Liberal Arts in Humanities

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris 2100

Ootame sind, kui oled õpihimuline ja huvitud humanitaarteadustest, ning soovid tulevikus jätkata õpinguid magistrantuuris või rakendada saadud teadmisi ametikohtadel, kus on nõutavad humanitaarteadmised.

 

Ingliskeelsel humanitaarteaduste (Liberal Arts in Humanities) bakalaureusekaval saad kombineerida erinevaid mooduleid - Eesti uuringud, ajalugu, antropoloogia, inglise keelt kõnelevate maade kirjandusAasia uuringud, vene keel ja kultuur algjatele, vene keel ja kultuur edasijõudnutelekeskkonnahumanitaaria ning kultuurianalüüs - mis annavad sulle laiahaardelised võimalused tööturul (nt kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides).

Õppekavale õppima asumise eelduseks on inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. 

Miks tulla meile õppima?

  • Õppekava on avatud ka välisüliõpilastele, mis loob eeldused rahvusvahelise õppekeskkonna kujunemiseks. Nii õpid tundma uusi kultuure ja saad uusi sõpru kogu maailmast kodumaalt lahkumata!
  • Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut on suurim humanitaarteaduste õppe- ja uurimiskeskus Tallinnas. Meie instituudis õpetavad oma eriala asjatundjad, kes katavad eri humanitaaralasid (kultuurilugu, kirjandus, filosoofia, võõrkeeled jpt).
  • Meie õppekava arendab uurimistöö edukaks läbiviimiseks vajalikke baasoskusi ja kriitilist mõtlemist. Oskuste arendamiseks kombineeritakse erinevaid ainekursisi, et saada mitmekesine ülevaade kesksetest teemadest. Me toetame iseseisvat mõtlemist, meeskonnatööd ja sallivust.
  • Õppekava tagab sulle nii korraliku ettevalmistuse konkreetsetes valdkondades kui ka maksimaalsed valikuvõimalused õpingute ajal ja pärast bakalaureusekraadi saamist.

  • Spetsialiseeruda saad vastavalt valitud moodulitele. Vabade ainete raames on võimalik valida kõrvaleriala mõnest teisest õppekavast või minna üheks või kaheks semestriks Erasmus+ programmiga välismaale õppima või praktikale

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Tudengina saad võtta aineid ka teistest Tallinna ülikooli instituutidest.
  • Õpid koos teiste erialade üliõpilastega, sealhulgas välistudengite ja Erasmuse vahetustudengitega. 
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ainetes (Sissejuhatus humanitaariasse, Kriitiline mõtlemine) omandad teadmisi humanitaariast ning saad valida paljude moodulite seast endale sobivad ained.

Teisel aastal valid kaks eriala valikmoodulit, mis tuleb läbida täies mahus ning ülejäänud moodulitest on võimalik võtta aineid vabaainetena. Valiku saab teha järgmiste moodulite seast:

Aasia uuringud Inglise keelt kõnelevate maade kirjandus ja kultuur
Ajalugu Vene keel ja kultuur
Antropoloogia Kultuurianalüüs
Eesti uuringud Vene keel ja kultuur algajatele
Keskkonnahumanitaaria  

Praktilises õppes arendad kirjaliku eneseväljenduse, kriitilise lugemise, uurimistöö koostamise ja esitlemise oskusi ning läbid erialapraktika.

Peaeriala aineid toetavad üleülikoolilised üldained (sissejuhatus humanitaariasse, kriitiline mõtlemine), mille eesmärk on süvendada humanitaarseid teadmisi ning analüüsi- ja esinemisoskusid.

Neile lisandub ELU projekt, mis on suunatud konkreetse probleemi lahendamisele erialadevahelises meeskonnas, toetades projektipõhist meeskonnatöö oskust, mis on tänapäeva tööturul üks olulisemaid oskusi.

Kõrvaleriala

Samuti saad vabade ainete arvelt endale valida meelepärase kõrvaleriala, millega saad mitmekülgsemaid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel. Kõrvalerialaks saad valida näiteks mõne võõrkeele (prantsuse, saksa, soome, hispaania, itaalia, jaapani, hiina või mõni muu keel ja kultuur), filosoofia, kultuuriteaduse või hoopis digihumanitaaria

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

Õppejõud

Julia Kuznetski (Tofantšuk) on anglistika professor. Oma doktoritöös uuris ta identiteedi konstrueerimist tänapäeva inglise naiskirjanike loomingus. Tema arvukad rahvusvahelised publikatsioonid käsitlevad tänapäeva ingliskeelset kirjandust ja kultuuri, soouurimust, ökokriitikat, ökofeminismi, diasporaa- ja migratsiooni kirjandust ning kirjandusteooriat.

Oma teadus- ja õppetöös keskendub Julia Kuznetski päevakajalistele teemadele, sh kliimamuutus, inimese ja keskkonna põmumine, õiglus ja võrdõiguslikkus ning nende peegeldus kirjanduses ja kultuuris (sh kunst ja film). Ta on õpetanud ka kõiki briti kirjanduse ajaloo perioode renessansist tänapäevani, kirjandusteaduse metodoloogiat, maailmakirjandust ning praktilist inglise keelt.

Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid ning on panustanud mitme BA-, MA- ja PhD-õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige ja valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks

Julia Kuznetski meedias:


 

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.

Piret Viires meedias:


 

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 


Lisa Indraccolo on hiina uuringute professor. Ta on kaitsnud doktoritöö Ca’ Foscari ülikoolis 2010. aastal ning seejärel asunud järeldoktorantuuri Zürichi ülikooli. Lisa Indraccoli uurimistöö keskendub filosoofia ja filoloogia vahelisele sillale ning Hiina klassikalisele mõtteviisile, kirjandusele ja kultuurile impeeriumieelses ja varases keiserlikus Hiinas.


Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.


Airi Uuna on ajaloo nooremteadur Tallinna Ülikoolis. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist (erialad: kunstiajalugu, museoloogia ja muinsuskaitse), suundus ta edasi Berliini Vabasse Ülikooli Ida-Euroopa õpingutele. Hiljem on ta ka Berliini Humboldti Ülikoolis teinud uurimistööd oma doktoritöö jaoks. Airi Uuna doktoritöö keskendub Nõukogude Liidu reklaamitööstusele, kus ta käsitleb juhtumanalüüsina üht Nõukogude-Eesti bürood, mis tootis reklaamfilme klientidele üle kogu Nõukogude Liidu.    

Uurimishuvid ja -piirkonnad: lähiajalugu fookusega Nõukogude Liidule, turundus-, reklaami ja tarbimisajalugu, organisatsiooni- ja ettevõtlusajalugu, üleminekuühiskonnad ja suuline ajalugu.


Uku Lember on lähiajaloo dotsent. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

  • 2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).

 

Marje Ermel on antropoloogia lektor. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena sealset põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning tegi uurimistööd Saskatchewani erinevates reservaatides põliselanike kultuuriidentiteedist. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Shotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

 


Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Lisaks kalurikogukondade ja kliimaaktivistide uurimisele, töötab Joonas ka Eestimaa Looduse Fondis säästliku kalanduse eksperdina. Ennekõike defineerib Joonas end kui keskkonnaantropoloogi, kes püüab läbi oma teadmiste inimese ja keskkonna vahelistest koosmõjust muuta maailma paremaks kohaks, kus elada. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, loodus- ja keskkonnakaitse, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.


 

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov on inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor. Ta on õppinud romaani keeli Nottinghami ülikoolis ning romanistikat ja tõlketeadust Tallinna ülikoolis, kus ta kirjutab praegu oma doktoritööd tõlkepoeetikast, keskendudes Eesti luulele. Ta on koostööd teinud Iiri uuringute instituudi ja Seamus Heaney’ keskusega Belfasti Queensi ülikoolis.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.

Loe Miriami luuletust Word Moth

 

 

 

 

 


 

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.

Kuula miniloengut Kuidas maitseb minevik?

 

 

 

 

 

 


 

Jelena Raudla on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga.Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981. aastal.1990. aastal kaitses doktoritöö Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel.Tal on vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes ülikoolisiseselt ja laiemale avalikkusele, tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes.Ta valdab võõrkeeli, õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid; omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone; on kirjutanud 9 õpikut; osalenud rahvusvahelistel konverentsidel; kuulub erialastesse organisatsioonidesse; on korraldanud ja läbiviinud täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistes projektidest.

 

 

 

 

 

 

Vastuvõtutingimused

  • Gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele

    vastav kvalifikatsioon.

  • Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.
  • Motivatsioonikiri ja vestlus 100%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on ingliskeelne motivatsioonikiri, mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja ja muude esitatud dokumentide (kandideerimisavaldus, keeleoskuse tõend) alusel valitakse välja kandidaadid, kes kutsutakse vestlusele.
  • Suuline osa on ingliskeelne vestlus, mille käigus hinnatakse kandidaadi huvi valitud õppekava vastu, motivatsiooni seal õppida ja arutatakse intervjuuks loetud akadeemilisi tekste. Vestluse aeg antakse kandidaadile teada e-posti teel.

Motivatsioonikiri

Ingliskeelne motivatsioonikiri (u 500 sõna, esitada PDF-vormingus) peab sisaldama vähemalt järgmist infot:

  • Miks kandidaat soovib õppida Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekaval;
  • millistest selle õppekava valdkondadest on kandidaat huvitatud ja miks;
  • mida kavatseb kandidaat teha saadud haridusega peale lõpetamist ja kuidas see tema tuleviku eesmärkide saavutamisele (edasised õpingud, töö jne) kaasa aitab.

Intervjuu

Intervjuu käigus arutatakse kandidaatidega nende motivatsioonikirja ja intervjuuks loetud akadeemilisi tekste. Tekstide nimekirja leiab siit.

Kandidaadid peavad valima kaks akadeemilist teksti, lugema need läbi, mõtlema nende tähendusele ning sellele, miks need on selles konkreetses valdkonnas olulised tekstid. Kandidaat peab suutma arutleda selle üle, kuidas need tekstid on olulised kultuurilisest, ajaloolisest, antropoloogilisest või kirjanduslikust aspektist, milliseid olulisi teemasid need tõstatavad ja milline on kandidaadi isiklik arvamus nende teemade kohta. Ka peab kandidaat oskama tuua paralleele muude sarnaste tekstidega, mida ta varem on lugenud ja oskama selgitada, kuidas need tekstid haakuvad tema huvivaldkondadega.

Kandidaatide hindamine

1. Motivatsioonikiri 30 punkti (minimaalne nõutav 20 punkti), suhe lõpptulemusse 30%
2. Intervjuu ja tekstide arutelu 70 punkti (minimaalne nõutav 45 punkti), sh. üldintervjuu osa 30 punkti (minimaalne nõutav 20 punkti) ja tekstide arutelu 40 punkti (minimaalne nõutav 25 punkti). Suhe lõpptulemusse 70%.

Mida me hindame:

Motivatsioonikiri: oskust põhjendada eriala ja õppekava valikut, huvi humanitaaria vastu ning oskust põhjendada isiklikke eelistusi õppekava suundade valikut, oskust näha ja hinnata tulevikuperspektiive.
Intervjuu: oskust põhjendada eriala ja õppekava valikut, huvi humanitaaria vastu, silmaringi ja  oskust põhjendada isiklikke eelistusi õppekava suundade valikul, oskust näha tulevikuperspektiive.
Tekstide arutelu: oskust mõista intervjuuks loetud teksti tähendust ja keskseid seisukohti, oskust näha seoseid loetud teksti ja õppekava vastava suuna vahel ning selgitada, kuidas tekstis kajastuvad kultuuri, ajaloo, antropoloogia või kirjanduse olulised aspektid, oskust arutleda teksti teemal ning esitada oma seisukohti, seostada tekste ja neis esitatud seisukohti isiklike huvivaldkondadega ja muude varem loetud tekstidega.

Kuidas me hindame:

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate esitatud materjalide alusel individuaalselt, sisestades oma punktid tabelisse, mis kalkuleerib kandidaadi keskmised punktid. Keskmiste alusel otsustatakse kandidaadi vestlusele kutsumine või mittekutsumine. Vestlusele kutsutakse kandidaadid kes on saanud vähemalt miinimumpunktid (20 punkti). Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu, kuid punktid igale kandidaadile sisestab iga komisjoni liige tabelisse individuaalselt ja see kalkuleerib kandidaatide keskmise tulemuse ja summaarse lõpptulemuse.

Vastuvõtuperioodil koha peal toimuva intervjuu aega muuta ei saa.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased ja tudengid

"Vabade kunstide bakalaureusekava eeliseks on võimalus kombineerida erinevaid distsipliine ühe õppekava raames. Mul on juba kraad tehnika valdkonnas, kuid samuti on mul alati olnud huvi humanitaaria vastu. Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekava Tallinna Ülikoolis annab suurepärane ülevaate humanitaariast, aitab mõista erinevaid akadeemilisi harusid ning omandada vajalikud oskused edasisteks õpinguteks. Õppekava moodulid on piisavalt laiahaardelised, et avastada uusi huvisid ja uurida neid põhjalikumalt.

Samas on keeruline sõpradele selgitada, et oma õpingute lõpus ei saa ma diplomit, mis annab mulle konkreetse elukutse. Vabad kunstid tähendavad vabadust. See on hea alguspunkt, et leida oma tee ja otsustada, millises valdkonnas spetsialiseeruda."

 

 


 

"Kui ma otsustasin tulla õppima Tallinna ülikooli vabade kunstide õppekavale, ei teadnud ma veel, mida tahan tulevikus teha. Ma olen alati humanitaarainetes tugev olnud ja mul on huvi antropoloogia vastu. Seega sobis see õppekava mulle hästi ning see on isegi ületanud mu ootusi. Vabad kunstid kui interdistsiplinaarne õppekava pakub bakalaureuseastmes hea põhja. See annab sulle mitmekülgsed teadmised ja annab võimaluse näha, kuidas kõik erialad on omavahel seotud. Vabadus valida oma ained annab hea võimaluse õppida professorite käe all ja võtta oma õpingutest viimast. Samuti saab Tallinna ülikoolis õppida võõrkeeli (näiteks mina õppisin prantsuse keelt). Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste kraad andis mulle võimaluse kandideerida antropoloogia magistriõppesse." 


 

"Ma otsustasin astuda Artes Liberales õppekavale, sest see pakkus mulle rohkem valikuid kui teised õppekavad. Mu õpingud on olnud väga põnevad tänu mitmekülgsetele ainetele. Vabade kunstide õppekava on andnud mulle tugeva põhja, et jätkata õpinguid magistriastmes. Ma ei ole piiratud vaid ühe erialaga, vaid mul on rohkem valikuvõimalusi. Samuti avanes mul võimalus veeta vahetussemester Hollandis."

 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetanuna on sul teadmised ja oskused, et töötada erialadel, kus nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskusi, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Õpingute jooksul läbid ka erialapraktika, kus arendad meeskonnatöö- ja probleemide lahendamise oskust. 

Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd eri ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanud saavad jätkata õpinguid magistrantuuris kas Tallinna ülikoolis või mõnes välisülikoolis.

Näiteid meie lõpetanute edasisest teekonnast

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1900
Vaata eriala

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kuidas elati ja mõeldi teistel aegadel? Miks on asjad praegu nii nagu nad on? Kuidas näha ja jutustada Eesti minevikku hoopis teisest vaatenurgast? Kui niisugused küsimused kutsuvad sind kaasa mõtlema, siis tule õppima ajalugu Tallinna ülikooli!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
30
Päevaõpe
Vaata eriala

Vene filoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Tunned huvi vene keele, kirjanduse kultuuri, ajaloo vastu? Tahad paremini mõista vene inimest? Oled huvitatud vene keele igapäevasest kasutamisest?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
26
Päevaõpe
Vaata eriala

Hiina uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab hiina kultuur ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult hiina keelt? Tahad töötada hiina kultuuri ja keelt valdava spetsialistina era- või riigisektoris? Siis tule õppima Tallinna ülikooli Aasia uuringute bakalaureuseõppekavale, millele astudes saad valida Hiina uuringute peaeriala.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
15
Päevaõpe
Vaata eriala

Jaapani uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kui tahad tulevikus teha tööd, kus saad kasutada teadmisi Jaapani kultuurist, keelest, ajaloost ja ühiskonnast, siis tule õppima Jaapani uuringute erialale.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala

Inglise keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab ingliskeelsete maade ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida inglise keelt kõrgtasemel? Tahad töötada inglise keelt ja kultuuri valdava spetsialistina riigi- või erasektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
35
Päevaõpe
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused - Artes Liberales

Ühiskonnateaduste instituut

Artes Liberales õppekava ootab kõiki potentsiaalseid tudengeid, keda huvitab ühiskond ning selle analüüsimine. Eestis ainulaadne õppekava annab ülevaate kogu valdkonnast ja võimaldab läbi vabaainete kujundada oma peaeriala, pärast mille lõpetamist saab edasi liikuda magistriõppesse või tööturule.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
lävendipõhine
Päevaõpe
2100
Vaata eriala