Eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus

Ootame sind eesti keele ja kirjanduse peaerialale, kui pead tähtsaks eesti kultuuri ning tahad süveneda eesti keele toimimisse, ajalukku ja struktuuri. Sulle meeldib lugeda ilukirjandust ning soovid arendada oma eesti keeles kirjutamise loomingulisi oskusi.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 20

Õppevorm Päevaõpe

Eesti keele ja kirjanduse peaeriala saad õppida, astudes eesti filoloogia õppekavale

 

Kui valid kõrvalerialaks mõne võõrkeele, laieneb sinu silmaring, suurenevad valikud õpingute jätkamiseks magistrantuuris ja avarduvad töövõimalused (nt tõlkijana).

Meie lõpetajad töötavad väga mitmetes valdkondades - hariduses, kultuurisfääris, teaduses, riigiametites, ajakirjanduses. 

Miks tulla meile õppima?

  • Eestis on see eriala ainulaadne, õpingute jooksul saad võrdselt teadmisi nii eesti keelest kui ka kirjandusest, samas saad vastavalt erinevates töödes keskenduda emmale-kummale ja oma edasisi õpinguid planeerida oma huvikeskmest lähtuvalt.
  • Eesti keele ja kirjanduse peaerialal õpid sügavuti tundma meie rahvuskultuuri, saad teadmisi eesti keele erinevatest tahkudest, rahvaluulest ja eesti kirjanduse ajaloost kuni tänapäevase kirju kirjanduseluni välja. Erialal õpid kirjutama heas eesti keeles eri tüüpi tekste ja näed, kuidas meie emakeel on imeline instrument oma mõtete täpseks väljendamiseks.
  • Eesti keele ja kirjanduse erialal õppimine annab sulle laiapõhjalise filoloogilise alushariduse eesti keele ja kirjanduse alal, loob sulle võimalused kujuneda kvalifitseeritud spetsialistiks, kes orienteerub eesti keeles, kirjanduses, kultuuris ja hariduses ning on võimeline nende lahendamisele kaasa aitama.
  • Õppekava lõpetanuna oled omandanud põhjalikud teadmised eesti keelest ja kirjandusest, oskad end korrektses eesti keeles hästi väljendada ning oled omandanud väga head alused, et jätkata õpinguid magistrantuuris. 
  • Pärast lõpetamist oled võimeline seisma meie rahvuskeele ja -kultuuri kaitsmise ja arendamise eest.

Õppekava ja -ained

Eesti filoloogia õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: referent-toimetaja või eesti keel ja kirjandus.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega õppetöö toimub eri vormis, teoreetilisi loenguid täiendavad praktilisemat laadi seminarid.

  • Õpingute jooksul tuleb läbida erialapraktika.

  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised erialaained

Eesti keele ja kirjanduse peaerialal on nii keele kui ka kirjanduse aineid. Kirjandusainetes õpid sügavuti tundma meie rahvuskultuuri, saad teadmisi rahvaluulest ja eesti kirjanduse ajaloost kuni tänapäevase kirju kirjanduseluni välja. Keeleainetes saad ülevaate eesti keele ehitusest häälikutasandist vormi-, sõna- ja lausetasandini välja, õpid tundma eesti keele ja eesti kirjakeele ajalugu, saad teadmisi eesti keele õigekirjapõhimõtetest ja murretest. Erialal õpid kirjutama heas eesti keeles eri tüüpi tekste ja näed, kuidas meie emakeel on imeline oma mõtete täpseks väljendamiseks.

Eesti keele ja kirjanduse peaeriala ained koosnevad seega kolmest plokist - eesti keele plokist, eesti kirjanduse plokist ja tekstiloome plokist.

Eesti keele plokis õpid tundma eesti keele struktuuri, eesti keelega seotud põhimõisteid, eesti keele ajalugu, eesti keele kohta sugulas- ja teiste keelte hulgas, eesti keele lokaalset ja sotsiaalset varieeruvust.

  • Eesti kirjakeele kursusel saad ülevaate sellest, kuidas eesti keel on arenenud, kuidas keel talitleb normeeritud kirjakeelena, Samuti õpid tundma keele- ja sh nimekorralduse ning eesti õigekirja põhimõtteid ja ka ise korrektset eesti keelt kasutama.
  • Kursusel Eesti keele struktuur I saad foneetika, fonoloogia, morfoloogia ja sõnamoodustuse põhiteadmised. Nende abil oskad teksti analüüsida: tead, millise sõnaliigiga on tegu, suudad eraldada tunnused ja märkida ära tüvevahelduse.
  • Kursusel Eesti keele struktuur II tegeled peamiselt lausetega: õpid ära tundma lauseliikmeid, aru saama lause ülesehitusest, eristama lausetüüpe ning mõistma seda, kuidas sõnavormid lauseis eri konstruktsioone moodustavad.
  • Kursusel Eesti keele ajalugu ja variatiivsus õpid tundma soome-ugri keelkonda, eesti keele päritolu ja tüpoloogilisi jooni, saad ülevaate ajaloolistest ja nüüdismurretest, eesti keele arengu sotsioperioodidest, all- ja rühmakeeltest ning keelekontaktide mõjust ülemaailmastumise ja nutivõrgustumise ajal. Lisaks õpid tundma stilistilise normi eri tahke ning harjud töötama keelevariantide korpuste jm andmebaasidega.

Eesti kirjanduse plokis saad teadmisi eesti kirjandusest, autoritest, võtmeteostest ja nende kirjandusloolisest kontekstist; omandad oskused luule, proosa- ja draamateoste analüüsimiseks.

  • Kursusel Rahvaluule ja vanem eesti kirjandus saad teadmisi eesti kirjanduse algusperioodist – rahvaluulest ja eesti kirjanduse kujunemisest alates esimestest eestikeelsetest kirjalikest mälestusmärkidest kuni 19. sajandi lõpuni.  Kursuse lõpuks oled saanud ülevaate eesti rahvaluulest, tunned ja oled lugenud tähtsamaid tekste vanemast eesti kirjandusest ja orienteerud varasemas eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloos.
  • Kursusel Eesti kirjanduse uuenemine õpid tundma eesti kirjandust 20. sajandi algusest 1960. aastateni. Kursuse jooksul loed selle perioodi võtmetekste ning õpid neid analüüsima, suhestama nii oma ajastu kirjandusloolise kontekstiga kui ka vastava perioodi kirjanduslike arengutega.
  • Eesti kirjandus 20. sajandi teisel poolel keskendub eesti kirjandusele alates 20. sajandi keskpaigast, alates luuleuuendusest ja kassetipõlvkonnast kuni 1990. aastate kirjandusmurranguteni ning suundumusteni 21. sajandi alguses. Kursuse jooksul loed sa selle perioodi tähtteoseid, õpid neid analüüsima, nende üle arutlema ja laiema kontekstiga seostama.
  • Kursusel Kirjandustekstide lähianalüüs õpid tundma luule, proosa ja draama käsitlemisel kasutatavaid mõisteid ja kategooriaid ning õpid neid rakendama tekstide praktilises analüüsis. Kursuse jooksul teed sa praktilisi harjutus- ja kodutöid ning kursuse lõpuks oskad sa luule-, proosa- ja draamatekste kursusel käsitletud mõistete toel analüüsida.

Tekstiloome plokis tutvud põhjalikumalt erialaga sissejuhatavas aines "Keele- ja kirjandusteaduse alused", õpid ennast kirjalikult väljendama korrektses eesti keeles, arvestades eri tekstitüüpe; õpid analüüsima ja kirjutama akadeemilisi erialatekste; rakendad erialateadmisi praktilises töökeskkonnas. 
Lisaks õpid sa erialast soome keelt.

Üldained

Erialaaineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist.  

Kõrvalerialad

Üliõpilane saab valida kõrvaleriala, mis võimaldab üliõpilasel omandada laiapõhjalisemat haridust ja saada mitmekülgsemaid teadmisi. Need on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase töökoha leidmisel.

Eesti keele ja kirjanduse eriala puhul sobivad kõrvalerialaks näiteks referent-toimetaja või mõne võõrkeele ja kultuuri kõrvaleriala (nt inglise keel ja kultuur, saksa keel ja kultuur, prantsuse keel ja kultuur). Samas on sobivateks kõrvalerialadeks ka näiteks digihumanitaaria, kultuuriteadus, filosoofia ja ajalugu.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna õppejõud on oma valdkonna juhtivad spetsialistid, kes osalevad pidevalt nii tipptasemel teadustöös kui ka paljudes praktilistes projektides. Samuti on õppejõud aktiivsed osalised Eesti ühiskondlikus ja kultuurielus ja arvamusliidrid paljudes eesti keele, kirjanduse ja kultuuriga seotud küsimustes.

  • TÜHI-l on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad sulle võimalust õppida keeli või läbida praktika ka teistes Euroopa riikides. 
  • Eesti keele ja kirjanduse eriala üliõpilasena on sul võimalus osaleda erialastel konverentsidel ja seminaridel. Üheskoos tähistatakse igal aastal emakeelepäeva üliõpilaskonverentsiga.
  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“. Oled oodatud ka Tallinna Kirjanike Maja raamatuesitlustele, kirjandusfestivalile HeadRead ja teistele kultuuriüritustele.
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Õppides Tallinna ülikoolis on sulle avatud rikkalike võimalustega mitmekorruseline raamatukogu ja moodne ülikoolilinnak.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

    

Õppejõud

Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeele didaktikat ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Ta oneesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Merilin Aruvee lõpetas Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal. Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse õpikukirjastuse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

 


Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires meedias:


 

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes. 2017. aastal tunnustati teda Tallinna Ülikooli aasta koolitaja tiitliga.

  • Reili Arguse ühe minuti loeng
  • Loe blogist tema soovitusi, kuidas käänata nimesid

Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).

Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.


Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid.

Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.

 


Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.

Kuula Marju Kõivupuu ühe minuti loengut: Eestile, Eestist


Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.


Annika Hussar on eesti keele lektor. Ta on ülikoolis õpetanud üle 20 aasta eesti keele aineid, sh ortograafiat, heakeelsust, morfoloogiat, keelekorraldust jne. Ta on olnud külalislektor Vilniuse, Helsingi, Tampere ülikoolis. Tema uurimisvaldkond on onomastika, kus ta on keskendunud isikunimede uurimisele. Eriti huvitab teda eesnimekasutus, millest ta on kirjutanud rohkesti artikleid.   

Kuula Annika Hussari ühe minuti loengut: Milline on eesti nimi?


Vastuvõtutingimused

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

  • Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (tekstiloomeülesanne ja valikvastustega test 30% ning vestlus 30%).

  • Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Eesti keele ja kirjanduse erialale kandideerimiseks tuleb SAIS-is esitada avaldus Eesti filoloogia bakalaureusekaval ja valida seal spetsialiseerumiseks "eesti keel ja kirjandus".

 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast.

1) Esimene osa on kirjalik tekstiloomeülesanne ja valikvastustega test, mis on kombineeritud keele- ja kultuuriteadmiste kontrolliga. Eksamiks korrates on abiks lisaks kooliõpikutele (eesti keele ja kirjanduse õpikud) „Eesti keele käsiraamat" (ortograafia O11-O70; morfoloogia M1-20, M45-M112; sõnamoodustus SM1-42; süntaks SÜ5, SÜ8), EKI teamik, Oma Keele keelehoolderubriigi artiklid.

2) Teises osas toimub eesti keele ja kirjanduse peaeriala valinud kandidaatidele suuline vestlus, mille käigus selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi motivatsioon ja erialane pädevus. 

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Tekstiloomeülesandega hinnatakse oskust luua sidusat teksti. Ülesandega kombineeritud keeleülesanne võimaldab hinnata grammatiliste kategooriate ning grammatikavormide ja grammatiliste struktuuride tundmist. Valikvastustega testiga hinnatakse kandidaadi õigekeele- ja kultuuriteadmisi. Vestlusel hinnatakse kandidaadi üldisi teadmisi eesti keele ja kirjanduse kohta, silmaringi ja lugemust, oma väidete põhjendamise oskust ning motivatsiooni ja valmisolekut asuda õppima valitud erialale.

Vastuvõtueksami hindamine. Vastuvõtueksami osi hinnatakse järgmiselt: tekstiloomeülesanne ja valikvastustega test kuni 50 punkti, vestlus kuni 50 punkti. Kokku võib vastuvõtueksami eest saada 100 punkti. Tekstiloomeülesannet hinnatakse kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel, valikvastustega testi võtme abil. Vestlusel hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel ja vestluse tulemus kujuneb komisjoniliikmete antud punktide alusel.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Õppekohad

Eesti filoloogia õppekaval on kahe peaeriala peale kokku 30 õppekohta.

Vilistlased

 

"Minu töös on olnud olulise tähtsusega eesti keele ja kirjanduse erialal omandatud eesti kirjanduse taustsüsteemi tundmine. Lisaks teadmistele eesti kirjandusest ja kultuurist omandasin õpingute käigus kriitilise mõtlemise ja kirjalike tekstide loomise oskuse. Eesti keele ja kirjanduse õpingud on andnud mulle kirjutamisjulgust ja soovi jätkata kirjanduse ja kultuuri uurimisega ka magistriõppes."


 

"Eesti keele ja kirjanduse bakalaureuse õpingud olid eelkõige väga huvitavad ja sisukad. Õpingutes sisaldunust mõjutab minu praeguses töös ja tegevuses ehk kõige rohkem erinevate tekstide analüüsimise oskus nii kirjanduslikust kui lingvistilisest aspektist. Olles kolm aastat harjutanud märkama kõikvõimalikke tekste, registreid ja neile vastavat keelekasutust, on mul lihtsam neid üksteisest eristada ja nende vaheliste seostega arvestada – minu eesti keele tööriistakast on teadlikum ja ma kasutan seda vabamalt. Lisaks kasutan ma pidevalt vahendeid nagu sõnastikud, käsiraamatud, artiklid, õpikud jne, millega õpingute ajal tutvusin ja mida ka siis teadlikult kasutama õppisin. Viis kuidas ma kultuurtekste naudin ja vastu võtan on sisukam ja sügavam ning tajun, et mul on kujunenud funktsionaalne sõnavara, et ka oma lugemiskogemust ja analüüsi väljendada."

 


 

"Seikluslikult kultuurne või kultuurselt seikluslik - seda võimaldab eesti keele ja kirjanduse õppimine kõikides oma võimalusrohkustes. Eesti keele ja kirjanduse õpetajana loon mõttemaailmade mitmekülgsust, kirjandusteadlasena õpetan kasutama analüüsiinstrumente pea kõikidel elunähtustel."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eesti keele ja kirjanduse eriala annab sulle hea põhja edukaks ja mitmekülgseks karjääriks. See annab aluse astuda mitmetele magistriõppe erialadele (eesti keele ja kirjanduse õpetaja, keeleteadus ja keeletoimetamine, kirjandusteadus jms), kuid hea eesti keele ja kirjanduse tundmine on vajalik ka muudel erialadel.

Meie lõpetajad töötavad väga mitmetes valdkondades - hariduses, kultuurisfääris, teaduses, riigiametites, ajakirjanduses. Kombineerides eesti keele ja kirjanduse eriala mõne kõrvalerialaga (nt võõrkeeled) laienevad karjäärivõimalused veelgi (nt tõlkimise valdkonnas). 

Meie lõpetatele pakutakse pidevalt töökohti eesti keele kui kui teise keele ja kultuuri õpetamisel.

Edasiõppimisvõimalused

Kolmeaastased õpingud loovad aluse, mis võimaldab sul jätkata õpinguid magistritasemel. Eesti keele ja kirjanduse eriala lõpetanuna saad jätkata õpinguid näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal, eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja erialal, keeleteaduse ja keeletoimetamise või kirjandusteaduse magistrikavadel.

Vastavalt kombineeritud kõrvalerialadele on sul võimalik jätkata magistriõpinguid teistel osaliselt või täielikult avatud õppekavadega humanitaarteaduste erialadel.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Referent-toimetaja

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind referent-toimetaja peaerialale, kui näed end tulevikus töötamas ametikohal, mis vajab väga hea eesti keele oskuse kõrval teadmisi asjaajamisest, oskust võõrkeelseid tekste tõlkida, refereerida ja toimetada.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala

Kultuuriteadus

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib mitmekülgset humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, populaarkultuurist, soouuringutest ja feminismist, linnauuringutest, võõrkeeltest ja paljust muust. See on parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
23
Päevaõpe
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Hea eesti keele oskus on kõikide ainete õppimise alus. Kirjanduse väärtustamine ja tundmine hoiab Eesti kultuuri elujõulisena. Eriala lõpetaja on omandanud ajakohased ainedidaktilised tööriistad, et õpetada eesti keelt ja kirjandust tänapäeva ühiskonnas.

Magistriõpe
Eesti keel
õppekaval on 18 õppekohta
Sessioonõpe
Vaata eriala

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.

Magistriõpe
Eesti keel
õppekaval on 18 õppekohta
Sessioonõpe
Vaata eriala