Ajendatuna soovist sellest vähem tuntud kohast ja keelest rohkem teada saada, alustas selle aasta sõbrapäeval, 14. veebruaril pooletuhandendat korda uus ELU projekt. Kuue eriala – kirjaliku tõlke, andragoogika, aasia uuringute, inglise keele ja kultuuri, eesti filoloogia ning haldus- ja ärikorralduse – tudengid otsustasid end proovile panna, et alustada esimese galeegi-eesti veebisõnastiku koostamist. Varem ei ole Tallinna Ülikoolis galeegi keelt õpetatud, samuti pole Eestis koostatud ka galeegi-eesti kakskeelset sõnaraamatut.

Eestlasele pruugib Galiciale mõeldes esmalt meenuda Santiago de Compostela. Teatavasti on selles linnas paiknev pühamu üks olulisemaid palverännaku sihtpunkte. Eestil on aga omagi seos selle Hispaania loodeosas asuva autonoomse piirkonnaga. Nimelt leidub ka Galicias Valga-nimeline linn, mida lahutab meie Valgast linnulennult ligikaudu 3000 km. Aastal 2016 teatas galeegi ajaleht „Faro de Vigo“, et mõlemast on saanud sõpruslinnad. 

Eesti ja Galicia on ajalooliselt ja sotsiolingvistiliselt sarnasemad kui arvata võiks. Ometigi on galeegid jäänud endiselt riigita rahvaks. Seda enam on huvitav teada, et maailmas räägib galeegi keelt üle kahe korra rohkem inimesi kui eesti keelt. Keel, mida Galicias uhkusega kõneldakse, on hispaania ja eriti portugali keelele lähedane sugulaskeel. ELU projekt nr 500 üks eesmärkidest oligi juhtida tähelepanu Euroopa väikerahvaste olukorrale Galicia näitel. Samuti vahendada Eestisse galeegi keelt ja selle kaudu ka kultuuri. Nii alustatigi esimese Eesti Keele Instituudi (EKI) nõuetele vastava galeegi-eesti veebisõnastiku koostamist. Kuigi projekt sidus eeskätt keeli, kultuure, sotsiaalteadusi ja infotehnoloogiat puudutavaid erialasid, olid osalema oodatud kõik galeegi keelest huvitunud. ELU projekti eestvedajaiks olid Francisco Javier López Arias (TLÜ) ja Merilin Kotta (TLÜ). Sõnastiku koostamisel avanes harukordne võimalus olla EKI uue sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilexi esimesed katsetajad, seeläbi panustades ka selle väljatöötamisse. Verivärsket veebiplatvormi käis projekti osalistele esitlemas kaasjuhendaja ja EKI vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar. Samuti tutvustas grupi liikmetele sõnaraamatu koostamise põhimõtteid TLÜ romanistika lektor Ülo Siirak.

 Reaalid. Illustratsioonid: Pia Inger Sepman

Kuna tegu on esimese galeegi-eesti kakskeelse sõnastikuga, piirduti A1 keeletasemega. Eesmärgiks seati vähemalt 1000 märksõna tõlkimine ja defineerimine. Ühtlasi sai veebisõnastikku lisatud galeegi kultuurispetsiifiilisi elemente ehk reaale ja sagedamini kasutatavaid sõnu. Allikmaterjaliks valiti Euroopa keeleõppe raamdokumendil põhinevate galeegi keele õpikute sõnavara. 
Tulenevalt sõnastikutöö mahukusest, projekti lühildasest kestusest ja veel valmimisjärgus olevast  terminibaasist jääb üle loota, et veebisõnastikku arendatakse edasi ka tulevikus, ehk isegi uue ELU projekti raames. Sellegipoolest on seni saavutatu end küllaga ära tasunud. Kahtlemata andis tööle lisaväärtust ka projekti algupoolel toimunud iganädalane kontaktkeeleõpe Francisco Javier López Ariasega. Samuti aitas ühine tõlke- ja toimetamistöö lihvida meeskonnatöö oskusi, andis põnevaid teadmisi galeegi keelest ning ka äärmiselt tänuväärse kogemuse ajaplaneerimisel. Olgugi et ELU-teel leidus ka omajagu komistuskive, on nende ületamine nii selle kui iga teise ELU projekti iseäranis oluline osa, vahest omaette eesmärkki.

Teksti autorid:
Sandra Eero (bakalaureuseõpe, eesti filoloogia)
Kristel Sõer (bakalaureuseõpe, eesti filoloogia)

Illustratsioonid:
Pia Inger Sepman