Liberal Arts in Humanities

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste ehk vabade kunstide õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris 1500

Ootame sind, kui oled õpihimuline, humanitaarteadustest huvitunud noor, kes soovib tulevikus jätkata õpinguid magistrantuuris või rakendada saadud teadmisi ametikohtadel, kus on nõutavad humanitaarteadmised.

Õppekavale õppima asumise eelduseks on inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel.  

"[T]echnology alone is not enough—it’s technology married with liberal arts, married with the humanities, that yields us the results that make our heart sing." 

Steve Jobs, 2011

Miks tulla meile õppima?

  • Vabade kunstide bakalaureusekaval saad kombineerida erinevaid mooduleid - Eesti uuringud, ajalugu, antropoloogia, inglise keelt kõnelevate maade kirjandusAasia uuringud, vene keel ja kultuur ning võrdlev kultuurianalüüs - mis annavad sulle laiahaardelised võimalused tööturul.
  • Kuna õppetöö toimub inglise keeles, siis on õppekava avatud ka välisüliõpilastele, mis loob eeldused rahvusvahelise õppekeskkonna kujunemiseks. Saad uusi kontakte kogu üle maailma!
  • Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut on suurim humanitaarteaduste õppe- ja uurimiskeskus Tallinnas ning meie instituudis õpetavad oma eriala asjatundjad, kes katavad eri humanitaaralasid (kunst, kirjandus, filosoofia, võõrkeeled jpt).
  • Vabade kunstide õppekava tagab sulle nii korraliku ettevalmistuse konkreetsetes valdkondades kui ka maksimaalsed valikuvõimalused õpingute ajal ja pärast bakalaureusekraadi saamist.

  • Spetsialiseerumine toimub vastavalt valitud moodulitele, vabade ainete raames on võimalik valida kõrvaleriala mõnest teisest õppekavast või minna üheks või kaheks semestriks Erasmus+ programmiga välismaale õppima

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Tudengid saavad võtta aineid ka teistest Tallinna ülikooli instituutidest ning nad õpivad koos teiste erialade üliõpilastega, sealhulgas välistudengite ja Erasmuse vahetustudengitega. 
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained annavad võimaluse omandada teadmisi humanitaariast ning valida paljude moodulite seast endale sobivad ained.

Teisel aastal valib üliõpilane kaks eriala valikmoodulit, mis tuleb läbida täies mahus ning ülejäänud moodulitest on võimalik võtta aineid vabaainetena. Valiku saab teha järgmiste moodulite seast:

Aasia uuringud Inglise keelt kõnelevate maade kirjandus ja kultuur
Ajalugu Vene keel ja kultuur
Antropoloogia Võrdlev kultuurianalüüs
Eesti uuringud  

Praktilises õppes arendatakse kirjaliku eneseväljenduse, kriitilise lugemise, uurimistöö koostamise ja esitlemise oskusi ning läbitakse erialapraktika.

Peaeriala aineid toetavad üleülikoolilised üldained (suured küsimused, kriitiline mõtlemine), mille eesmärk on süvendada humanitaarseid teadmisi ning analüüsi- ja esinemisoskusid.

Neile lisandub ELU projekt, mis on suunatud konkreetse probleemi lahendamisele erialadevahelises meeskonnas, toetades projektipõhist meeskonnatöö oskust, mis on tänapäeva tööturul üks olulisemaid oskusi.

Kõrvaleriala

Samuti saavad tudengid valida endale meelepärase kõrvaleriala, mis võimaldab omandada laiapõhjalisemat haridust ja mitmekülgsemaid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel. Üliõpilased saavad kõrvalerialaks valida näiteks mõne võõrkeele, filosoofia, kultuuriteaduse või hoopis digihumanitaaria. 

Tutvu õppekavaga

Õppekava kuraator Julia Tofantšuk tutvustab õppekava ja vastuvõtutingimusi lähemalt:

Õppekeskkond

  • Eriala omandamist toetab hästi välja arenenud ülikoolilinnak, kus on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud. Lisaks õpperaamatukogule saavad üliõpilased kasutada ülikooli akadeemilist raamatukogu.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Meie instituudi õppekavadel õpivad tudengid Ameerika Ühendriikides, Nigeeriast, Ghanast, Saksamaalt, Hispaaniast, Costa Ricalt, Soomest, Lätist, Ukrainast, Venemaalt, Hiinast, Türgist ja paljudest teistest riikidest.
  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal".
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.

Õppejõud

Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent ja interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekava juht. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord.


Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires meedias:


Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

 

Natalia Tšuikina on vene keele lektor ja Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 


Alari Allik on Jaapani uuringute lektor.

Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

 


Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

  • 2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).

 


Marje Ermel

Antropoloogia lektor

Marje Ermel on antropoloogia lektor. Praegu on tal käsil uurimistöö kirjutamine rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Marje Ermel on teinud välitöid Kanadas põliselanike juures ning Indias rahvusvahelises Hare Krishna kogukonnas. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

Vastuvõtutingimused

  • Gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele vastav kvalifikatsioon.
  • Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel.
  • Motivatsioonikiri ja vestlus 100%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on motivatsioonikiri, mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is.
  • Suuline osa on vestlus, mille käigus hinnatakse kandidaadi huvi valitud õppekava vastu. Vestluse aeg saadetakse kandidaadile e-posti aadressile.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"V

abade kunstide bakalaureusekava eeliseks on võimalus kombineerida erinevaid distsipliine ühe õppekava raames. Mul on juba kraad tehnika valdkonnas, kuid samuti on mul alati olnud huvi humanitaaria vastu. Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekava Tallinna Ülikoolis annab suurepärane ülevaate humanitaariast, aitab mõista erinevaid akadeemilisi harusid ning omandada vajalikud oskused edasisteks õpinguteks. Õppekava moodulid on piisavalt laiahaardelised, et avastada uusi huvisid ja uurida neid põhjalikumalt.

Samas on keeruline sõpradele selgitada, et oma õpingute lõpus ei saa ma diplomit, mis annab mulle konkreetse elukutse. Vabad kunstid tähendavad vabadust. See on hea alguspunkt, et leida oma tee ja otsustada, millises valdkonnas spetsialiseeruda."

 

 


"Kui ma otsustasin tulla õppima Tallinna ülikooli vabade kunstide õppekavale, ei teadnud ma veel, mida tahan tulevikus teha. Ma olen alati humanitaarainetes tugev olnud ja mul on huvi antropoloogia vastu. Seega sobis see õppekava mulle hästi ning see on isegi ületanud mu ootusi. Vabad kunstid kui interdistsiplinaarne õppekava pakub bakalaureuseastmes hea põhja. See annab sulle mitmekülgsed teadmised ja annab võimaluse näha, kuidas kõik erialad on omavahel seotud. Vabadus valida oma ained annab hea võimaluse õppida professorite käe all ja võtta oma õpingutest viimast. Samuti saab Tallinna ülikoolis õppida võõrkeeli (näiteks mina õppisin prantsuse keelt). Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste kraad andis mulle võimaluse kandideerida antropoloogia magistriõppesse." 


"Ma otsustasin astuda Artes Liberales õppekavale, sest see pakkus mulle rohkem valikuid kui teised õppekavad. Mu õpingud on olnud väga põnevad tänu mitmekülgsetele ainetele. Vabade kunstide õppekava on andnud mulle tugeva põhja, et jätkata õpinguid magistriastmes. Ma ei ole piiratud vaid ühe erialaga, vaid mul on rohkem valikuvõimalusi. Samuti avanes mul võimalus veeta vahetussemester Hollandis."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetanutel on teadmised ja oskused, et töötada erialadel, kus nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskusi, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Õpingute jooksul läbitakse ka erialapraktika, kus arendatakse meeskonnatöö- ja probleemide lahendamise oskust.

Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd eri ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanud saavad jätkata õpinguid magistrantuuris kas Tallinna ülikoolis või mõnes välisülikoolis.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kuidas elati ja mõeldi teistel aegadel? Miks on asjad praegu nii nagu nad on? Kuidas näha ja jutustada Eesti minevikku hoopis teisest vaatenurgast? Kui niisugused küsimused kutsuvad sind kaasa mõtlema, siis tule õppima ajalugu Tallinna ülikooli!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Vene filoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Tunned huvi vene keele, kirjanduse kultuuri, ajaloo vastu? Tahad paremini mõista vene inimest? Oled huvitatud vene keele igapäevasest kasutamisest?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Hiina uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab hiina kultuur ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult hiina keelt? Tahad töötada hiina kultuuri ja keelt valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Siis tule õppima Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuseõppekavale, millele astudes saad valida Hiina uuringute peaeriala.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Jaapani uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab jaapani kultuur ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult jaapani keelt? Tahad töötada jaapani kultuuri ja keelt valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Siis tule õppima Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuseõppekavale, millele astudes saad valida Jaapani uuringute peaeriala.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Inglise keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab ingliskeelsete maade ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida inglise keelt kõrgtasemel? Tahad töötada inglise keelt ja kultuuri valdava spetsialistina riigi- või erasektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales

Ühiskonnateaduste instituut

Artes Liberales õppekava ootab kõiki potentsiaalseid tudengeid, keda huvitab ühiskond ning selle analüüsimine. Eestis ainulaadne õppekava annab ülevaate kogu valdkonnast ja võimaldab läbi vabaainete kujundada oma peamine eriala, mis suunab edasi magistrisse või tööturule.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala