Naine arvutiga

Ekraanimeedia ja innovatsioon

Mitu ekraani sul on? Kas veedad nendega 12 tundi päevas nagu keskmine ameeriklane?  Miks see oluline on? Ekraanimeedia on suure osa maailma elanikkonna jaoks ülioluline informatsiooni, teadmiste ja meelelahutuse allikas, aina olulisemaks muutuv majandus-, ja kultuuriharu ent ka paljusid tervislikke, sotsiaalseid ja poliitilisi ärevusi koondav märksõna.  

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris 2100

“Ekraanimeedia ja innovatsiooni” õppekava õpetab mõtestama ekraanide paljususe ning digitaliseerumise, platvormiseerumise ja andmestumisega kaasnevaid muutusi meediatööstustes ja meediaosaluses. Õppekava õpetab ka neid muutusi juhtima ning nende kontekstis innoveerima ja probleeme lahendama. 

Keda ootame õppima?

Ootame iseseisvaid, aktiivseid ja ambitsioonikaid inimesi, kel on innoveerimishuvi, hea analüüsivõime ning eelnev õpi- ja töökogemus meedia-, tehnoloogia-, sotsiaal-, või kultuurialal.

Õppekava on inglise keeles, mistõttu õppimiseks on vajalik hea inglise keele oskus.

Miks tulla meile õppima?

“Ekraanimeedia ja innovatsiooni” õppekava keskmes on innovatsioon. Õppekava toetub Harvardi ülikooli Hariduslaboris, Stanfordi ülikooli Disainiinstituudis ning Aalborgi Ülikoolis välja töötatud projekti ja probleemipõhise õppe loogikale (Project/Problem Based Learning). 

Õppeprotsess keskendub konkreetse praktilise või teoreetilise ekraanimeedia valdkonna probleemi lahendamisele. Protsess koosneb kindlatest, meeskonnana läbitavatest etappidest ning lähtub disainmõtlemisest.

Õppekaval õpetavad ja juhendavad erinevate ekraanimeedia valdkondade rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid. Loengutes ja seminarides omandatakse süsteemne ülevaade ja laiapõhjalised teadmised kaasaegsest, rahvusvahelisest ja digitaliseerunud ekraanimeediast.

Uuenduslik õppetöömudel ja kõrgetasmelised erialased teadmised tagavad õppekava edukale läbijale nii teadmised, julguse kui praktilised kogemused ekraanimeedia valdkonna keeruliste probleemide lahendamiseks. Meedia- ja loomemajandus, avalik- ja kolmas sektor vajab just sellise profiiliga inimesi. 

Ekraanimeedia ja innovatsioon on esimene projekti-, ja probleemipõhine õppekava Tallinna Ülikoolis.  

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis saab õppida multikultuurses ja rahvusvahelises keskkonnas koos õppejõudude ja kaastudengitega paljudest riikidest. Mitmekesine miljöö annab praktilisi alusteadmisi kultuurierinevustest, keele, kultuuri ning verbaalse ja mitteverbaalse interaktsiooni suhetest. BFMi üliõpilaste kasutuses on stuudiokompleks nüüdisaegse tele-, filmi- ja montaažitehnikaga.

Õppekava ja -ained

Iga “Ekraanimeedia ja innovatsioon” lend tegeleb konkreetsete ekraanimeedia probleemide lahendamisega. Igal aastal pakuvad õppekava õppejõud tudengitele aja- ja asjakohased väljakutsed, mille meeskondadesse jaotunud õppijad hoomatavaks probleemiks vormivad ja seejärel lahendavad. Näiteks võib väljakutseks olla kohalike meediatööstuste närbumine johtuvalt tähelepanu ja kapitali koondumisest sotsiaalmeediaplatvormidesse. Üks meeskond võiks problematiseerida selle väljakutse keskendudes konteksti sobiva regulatsiooni ja seadusandluse arendusele,  seevastu kui teine võiks keskenduda kohalike meediatööstuste jaoks innovaatiliste ristmeediasüsteemide väljatöötamiele jne.

Esimene semester on sissejuhatav. Õppijaile  tutvustatakse probleemi ja projektipõhist õpet, ning antakse võtmeteadmisi meediainnovatsioonist, meediajuhtimisest ja -majandusest, sotsiaalmeediast, transmeedia loojutustusest ja kultuuride vahelistest suhtlusest. Teine ja kolmas semester mööduvad juhendatud, meeskonnapõhise projektitööna, kus õppijad lahendavad oma ekraanimeediaprobleemi. Töö toimub viies faasis (avastamine, tõlgendamine, ideeloome, prototüüpimine ja edasiarendamine). Igas faasis toimuvad lisaks meeskondlikule tööle ja kohtumistele juhendajaga ka seminarid ja miniloengud, mis keskenduvad antud faasiga haakuvate spetsiifiliste praktiliste ja erialaste teadmiste omandamisele (nt. projektijuhtimise alused, kriitiline teooria ja kriitiline mõtlemine, praktiline innovatsioon, andmekogumis-, ja andmeanalüüsi meetodid, meediaregulatsioon ja poliitikad, ühiskonnateooriad jms). Neljas semester keskendub magistritööle.

Õppekava vorm on päevaõpe.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Ulrike Rohn, PhD on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise professor ja “Ekraanimeedia ja Innovatsioon” õppekava  kuraator. Rohn on European Media Management Association (emma) president ning Journal of Media Business Studies ja Springer Series in Media Industries sarja toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta oli külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.
Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis, Saksamaal. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.

Eesti Teadusinfosüsteemis
ulrike.rohn@tlu.ee


Katrin Tiidenberg, PhD on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent. Tiidenbergi teadustöö uurib identiteete, kogukondi ja norme, ning visuaalset sisuloomet ja enesepresentatsiooni sotsiaalmeedias. Ta panustab ka visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika arendamisele; ning tema selfie-kultuuri alased publikatsioonid on kõrgelt tsiteeritud. Tiidenberg on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte Teaduste Akadeemia ning Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenberg on hiljuti ilmunud raamatute "Selfies, why we love (and hate) them" (2018) ja "Ihu ja hingega internetis, kuidas mõista sotsiaalmeediat" (2017) autor.

Eesti Teadusinfosüsteemis
katrin.tiidenberg@tlu.ee


Indrek Ibrus, PhD on meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on lõpetanud doktorantuuri London School of Economics and Political Science’is (LSE) ja saanud MPhil kraadi Oslo ülikoolis. Ta kureerib BFMis doktoriõppekava ning juhib Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digikultuuri Tippkeskust (MEDIT). Väljaspool ülikooli on ta Eesti digitaalse kultuuripärandi nõukogu liige ning on ka Euroopa Komisjoni nõustava European Expert Network on Culture and Audiovisual (EENCA) liige. 
Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal. Hiljuti tuli tema toimetamise alt välja raamat “Emergence of Cross-innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism” (Emerald, 2019)

Eesti Teadusinfosüsteemis
indrek.ibrus@tlu.ee


Andres Jõesaar, PhD on Tallinna Ülikooli arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal, ning õpetab meediapoliitika ja transmeedia produktsiooniga seonduvaid aineid. Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingu ja telekommunikatsiooni sektoris. 90te esimeses pooles oli ta üks eratelekanali Reklaamitelevisiooni AS käivitajatest ja juhtidest, hiljem TV3 AS-i tegevjuht. Aastatel 2000-2011 töötas ta Tele2 Eesti meediateenuste ja äriklientuuri direktorina. Samal perioodil oli ta paralleelselt ka ringhäälingunõukogu liige ning esimees. Jõesaar on olnud mitmete (sh Euroopa Nõukogu ja OSCE) töögruppide juht ja rahvusvaheline ekspert. Aastatel 2011-2018 juhtis ta Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonda. Mitmete muude rahvusvaheliste tegevuste seas on ta ka Euroopa Ringhäälingute Liidu meediauurijate organisatsiooni (GEAR) liige. 2011.aastal kaitses Andres Jõesaar Tartu Ülikoolis doktoritöö ning talle omistati filosoofiadoktori kraad.
arendusprorektor loometegevuse ja koostöö alal

Eesti Teadusinfosüsteemis 
andres.joesaar@tlu.ee


Anastassia Zabrodskaja, PhD on kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor. Ta on lugenud arvukaid kursuseid sellistes valdkondades nagu kultuuridevaheline kommunikatsioon, sotsiolingvistika, keelekontaktid, mitmekeelsus jms eesti, inglise ja vene keeles. Aastatel 2019-2023 on ta COST CA18123 projekti "Euroopa peretoetuse võrgustik. Alt üles, tõenditel põhinev ja multidistsiplinaarne lähenemine" vastutav täitja Eestis. Ta on uurinud vene-eesti koodivahetust, Eesti keelemaastikku ja venekeelsete etnolingvistilist vitaalsust Baltimaades ning on avaldanud monograafiat ning kakskeelsuse ja keelekontaktide teemadega seotud artikleid. Samuti on ta kogenud koolitaja kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal. 

Eesti Teadusinfosüsteemis
anastassia.zabrodskaja@tlu.ee
 


Alessandro Nanì, PhD on ristmeedia dotsent. Ta õpetab Tallinna Ülikoolis ristmeedia ja publiku-, ja retseptsiooniuuringuite alaseid õppeaineid ning juhib EU rahastatud Cross Motion projekti. Tema uurimisvaldkondade hulka kuulub meediaproduktsioon, ristmeedia produktsioon ja transmeedia loojutustus.

Eesti Teadusinfosüsteemis 
alessandro.nani@tlu.ee


Andres Kõnno, PhD. Asus tööle lektori ja teadurina BFMis peale seda, kui kaitses doktorikraadi 2016. aasta sügisel. Varasemalt lõpetanud Tartu Ülikoolis semiootika ja kulturoloogia eriala (MA), samuti omab pikaajalist töökogemust erasektoris meediaanalüütiku ja konsultandina. Meedia- ja kommunikatsiooniteooriate, samuti kultuurinähtuste analüüsi ja nüüdismeedia lektorina tegutsenud alates 2006. aastast nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis. Praktilised uurimisküsimused keskenduvad meedia- ja kultuuriga seotud longituudiandmete analüüsimisele ja tõlgendamisele. Samuti osaleb erinevates rahvusvahelistes projektides (nt meediapluralismi monitor). 

Eesti Teadusinfosüsteemis
andres.konno@tlu.ee
 


Arko Olesk on teaduskommunikatsiooni ja meediastumise õppejõud ning ajakirjanik. Ta omandas teaduskommunikatsiooni magistrikraadi Londoni Imperial College ülikoolist ning doktoritöö käsitleb teadlaste kohanemist meediaformaatidega. Olesk on kahekordne Eesti riikliku teaduse populariseerumise auhinna laureaat ning juhib riikliku teaduskommunikatsiooni programmi TeaMe+ nõuandvat koda. Oleski uurimisteemade hulka kuulub teaduskommunikatsioon, innovatsioonikommunikatsioon ja keskkonnakommunikatsioon.

Eesti Teadusinfosüsteemis
arko.olesk@tlu.ee


Alar Pink on suurte kogemuste turundaja, koolitaja ja esineja. Üle kahekümne aasta turunduse juhtimise kogemusega oma ala spetsialist. Suur rahvusvahelise turunduse juhtimise kogemus. Toonud edukalt koos meeskonnaga turule üle 600 uue toote. Valdab tänapäevaseid turundusmeetodeid ja tehnoloogiaid.

Eesti Teadusinfosüsteemis

alar.pink@tlu.ee


Katrin Aava on BFMi kommunikatsiooni dotsent.

Ta peamised uurimisvaldkonnad on:

  • Diskursuste konstrueerimine ühiskonnas ja inimestevahelises suhtluses
  • Haridusuuendus, kõrgkoolididaktika, õpikultuuri toetamine ja arendamine kõrgkoolis
  • Tekstide diskursuseanalüüs, sh meediatekstide kriitiline diskursuseanalüüs
  • Meediaõpetus

Eesti Teadusinfosüsteemis 

aava@tlu.ee
 

Vastuvõtt

Eeldused:

Vastuvõtueksam (100%)

Koosneb kahest osast:

1. motivatsioonikiri - 50%
2. vestlus - 50%

Juhis motivatsioonikirjaks

Sisseastumise üldine ajakava 2024

Vastuvõtueksami ajakava

Komisjon võib anda maksimaalselt 50 punkti motivatsioonikirja eest ja maksimaalselt 50 punkti intervjuu eest. Komisjon hindab mõlemat osa ja summaarne saavutatud punktide arv kujuneb pärast intervjuud üksmeelselt.

Täiendavaid selgitusi otsuse kohta võivad kandidaadid küsida aadressil screenmedia@tlu.ee

Peamised hindamiskriteeriumid

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid

  1. Mõlemad motivatsioonikirja osad on olemas ja vastavad soovitud mahule (1. Miks soovite õppida Tallinna Ülikoolis Ekraanimeedia ja innovatsiooni õppekaval, 2. lühike analüütiline spekulatsioon interneti tuleviku kohta). 
  2. Motivatsioonikirja ülesehitus on asjakohane ja loogiline
  3. Motivatsioonikirja mõlemad osad vastavad juhendis sätestatud kriteeriumidele
  4. Keelekasutus on akadeemilisse konteksti sobiv ja näitab head inglise keele oskust, kiri on keeletoimetatud ja vigatea.
  5. Motivatsioonikirja teises osas viitab autor vähemalt 3 tekstile.
  6. Autori põhjendused ekraanimeedia õppimise kohta TLÜs viitavad teadlikule valikule 
  7. Autori mõtted interneti tuleviku kohta on kursis akademiliste ja populaarsete keskusteludega sel teemal ja viitavad uuenduslikule mõtteviisile

CV ja motivatsioonikiri eraldi failidena.

Intervjuu hindamiskriteeriumid

  1. Selge huvi TLÜs ekraanimeediat ja innovatsiooni õppida.
  2. Uudishimu ja soodumus projekti- ja probleemipõhise õppe vastu, ning indikatsioon, et kandidaat on tutvunud projekti-, ja probleemipõhise õppe loogikaga antud õppekavad
  3. Oskuslik ja veenev suhtlemine 

Uuendatud jaanuar 2024

Kuhu edasi?

Õppekava eesmärgiks on koolitada inimesi, kes suudavad pakkuda välja uudseid lahendusi nii uutele kui vanadele meediavaldkonna ees seisvatele probleemidele, teisisõnu - innoveerijaid. Ekraanimeedia alaste kõrgetasemeliste teadmiste ning projekti ja probleemipõhise õppe kogemuse kooslus tagab edukale lõpetajale vajalikud oskused töötamaks meedia- ja loomemajandustes arendaja, konsultandi, analüütiku või ettevõtjana, avalikus sektoris nõuniku või eksperdina ning muutuste juhtijana kodanikuühiskonnas. 
 

Miks BFM?

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM) on audiovisuaalse valdkonna teadmiste ja kogemuse pädevuskeskus. 
BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. 

 

  • BFMi lõpetajatel on edaspidiseks karjääriks vajalik laiahaardeline portfoolio ja rahvusvaheliselt tunnustatud kraad. 
  • BFMis õpitakse tehes. 
  • BFMi loenguid annavad  oma ala tunnustatud eksperdid 
  • Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma SuperNova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on kõik soovijad oodatud liituma BFMi segakooriga. 
  • Tehnika- ja tootmiskeskus on varustatud kaasaegse video- ja helitehnikaga ning pakub lisaks kooli üliõpilaste ja õppejõudude teenindamisele ka erinevaid professionaalseid teenuseid.
  • Tudengite kasutada on filmi- ja meediaraamatukogu. 
  • BFMil on enam kui 70 partnerülikooli üle terve maailma. 
  • Saadaval on ka stipendiumid.

Võta ühendust!

Crisely Apri

Õppenõustaja ja -spetsialist

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon+372 61 99 923

Sarnased erialad

Nüüdismeedia

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Tallinna Ülikooli BFMi nüüdismeedia magistriõppekaval toimub spetsialiseerumine juba enne õppima asumist – õppida saab kas televisiooni või meediauuringute suunal.

Magistriõpe
Eesti keel
16 meediauuringud 12 telesuund
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Kommunikatsioonijuhtimine

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava pakub erinevaid kursuseid, mis on fokusseeritud eri kommunikatsioonijuhtimise valdkonna tahkudele. Kaval pakutakse süstematiseeritud teadmisi kaasaegsetest kommunikatsiooniteooriatest, meetoditest ja kommunikatsiooni erinevatest käsitlustest.

Magistriõpe
Inglise keel
Sessioonõpe
2200
Vaata eriala