Esmakursuslase hüpe pärismaailma

Projektipõhisus ei tähenda meil vaid seda, et kursuse käigus tehakse rühmatööna ära mõni referatiivne ettekanne - ei, kaugel sellest. Meie üliõpilastel on võimalus astuda oma mugavustsoonist välja nin midagi oma kätega ära teha. Näiteks seisid esimese kursuse keskkonnakorraldajad sel kevadel valiku ees, kas soovivad aine Ringmajandus ja jäätmehoolduse alused raames läbiviia Tallinna Ülikooli segaolemejäätmete sortimisuuringu. Mõistagi haarati kohe kinni võimalusest juba esimesel kursusel midagi päriselt ära teha.  

Segaolemejäätmete sortimisuuring iseenesest tähendab seda, et asutuse või organisatsiooni jäätmetest võetakse proov (ligikaudu 400 kilogrammi) ja sorteeritakse ning kaalutakse ära selle kategoriseeritud koostis, et teada saada esiteks, kas organisatsioon järgib seadust, teiseks, kas ja mis aspektides tuleks ülikooli jäätmemajandust parendada. Üliõpilased vastutasid ise nii uuringu korraldamise kui ka vajalikke töövahenditele kuluvate rahaliste vahendite taotlemise ning aruandluse eest. 

“Kokkuvõttes oli see imeline kogemus. Mitu päeva oli ninas veel see hais, aga teate, see oli seda väärt. Olen meie kursuse üle ääretult uhke, et selle suure tööga hakkama saime!” - Eeva-Maria Kauts, keskkonnakorralduse 1. kursuse tudeng.

Sama uuringut on ülikoolis ka varem tehtud ja siis valmis tulemustest bakalaureusetöö. Tulemuste esitelu jäägu mõneks teiseks korraks, võib vaid öelda, et keskkonnakorraldajad nii pea käed rüpes istuda ei saa. See projekt näitas hästi, et andes üliõpilastele võimaluse ise midagi ära teha, saavad nad sellega suurepäraselt hakkama ning esimesel kursusel õppimine ei tähenda, et peab vaid loengusaalis teooritat õppida. 

Märkimisväärne on ka asjaolu, et enamus bakalaureusetöödest ei ole Looduse ja terviseteaduste instituudis pelgalt teoreetilised. Suur osa üliõpilatest tegeleb oma töö praktilise osaga alates teise õppeaasta kevadest ning paljudel neist on reaalne praktiline väärtus - sel kevadel kaitsti muuhulgas töid, mis eelduseks tulevikus Eesti hagija tõu tunnustamiseks Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsioon poolt, seotud ettevõtete ning tööstussektorite keskkonnajuhtimisega ja keskkonnamõju monitoorimisega või hoopis laborimetoodikate valideerimisega. Neid näiteid võib leida veelgi.

Peamiselt keskkonnakorralduse ja linnakorralduse magistrantidele suunatud linnaökoloogia ja linnaelustiku kujundamise õppeaines oli sel aastal erinevaid praktilisi ülesandeid. Üliõpilased said elus ainukordse võimaluseni planeerida üks uuringuala lähtuvalt ökoloogilise planeerimise põhimõtetest ilma igasuguste eelarveliste piiranguteta. Uuringuala kohta tehti eelnevalt teoreetilist uurimistööd ning vaatlus. Tulemusena valminud postrid illustreerisid hästi, et meie magistrantides on peidus terviklik mõtlemisoskus ning nad oskavad põimida varasemaid teadmisi nii käsiloleva kui ka varasemate õppeainetega ja formuleerida neist tulem, millest oleks õppida ka tänastel linnaplaneerijatel. 

“Ega see hea roheala planeerimine pole üldse mitte lihtne! Alguses võib tunduda, et mis see siis ära pole, vähem hooldust ja kogu moos. Aga faktoreid on ikka väga palju, mida tuleb arvesse võtta. Ülesanne igal juhul väga tore ja asjalik, kindlasti korrake järgmisel aastal! Võib-olla tuleks isegi tulemustega tutvuma, kui näiteks samadele aladele planeeringuid tehakse! Huvitav oleks näha, kuidas mingi teine seltskond sama ala lahendab, milliseid potentsiaale nähakse,” kommenteeris linnakorralduse magistrant.

Lisaks osaleti mai lõpus koos külalisõppejõu Meelis Uustaliga haudelindude ja nahkhiirte välipraktikumis, mis võimaldas kogeda linna uut moodi ja harjumatul kellaajal.

ELU ehk erialasid lõimiv uuendus on TLÜ erialadeülene õppeaine, kus saavad kokku väga erinevatest valdkondades inimesed ning asuvad koos lahendama mõnda elulist probleemi, tegema mõnes kitsamas valdkonnas uurimistööd, kus ühest inimesest jääb väheks või ellu viima mõnda projekti. Sel semestril toimus muuhulgas projekt Ülikooliaed, mille eesmärgiks oli rajada Tallinna Ülikooli linnaaed, õigemini kaks. Huvilisi, kes soovisid projekti panustada oli rohkem kui rühma mahtus. Kokku said üliõpilased kaheteistkümnelt erialalt. Oleks eksitav öelda, et aia loomise protsess kulges valutult, ilma kompromisside ja järeleandmisteta. Vajalike kokkulepete sõlmimine erinevate osapoolte vahel osutus suureks väljakutseks. Ent lõpptulemusena õnnestus siiski ülikooli tuua juurde soovitud rohelust. Rajati kaks aeda - üks Astra maja sisehoovi ning teine Nova maja ette. Minu hinnangul üks olulisemaid asju, mida üliõpilased õppisid oli asjaolu, et ei maksa iseenesest võtta, et kõik inimesed saavad asjades aru samamoodi. Aedade rajamist toetasid lisaks Tallinna Ülikoolile nii Tallinna Keskkonnaamet kui ka Baltic Agro. Jääb üle loota, et ülikooliaed jätkab toimimist kogukonnaaiana ning sellesse saad panustada ka sina.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis saab õppida bakalaureuseastmes muuhulgas bioloogiat (kõrvalerialaga), keskkonnakorraldust, integreeritud loodusteadusi (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia). Magistriastmes on võimalik spetsialiseeruda näiteks keskonnakorraldusele, linnakorraldusele, molekulaarsele biokeemiale ja ökoloogiale ning muidugi ka gümnaasumi loodusteaduslike ainete õpetajaks.