TLÜ blogi

Selgus Tallinna Ülikooli süsiniku jalajälg

Oleme endale eesmärgiks võtnud muuta jätkusuutliku arengu põhimõtted igapäevaelu osaks. Jätkusuutliku ülikooli tegevustesse kuulub muu hulgas organisatsiooni süsinikujalajälje regulaarne jälgimine.

TLÜ linnak linnulennult

Tallinna Ülikool on liitunud Euroopa Pealinnade Ülikoolide Assotsiatsiooni algatusega Roheline Akadeemiline Jalajälg. Oleme endale eesmärgiks võtnud muuta jätkusuutliku arengu põhimõtted igapäevaelu osaks, selle hulka käib muu hulgas organisatsiooni süsinikujalajälje regulaarne jälgimine ning selle arvestamine igapäevategevuses.

Valisime süsiniku jalajälje mõõtmise esimeseks ehk baasaastaks pandeemia järgse 2022. aasta ja tegime paralleelselt kohe ka järgmise, 2023. aasta analüüsi. Tõsi, see polnud päris esimene katse - 2019. aastal üritasid TLÜ jalajälge mõõta meie keskkonnakorralduse õppesuuna magistrandid, aga nagu esimeste katsetajatega ikka juhtub, polnud käepärast veel head metoodikat, võrdlusvõimalustest rääkimata. Seekord valisime TalTechi poolt väljatöötatud hübriidmetoodika, mis on sarnane Kliimaministeeriumi organisatsioonide kasvuhoonegaaside jalajälje (KHG) arvutamise mudelile ja sobib hästi just kõrgkoolidele, sest andmebaas on üsna sarnane. Metoodika selgitamist, andmete kogumist ja interpreteerimist toetasid TalTechi teadlased professor Kimmo Sakari Lylykangas ja Peter Robert Walke. Raporti koostasid Hedi Harzia ja Katrin Männik.

Analüüs näitas, et  Tallinna Ülikooli KHG jalajälg on kahel vaatlusaastal olnud stabiilne – 2022. aastal 6 447 tCO2 ekv ja 2023. aastal 6 443 tCO2 ekv (TLÜ süsinikujalajälje raport 2024, tabel 3, tabel 4).  

On seda palju või vähe? Võrdluseks: 2022. aastal oli TalTech KHG jalajälg 27 437 tCO2  ja Maaülikooli oma  4626 tCO2ekv. Arvestades ülikoolide suurust, näiteks üliõpilaste ja töötajate arvu, pole meie tulemus sugugi halb.

Eriti teeb rõõmu fakt, et elektri- ja soojusenergia tarbimine, mis annab veidi üle poole heitmetest, on aastaga vähenenud. Kinnistute ja hoonete tegevuskulude heited moodustasid 2023. aastal 87% 2022. aasta kogusest. Samas tõusis aastaga ostetud toodete ja teenuste osakaal 39%-lt  46%-le, mis on loogiline arvestades pandeemiajärgset liikumisaktiivsust ning paranenud investeerimisvõimalusi.

Ega see energia tarbimisest tulnud heite vähenemine ju iseenesest tulnud. Siin panustas ikka kogu ülikoolipere, tõsi küll vahel veidi pahandades pisut jahedamate ruumide või aastavahetusel suletud majade üle. Oleme viimastel aastatel ellu viinud jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvat kinnisvaraprogrammi, mis sisaldab endas nii ruumide tõhusamat kasutust, väiksemat energiatarbimist, nüüd juba ka  paremat ruumikliimat ja selleks tehtud investeeringuid. 

Lähtume mõtteviisist, et targa eluviisi eestvedaja saab olla ainult see, kes ka ise targalt käitub.

Tallinna Ülikool jätkab nutikate lahenduste arendamist, näiteks peaks järgmises raportis kajastuma juba ka meie enda päikesepargi toodang. Kindlasti saab ka igaüks ise panustada targemaid valikuid tehes. Kollektiivselt peame aga sõnastama oma konkreetsemad eesmärgid  ja prioriteedid organisatsioonina KHG vähendamisel ja  siis ka sellele vastavalt  lähiaastatel tegutsema.

Esimesed sammud on astutud.

Katrin Saks
Tallinna Ülikooli arendusprorektor

Loe TLÜ süsinikujalajälje raportit siit.