Haridusblogi

Tulevikukooli konsultantide kogemuslugu: Berit Silvia Kondratjev ja Eve Eisenschmidt

Aastal 2016 käivitas Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus kooliarendusprogrammi “Tulevikukool”, et pakkuda koolidele tuge õppija arengut toetavate, tõenduspõhiste ja koostöiste muutuste juhtimisel. Tulevikukoolis on suur roll konsultantidel, kes on justkui piiriületaja haridusasutuse ja ülikooli vahel ning aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele. Oma konsultandi kogemust programmis jagasid lähemalt TLÜ haridusteaduste instituudi haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt ja hariduse juhtimise valdkonna arendusspetsialist Berit Silvia Kondratjev.

Pilt

Professor Eve Eisenschmidt on programmi algataja. “Võib öelda, et olen programmi esimene osaleja ja mul oli võimalus kutsuda endale kaaslasi, kellega koos teele asuda. Kogu teekond on tähendanud kogemusest õppimist ehk learning by doing. Minu tugevuseks oli varasem meeskondade käivitamise kogemus ja see on olnud ka Tulevikukoolis minu üks põhilisi ülesandeid. Ütlemata mõnus on näha, kuidas kolleegid inspireeruvad, arenevad ja kuidas meeskonnas rollid kujunevad,” ütles Eve Eisenschmidt. 

Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise valdkonna arengut eestvedav Berit Silvia Kondratjev on Tulevikukooli meeskonnas löönud kaasa 2019. aastast alates. 

“Mina liitusin meeskonnaga 2019 ning tänavu kevadel saab sellest neli aastat. Olen hetkel koos paarilisega ühes koolis konsultandi rollis ning tutvustan seminarides õpetajate võimestamise ja tiimide loomise teemasid,” tutvustas Berit Silvia. Kooliarendusmeeskonnas hoiab Berit Silvia lisaks kätt pulsil kooliarendusmetoodikal ning sellel õppeaastal hoolitseb osaliselt ka tiimi arengu eest. 

“Toetan ka täiskasvanud õppijate professionaalset arengut, kas siis tasemeõppes hariduse juhtimise õppekaval, koolieelse lasteasutuse juhtimise programmis või mõnes muus sarnases ettevõtmises,” sõnas Berit Silvia.

Suurimad rõõmud ja väljakutsed

Rõõmu jagub Tulevikukoolis palju, sest on innustav näha, kuidas programmis osalejad õhinaga muutustele avatud on, kuid eks jagub ka väljakutseid.

“Koolimeeskondadega on nagu õpilastega klassiruumis – on neid meeskondi, kes on kohe õhinaga valmis ja avatud muutustele, kuid mõnel juhul on kahtlemist ja ka skeptilist suhtumist. Alustades keerulisest – muutused tunduvad koolidele märksa kergemad, kui need tegelikkuses on. See võib tähendada ka leppimist pindmiste muutustega,” toonitas Eve muutuste tõhusa planeerimise vajalikkust.

Eve sõnul on eriti innustavad sellised kohtumised, kus osalejad on väga motiveeritud ning soovivad põhjalikult probleemidesse süüvida ning lahendusi leida. 

“Rõõmu toovad kohtumised koolimeeskondadega, kus minnakse süvitsi, tehakse selgeks õpilaste madala huvi ja õpiraskuste tagamaad. Üks eredam kogemus on seotud kutsekooli meeskonnaga, kes oli aastaid pead murdnud esimest aastat õppivate noorte õpingute katkestamise pärast. Esmased lahendused, mis pinnale kerkisid, olid pigem suurema kontrolli suunas, aga koolimeeskond (kellest mitmed ei olnud esimese haridusena õpetajaks õppinud), olid valmis töötama kirjandusega ning koos mõeldi välja õppijat toetavaid ja motiveerivaid lahendusi. Selles koolis käib töö hoolega edasi ja igal aastal täiendatakse õpilaste õppimist toetavat süsteemi,” rääkis Eve.

Berit Silvia lisab, et siirast heameelt valmistab see, kui haridusasutuse tiimilliikmetel tekib mingi ahhaa-moment või taipamine. “Just siis on eduelamuse tunne nii neil endal kui ka mul konsultandina ääretult suur! Teine siiras rõõm tuleb siis, kui kool on programmi juba lõpetanud, kuid veel aasta hiljemgi liiguvad jätkuvalt oma sihi suunas edasi ning on toimunud niivõrd põnevad uued arengud õppija toetamiseks, et poleks algul nii suurelt julgenud unistadagi,” kirjeldab Berit Silvia oma suurimaid töövõite. Jagub ka väljakutseid, kuid tihtipeale toimuvad need iseenda sees ning seotud sellega, kuidas hinnanguvabalt teisi toetada, aidata neil ise oma lahenduseni jõuda ning näha igas väljakutses pigem ikka uusi võimalusi. “Kui koolil teadusuuringutest teadaolevaid eeltingimusi arenduste elluviimiseks ei ole, kuid see-eest on väga suur tahe, siis mõtleme üheskoos, kuidas edasi – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!” on Berit Silvia veendunud.

Edu tagab tõhus koostöö kooli ja ülikooli vahel

Eve usub, et programmi arendus käib ikka koostöös. Vastavalt koolide enda vajadustest lähtudes arendatakse üheskoos kogu “Tulevikukooli” programmi. “Ei kujutaks ette koolidele suunatud programmi arendamist, kui ise ei töötaks tihedalt koolimeeskondadega. Nii on võimalik kohe märgata, mis on koolide väljakutsed ja need on tõesti väga erinevad. Lõpuks saad konsultandina ka ise justkui selle koolimeeskonna osaks – mõtled ja elad kaasa, kas meeskond suudab kogu õpetajaskonda innustada,” kirjeldab Eve seda, kuidas edu taga on ikka ühine pingutus ning koos tegutsemine, kuid toob välja ka tähtsa õppimiskoha iseendale. “Oluline õppimiskoht konsultandile on, et ära anna hinnanguid! Keegi ei taha oma tööd halvasti teha, kuid paljudel juhtudel inimesed lihtsalt ei tea, kuidas oleks parem, või siis on keskkond selline, kus inimesed löövad käega,” tõi Eve välja.

Programmis “Tulevikukool” tähendabki konsulteerimine eelkõige seda, et toetatakse koolimeeskondade enda õppimist ega anta ette vastuseid. “Aitame neil selgust luua enda teadmistes ning julgustame ise lahendusi otsima ja looma,” kirjeldas Berit Silvia tema kui konsultandi olulisemat rolli.

Professor Eve Eisenschmidti soovitused koolidele:

Ma väga sooviks, et meil oleks koolides julgust loobuda suurtest strateegilistest loosungitest nagu õppijakeskne, nüüdisaegne õpikäsitus jne. Kui me suudame need “kardinad” eest ära tõmmata, siis saame päriselt õpilaste õppimisest rääkida. Õppeprotsessis on nii palju, mille üle tõsiselt muret tunda. Teine soovitus koolimeeskondadele on, et soovitud siht või siis eesmärk tuleb nii selgeks mõelda, et seda on võimalik praktiliste tegevustena ette kujutada. Ehk siis väike samm, aga süsteemselt ja kogu koolis veenab õpetajaid, et järjekordne pingutus kannab vilja. Kolmas soovitus on, et muutuse saavutamiseks peab kannatust ja aega varuma. Võiks öelda, et vähemalt 4-5 aastat võtab aega, kui näiteks õpetajad muudavad tunni ülesehitust, õppemeetodeid, et praegu populaarseks saanud õpilaste eneseregulatsiooni oskusi õppeprotsessis arendada.

Millal algab uus “Tulevikukooli” programmi hooaeg?

Uus hooaeg stardib taas 30. mail 2023

Uuri Tulevikukoolist lähemalt

Küsi lisa