudengitega läbi mängida võimalusi muusika integreerimiseks, muuhulgas looduses ja loodusest õppides.
Klassiõpetajate 1. kursuse üliõpilaste ja õppekava õppejõudude tutvumisõhtud
Sel õppeaastal on klassiõpetajate 1. kursus tavapärasest suurem, päeva- ja sessioonõppes õpib kokku 53 tudengit, kes näevad enda tulevikku koolis.
Klassiõpetaja õppekava õppejõud kutsusid üliõpilased tutvumisõhtule, kus tudengid jagasid esimesi ülikoolimuljeid ja said vastused tekkinud küsimustele. Tutvumisõhtute üheks eesmärgiks oli, et üliõpilastel tekiks vaade selle osas, kes on nende õppekava õppejõud. Kohtumiste järel tõdesid õppejõud, et suur rõõm on niivõrd aktiivsete ja julgete noortega koostööd tegema hakata.
Mõlema õppevormi üliõpilased kohtusid septembrikuu jooksul ka enda kursusekaaslastega mitteformaalses õhkkonnas, et kaasõppijaid paremini tundma õppida. Kohtumistelt tuldi ära positiivsete emotsioonide ning enda kursust ja eriala tutvustate videotega. Klassiõpetaja päevaõppe üliõpilaste video on nähtav siin ning sessioonõppe üliõpilaste videot näeb siin.
