Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe
• Tudengina saad võtta aineid ka teistest Tallinna ülikooli instituutidest.
• Õpid koos teiste erialade üliõpilastega, sealhulgas välistudengite ja Erasmuse vahetustudengitega. 
• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ainetes (Sissejuhatus humanitaariasse, Kriitiline mõtlemine) omandad teadmisi humanitaariast ning saad valida paljude moodulite seast endale sobivad ained.

Teisel aastal valid kaks eriala valikmoodulit, mis tuleb läbida täies mahus ning ülejäänud moodulitest on võimalik võtta aineid vabaainetena. Valiku saab teha järgmiste moodulite seast:

Praktilises õppes arendad kirjaliku eneseväljenduse, kriitilise lugemise, uurimistöö koostamise ja esitlemise oskusi ning läbid erialapraktika.

Peaeriala aineid toetavad üleülikoolilised üldained (sissejuhatus humanitaariasse, kriitiline mõtlemine), mille eesmärk on süvendada humanitaarseid teadmisi ning analüüsi- ja esinemisoskusid.

Neile lisandub ELU projekt, mis on suunatud konkreetse probleemi lahendamisele erialadevahelises meeskonnas, toetades projektipõhist meeskonnatöö oskust, mis on tänapäeva tööturul üks olulisemaid oskusi.

Kõrvaleriala

Samuti saad vabade ainete arvelt endale valida meelepärase kõrvaleriala, millega saad mitmekülgsemaid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel. Kõrvalerialaks saad valida näiteks mõne võõrkeele (prantsuse, saksa, soome, hispaania, itaalia, jaapani, hiina või mõni muu keel ja kultuur), filosoofia, kultuuriteaduse või hoopis digihumanitaaria. 

Tutvu õppekavaga

• Eriala omandamist toetab hästi välja arenenud ülikoolilinnak, kus on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud. Lisaks õpperaamatukogule saad kasutada ülikooli akadeemilist raamatukogu.
• Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad sulle võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
• Meie instituudi õppekavadel õpivad tudengid Soomest, Lätist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikides, Nigeeriast, Guatemalast, Ukrainast, Venemaalt, Vietnamist ja paljudest teistest riikidest.
• Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal".
• TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu ja International Clubi tegevustes.
• Ülikool pakub psühholoogilist-, erivajadustega õppija ja karjäärinõustamist ning võimalik on tegeleda spordiga ja panustada erinevate kultuurikollektiivide tegevusse.

Julia Kuznetski (Tofantšuk) on anglistika professor. Oma doktoritöös uuris ta identiteedi konstrueerimist tänapäeva inglise naiskirjanike loomingus. Tema arvukad rahvusvahelised publikatsioonid käsitlevad tänapäeva ingliskeelset kirjandust ja kultuuri, soouurimust, ökokriitikat, ökofeminismi, diasporaa- ja migratsiooni kirjandust ning kirjandusteooriat.

Oma teadus- ja õppetöös keskendub Julia Kuznetski päevakajalistele teemadele, sh kliimamuutus, inimese ja keskkonna põmumine, õiglus ja võrdõiguslikkus ning nende peegeldus kirjanduses ja kultuuris (sh kunst ja film). Ta on õpetanud ka kõiki briti kirjanduse ajaloo perioode renessansist tänapäevani, kirjandusteaduse metodoloogiat, maailmakirjandust ning praktilist inglise keelt.

Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid ning on panustanud mitme BA-, MA- ja PhD-õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige ja valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks. 

• Julia Kuznetski tutvustab õppekava humanitaarblogis lähemalt.

Julia Kuznetski meedias:

• "Viirus, biopoliitika ja posthumanism"
• "Keha on lahinguväli"
• "Pagemine ilusasse minevikku. „Downton Abbey” menu räägib rohkem tänapäevast kui möödunust"

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.

Piret Viires meedias:

• Sirp (5.01) "Millal on kirjandus veel üldse kirjandus?". Piret Viires räägib lähemalt digitaalsest kirjandusest.
• Piret Viirese minutiloeng "Kas eesti kirjandus on suur või väike?"

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

• Alari Allik kaitses esimese Jaapani uuringute doktoritöö Eestis.
• Vaata järele "Plekktrummi" (23.01.2018) saadet, kus Alari Allik arutles selle üle, kuidas kiirustamisest on saanud väärtus ning kuidas see on seotud eesmärkide saavutamisega.
• AUKE profiil

Airi Uuna on ajaloo nooremteadur Tallinna Ülikoolis. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist (erialad: kunstiajalugu, museoloogia ja muinsuskaitse), suundus ta edasi Berliini Vabasse Ülikooli Ida-Euroopa õpingutele. Hiljem on ta ka Berliini Humboldti Ülikoolis teinud uurimistööd oma doktoritöö jaoks. Airi Uuna doktoritöö keskendub Nõukogude Liidu reklaamitööstusele, kus ta käsitleb juhtumanalüüsina üht Nõukogude-Eesti bürood, mis tootis reklaamfilme klientidele üle kogu Nõukogude Liidu.    

Uurimishuvid ja -piirkonnad: lähiajalugu fookusega Nõukogude Liidule, turundus-, reklaami ja tarbimisajalugu, organisatsiooni- ja ettevõtlusajalugu, üleminekuühiskonnad ja suuline ajalugu.

Uku Lember on lähiajaloo dotsent. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

• 2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).

Marje Ermel on antropoloogia lektor. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena sealset põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning tegi uurimistööd Saskatchewani erinevates reservaatides põliselanike kultuuriidentiteedist. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Shotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Lisaks kalurikogukondade ja kliimaaktivistide uurimisele, töötab Joonas ka Eestimaa Looduse Fondis säästliku kalanduse eksperdina. Ennekõike defineerib Joonas end kui keskkonnaantropoloogi, kes püüab läbi oma teadmiste inimese ja keskkonna vahelistest koosmõjust muuta maailma paremaks kohaks, kus elada. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, loodus- ja keskkonnakaitse, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov on inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor. Ta on õppinud romaani keeli Nottinghami ülikoolis ning romanistikat ja tõlketeadust Tallinna ülikoolis, kus ta kirjutab praegu oma doktoritööd tõlkepoeetikast, keskendudes Eesti luulele. Ta on koostööd teinud Iiri uuringute instituudi ja Seamus Heaney’ keskusega Belfasti Queensi ülikoolis.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.

Loe Miriami luuletust Word Moth

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.

Kuula miniloengut Kuidas maitseb minevik?

Jelena Raudla on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga.Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981. aastal.1990. aastal kaitses doktoritöö Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel.Tal on vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes ülikoolisiseselt ja laiemale avalikkusele, tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes.Ta valdab võõrkeeli, õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid; omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone; on kirjutanud 9 õpikut; osalenud rahvusvahelistel konverentsidel; kuulub erialastesse organisatsioonidesse; on korraldanud ja läbiviinud täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistes projektidest.

• Gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele
  

  vastav kvalifikatsioon.

• Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.
• Motivatsioonikiri ja vestlus 100%.
• Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalik osa on ingliskeelne motivatsioonikiri, mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja ja muude esitatud dokumentide (kandideerimisavaldus, keeleoskuse tõend) alusel valitakse välja kandidaadid, kes kutsutakse vestlusele.
• Suuline osa on ingliskeelne vestlus, mille käigus hinnatakse kandidaadi huvi valitud õppekava vastu, motivatsiooni seal õppida ja arutatakse intervjuuks loetud akadeemilisi tekste. Vestluse aeg antakse kandidaadile teada e-posti teel.

Motivatsioonikiri

Ingliskeelne motivatsioonikiri (u 500 sõna, esitada PDF-vormingus) peab sisaldama vähemalt järgmist infot:

• Miks kandidaat soovib õppida Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekaval;
• millistest selle õppekava valdkondadest on kandidaat huvitatud ja miks;
• mida kavatseb kandidaat teha saadud haridusega peale lõpetamist ja kuidas see tema tuleviku eesmärkide saavutamisele (edasised õpingud, töö jne) kaasa aitab.

Intervjuu

Intervjuu käigus arutatakse kandidaatidega nende motivatsioonikirja ja intervjuuks loetud akadeemilisi tekste. Tekstide nimekirja leiab siit.

Kandidaadid peavad valima kaks akadeemilist teksti, lugema need läbi, mõtlema nende tähendusele ning sellele, miks need on selles konkreetses valdkonnas olulised tekstid. Kandidaat peab suutma arutleda selle üle, kuidas need tekstid on olulised kultuurilisest, ajaloolisest, antropoloogilisest või kirjanduslikust aspektist, milliseid olulisi teemasid need tõstatavad ja milline on kandidaadi isiklik arvamus nende teemade kohta. Ka peab kandidaat oskama tuua paralleele muude sarnaste tekstidega, mida ta varem on lugenud ja oskama selgitada, kuidas need tekstid haakuvad tema huvivaldkondadega.

Kandidaatide hindamine

1. Motivatsioonikiri 30 punkti (minimaalne nõutav 20 punkti), suhe lõpptulemusse 30%
2. Intervjuu ja tekstide arutelu 70 punkti (minimaalne nõutav 45 punkti), sh. üldintervjuu osa 30 punkti (minimaalne nõutav 20 punkti) ja tekstide arutelu 40 punkti (minimaalne nõutav 25 punkti). Suhe lõpptulemusse 70%.

Mida me hindame:

Motivatsioonikiri: oskust põhjendada eriala ja õppekava valikut, huvi humanitaaria vastu ning oskust põhjendada isiklikke eelistusi õppekava suundade valikut, oskust näha ja hinnata tulevikuperspektiive.
Intervjuu: oskust põhjendada eriala ja õppekava valikut, huvi humanitaaria vastu, silmaringi ja  oskust põhjendada isiklikke eelistusi õppekava suundade valikul, oskust näha tulevikuperspektiive.
Tekstide arutelu: oskust mõista intervjuuks loetud teksti tähendust ja keskseid seisukohti, oskust näha seoseid loetud teksti ja õppekava vastava suuna vahel ning selgitada, kuidas tekstis kajastuvad kultuuri, ajaloo, antropoloogia või kirjanduse olulised aspektid, oskust arutleda teksti teemal ning esitada oma seisukohti, seostada tekste ja neis esitatud seisukohti isiklike huvivaldkondadega ja muude varem loetud tekstidega.

Kuidas me hindame:

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate esitatud materjalide alusel individuaalselt, sisestades oma punktid tabelisse, mis kalkuleerib kandidaadi keskmised punktid. Keskmiste alusel otsustatakse kandidaadi vestlusele kutsumine või mittekutsumine. Vestlusele kutsutakse kandidaadid kes on saanud vähemalt miinimumpunktid (20 punkti). Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu, kuid punktid igale kandidaadile sisestab iga komisjoni liige tabelisse individuaalselt ja see kalkuleerib kandidaatide keskmise tulemuse ja summaarse lõpptulemuse.

Vastuvõtuperioodil koha peal toimuva intervjuu aega muuta ei saa.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Vabade kunstide bakalaureusekava eeliseks on võimalus kombineerida erinevaid distsipliine ühe õppekava raames. Mul on juba kraad tehnika valdkonnas, kuid samuti on mul alati olnud huvi humanitaaria vastu. Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekava Tallinna Ülikoolis annab suurepärane ülevaate humanitaariast, aitab mõista erinevaid akadeemilisi harusid ning omandada vajalikud oskused edasisteks õpinguteks. Õppekava moodulid on piisavalt laiahaardelised, et avastada uusi huvisid ja uurida neid põhjalikumalt.

Samas on keeruline sõpradele selgitada, et oma õpingute lõpus ei saa ma diplomit, mis annab mulle konkreetse elukutse. Vabad kunstid tähendavad vabadust. See on hea alguspunkt, et leida oma tee ja otsustada, millises valdkonnas spetsialiseeruda."

"Kui ma otsustasin tulla õppima Tallinna ülikooli vabade kunstide õppekavale, ei teadnud ma veel, mida tahan tulevikus teha. Ma olen alati humanitaarainetes tugev olnud ja mul on huvi antropoloogia vastu. Seega sobis see õppekava mulle hästi ning see on isegi ületanud mu ootusi. Vabad kunstid kui interdistsiplinaarne õppekava pakub bakalaureuseastmes hea põhja. See annab sulle mitmekülgsed teadmised ja annab võimaluse näha, kuidas kõik erialad on omavahel seotud. Vabadus valida oma ained annab hea võimaluse õppida professorite käe all ja võtta oma õpingutest viimast. Samuti saab Tallinna ülikoolis õppida võõrkeeli (näiteks mina õppisin prantsuse keelt). Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste kraad andis mulle võimaluse kandideerida antropoloogia magistriõppesse." 

"Ma otsustasin astuda Artes Liberales õppekavale, sest see pakkus mulle rohkem valikuid kui teised õppekavad. Mu õpingud on olnud väga põnevad tänu mitmekülgsetele ainetele. Vabade kunstide õppekava on andnud mulle tugeva põhja, et jätkata õpinguid magistriastmes. Ma ei ole piiratud vaid ühe erialaga, vaid mul on rohkem valikuvõimalusi. Samuti avanes mul võimalus veeta vahetussemester Hollandis."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetanuna on sul teadmised ja oskused, et töötada erialadel, kus nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskusi, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Õpingute jooksul läbid ka erialapraktika, kus arendad meeskonnatöö- ja probleemide lahendamise oskust. 

Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd eri ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanud saavad jätkata õpinguid magistrantuuris kas Tallinna ülikoolis või mõnes välisülikoolis.

Näiteid meie lõpetanute edasisest teekonnast

• EKA-s kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala magistrant, vabakutseline kuraator, kunsti- ja kultuurikriitik, ühtlasi giid Kumu kunstimuuseumis