Eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus

Sind huvitab eesti keel ja eesti kirjandus? Pead oluliseks meie rahvuskultuuri ja tahad kaasa aidata tema püsimisele ja arendamisele Eesti riigis? Tahad saada teadmisi eesti keelest ja eesti kirjanduse ajaloost? Sulle meeldib kirjutada ja oma mõtteid väljendada?

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppevorm Päevaõpe

Sellisel juhul sobib sulle eesti keele ja kirjanduse peaeriala, mida saad õppida astudes eesti filoloogia õppekavale

Eesti keele ja kirjanduse peaerialale ootame üliõpilasi, keda huvitab eesti keel ja kirjandus, kes peavad tähtsaks eesti kultuuri püsimist ja arendamist, kes tahavad süveneda eesti keele toimimisse, ajalukku ja struktuuri, kellele meeldib lugeda ilukirjandust ning kes soovivad rohkem teada eesti kirjanduse ajaloost ja tänapäevast.

Olulise osa eesti keele ja kirjanduse peaerialast moodustab ka tekstiloome, seega on oodatud üliõpilased, kes soovivad arendada oma eesti keeles kirjutamise loomingulisi oskusi.

Kui valid kõrvalerialaks mõne võõrkeele, laieneb sinu silmaring, suurenevad valikud õpingute jätkamiseks magistrantuuris ja avarduvad töövõimalused (nt tõlkijana).

Miks tulla meile õppima?

  • Eestis on see eriala ainulaadne, õpingute jooksul saab võrdselt teadmisi nii eesti keelest kui ka eesti kirjandusest, samas saab vastavalt erinevates töödes keskenduda emmale-kummale ja oma edasisi õpinguid planeerida oma huvikeskmest lähtuvalt.
  • Eesti keele ja kirjanduse peaerialal on õpitakse tundma sügavuti meie rahvuskultuuri, saadakse teadmisi eesti keele erinevatest tahkudest, rahvaluulest ja eesti kirjanduse ajaloost kuni tänapäevase kirju kirjanduseluni välja. Erialal õpitakse kirjutama heas eesti keeles eri tüüpi tekste ja nähakse, kuidas meie emakeel on imeline instrument oma mõtete täpseks väljendamiseks.
  • Eesti keele ja kirjanduse erialal õppimine annab laiapõhjalise filoloogilise alushariduse eesti keele ja kirjanduse alal, loob üliõpilasele võimalused kujuneda kvalifitseeritud spetsialistiks, kes orienteerub eesti keele-, kirjandus-, kultuuri- ja haridusprobleemides ning on võimeline nende lahendamisele kaasa aitama.
  • Õppekava lõpetanu on omandanud põhjalikud teadmised eesti keelest ja kirjandusest, oskab end korrektses eesti keeles hästi väljendada ning on omandanud väga head alused, et jätkata õpinguid magistrantuuris. 
  • Õppekava lõpetanud üliõpilane on võimeline seisma meie rahvuskeele ja -kultuuri kaitsmise ja arendamise eest.

 

Õppekava ja -ained

Eesti filoloogia õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: referent-toimetaja või eesti keel ja kirjandus.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega õppetöö toimub eri vormis, teoreetilisi loenguid täiendavad praktilisemat laadi seminarid.

  • Õpingute jooksul tuleb läbida erialapraktika.

  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Eesti keele ja kirjanduse peaeriala ained koosnevad kolmest plokist - eesti keele plokist, eesti kirjanduse plokist ja tekstiloome plokist.

  • Eesti keele plokis õpitakse tundma eesti keele struktuuri, eesti keelega seotud põhimõisteid, eesti keele ajalugu, eesti keele kohta sugulas- ja teiste keelte hulgas, eesti keele lokaalset ja sotsiaalset varieeruvust.
  • Eesti kirjanduse plokis saadakse teadmisi eesti kirjandusest, autoritest, võtmeteostest ja nende kirjandusloolisest kontekstist; omandatakse oskused luule, proosa- ja draamateoste analüüsimiseks.
  • Tekstiloome plokis õpitakse kirjalikult väljendama korrektses eesti keeles, arvestades eri tekstitüüpe; õpitakse analüüsima, refereerima ja kirjutama akadeemilisi erialatekste; rakendatakse erialateadmisi praktilises töökeskkonnas.

Erialaaineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvalerialad

Üliõpilane saab valida kõrvaleriala, mis võimaldab üliõpilasel omandada laiapõhjalisemat haridust ja saada mitmekülgsemaid teadmisi. Need on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase töökoha leidmisel.

Eesti keele ja kirjanduse eriala puhul sobivad kõrvalerialaks näiteks referent-toimetaja või mõne võõrkeele ja kultuuri kõrvaleriala (nt inglise keel ja kultuur, saksa keel ja kultuur, prantsuse keel ja kultuur). Samas on sobivateks kõrvalerialadeks ka näiteks digihumanitaaria, kultuuriteadus, filosoofia ja ajalugu.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna õppejõud on oma valdkonna juhtivad spetsialistid, kes osalevad pidevalt nii tipptasemel teadustöös kui ka paljudes praktilistes projektides. Samuti on õppejõud aktiivsed osalised Eesti ühiskondlikus ja kultuurielus ja arvamusliidrid paljudes eesti keele, kirjanduse ja kultuuriga seotud küsimustes.
  • TÜHI-l on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida keeli või läbida praktika ka teistes Euroopa riikides. 
  • Eesti keele ja kirjanduse eriala üliõpilastel on võimalus osaleda erialastel konverentsidel ja seminaridel. Üheskoos tähistatakse igal aastal emakeelepäeva üliõpilaskonverentsiga.
  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“. Kõik huvilised on oodatud ka Tallinna Kirjanike Maja raamatuesitlustele, kirjandusfestivalile HeadRead ja teistele kultuuriüritustele.
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Õppides Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalike võimalustega mitmekorruseline raamatukogu ja moodne kampus.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

     

    Õppejõud

    Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

    Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

    Piret Viires meedias:


    Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

    Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

    Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.


    Krista Kerge on rakenduslingvistika professor, kes töötab Tallinna ülikoolis juba kolmekümnendat aastat. Teda huvitavad keeleteaduse erialade integratsioon, lingvistika ja mitmesuguste sotsiaalteaduste kokkupuutepunktid ning keel kunstiloome ühe vahendina (nt ilukirjandustõlge).

    Teaduslikud huvid: keele variatiivsus, teksti- ja žanrianalüüs; keele omandamine, õppimine ja õpetamine esimese ja teise keelena; verbaalne kommunikatsioon, eriti õigus- ja haldussuhtlus; eesti teksti süntaks ja sõnamoodustus.

     

     


    Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).

    Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.

     

     

     


    Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid.

    Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.

     

     

    Annika Viht (PhD) on eesti keele lektor, kes on uurinud eesti kirjakeele ajalugu, keeleteaduse ajalugu ja sõnamuutmist. Ta on koos Külli Habichtiga kirjutanud monograafiasarja "Eesti keele varamu" IV köite "Eesti keele sõnamuutmine". Ta on koostanud ka eesti keele õppekomplekti kutsekoolidele (koos Viivi Maansoga).

     

     

     

     


    Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.


    Tiina Rüütmaa

    Eesti keele kui teise keele lektor

    Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.


    Anneli Kõvamees

    Eesti kirjanduse lektor, vanemteadur

    Anneli Kõvamees (PhD) on eesti kirjanduse lektor ning vanemteadur, kuuludes Eesti Uuringute Tippkeskusse. Doktorikraad on kirjandusteaduses, doktoritöö "Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi "Itaalia capriccio" ja Aimée Beekmani "Plastmassist südamega madonna" (2008, Tallinna ülikool).

    Peamised uurimisteemad on eesti reisikirjandus ning imagoloogiline kirjandusuurimus, mh tegelenud Itaalia-teemaliste reisikirjade ning venelase kuvandiga eesti proosas.

    Vastuvõtutingimused

    Riigieksam

    • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

    Vastuvõtutingimused

    • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.

    • Vastuvõtueksam on 50%.

    • Vastuvõtulävend on 65 palli.

    Vastuvõtueksam

    Vastuvõtueksam koosneb kahest osast.

    1) Kirjalik eksam koos kõigile peaerialadele, milles selgitatakse üliõpilaskandidaadi eesti keele teadmisi.

    2) Eesti keele ja kirjanduse peaerialale kandideerijatele toimub seejärel suuline vestlus, mille käigus selgitatakse välja üliõpilaskandidaadi motivatsiooni ja erialast pädevust.

    Vastuvõtueksamite ajakava

    Lisapunktid vabatahtliku töö eest

    Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

    Vilistlased

     

    "Minu töös on olnud olulise tähtsusega eesti keele ja kirjanduse erialal omandatud eesti kirjanduse taustsüsteemi tundmine. Lisaks teadmistele eesti kirjandusest ja kultuurist omandasin õpingute käigus kriitilise mõtlemise ja kirjalike tekstide loomise oskuse. Eesti keele ja kirjanduse õpingud on andnud mulle kirjutamisjulgust ja soovi jätkata kirjanduse ja kultuuri uurimisega ka magistriõppes."


     

    "Eesti keele ja kirjanduse bakalaureuse õpingud olid eelkõige väga huvitavad ja sisukad. Õpingutes sisaldunust mõjutab minu praeguses töös ja tegevuses ehk kõige rohkem erinevate tekstide analüüsimise oskus nii kirjanduslikust kui lingvistilisest aspektist. Olles kolm aastat harjutanud märkama kõikvõimalikke tekste, registreid ja neile vastavat keelekasutust, on mul lihtsam neid üksteisest eristada ja nende vaheliste seostega arvestada – minu eesti keele tööriistakast on teadlikum ja ma kasutan seda vabamalt. Lisaks kasutan ma pidevalt vahendeid nagu sõnastikud, käsiraamatud, artiklid, õpikud jne, millega õpingute ajal tutvusin ja mida ka siis teadlikult kasutama õppisin. Viis kuidas ma kultuurtekste naudin ja vastu võtan on sisukam ja sügavam ning tajun, et mul on kujunenud funktsionaalne sõnavara, et ka oma lugemiskogemust ja analüüsi väljendada."

     


    "Seikluslikult kultuurne või kultuurselt seikluslik - seda võimaldab eesti keele ja kirjanduse õppimine kõikides oma võimalusrohkustes. Eesti keele ja kirjanduse õpetajana loon mõttemaailmade mitmekülgsust, kirjandusteadlasena õpetan kasutama analüüsiinstrumente pea kõikidel elunähtustel."

    Kuhu edasi?

    Millistel erialadel võib tööd leida?

    Eesti keele ja kirjanduse eriala annab sulle hea põhja edukaks ja mitmekülgseks karjääriks. See annab aluse astuda erinevatele magistriõppe erialadele (eesti keele ja kirjanduse õpetaja, keeleteadus ja keeletoimetamine, kirjandusteadus jms), kuid hea eesti keele ja kirjanduse tundmine on vajalik ka muudel erialadel.

    Meie lõpetajad töötavad väga mitmetes valdkondades - hariduses, kultuurisfääris, teaduses, riigiametites, ajakirjanduses. Kombineerides eesti keele ja kirjanduse eriala mõne kõrvalerialaga (nt võõrkeeled) laienevad karjäärivõimalused veelgi (nt tõlkimise valdkonnas). 

    Edasiõppimisvõimalused

    Kolmeaastased õpingud loovad aluse, mis võimaldab jätkata õpinguid magistritasemel. Eesti keele ja kirjanduse eriala lõpetanu jaoks on võimalus jätkata õpinguid näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal, eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja erialal, keeleteaduse ja keeletoimetamise või kirjandusteaduse magistrikavadel.

    Vastavalt kombineeritud kõrvalerialadele on võimalik jätkata magistriõpinguid teistel osaliselt või täielikult avatud õppekavadega humanitaarteaduste erialadel.

    Võta ühendust!

    PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

    Telefon(+372) 640 9376

    Sarnased erialad

    Referent-toimetaja

    Humanitaarteaduste instituut

    Sind huvitab nii eesti keel kui ka teised keeled ja üldse töö tekstidega? Soovid keeleteaduslike ainete kõrval õppida ka midagi praktilisemat? Sellisel juhul sobib sulle referent-toimetaja peaeriala!

    Bakalaureuseõpe
    Eesti keel
    Vaata eriala

    Kultuuriteadus

    Humanitaarteaduste instituut

    Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib laiapõhjalist humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, mõnest oma valikul võõrkeelest ja paljust muust. Parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

    Bakalaureuseõpe
    Eesti keel
    Vaata eriala

    Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

    Humanitaarteaduste instituut

    Eesti keel ja kirjandus moodustavad eesti kultuuri tuuma ja on määrava tähtsusega ka Eesti identiteedi jaoks. Vajadus kvalifitseeritud ja värskete ideedega eesti keele ja kirjanduse õpetajate järele on püsiv ja head eesti keele ja kirjanduse õpetajad on väga nõutud.

    Magistriõpe
    Eesti keel
    Vaata eriala