Eesti uuringud

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)

• Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ning kirjutada ja kaitsta magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Tutvu õppekavaga

• Eesti uuringute õppekava üliõpilastel on võimalik kandideerida erinevatele stipendiumitele, mida pakuvad Harno ja Eesti Üliõpilaste toetusfond USA-s. Eesti kirjanduse tõlkimise suuna valinud tudengid saavad kandideerida Eesti Kirjanduse Teabekeskuse stipendiumitele. 
• Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli.
• Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“. Kõik huvilised on oodatud ka Tallinna Kirjanike Maja raamatuesitlustele, kirjandusfestivalile HeadRead ja teistele kultuuriüritustele.
• Eesti uuringute magistrikava teeb koostööd Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Instituudi, Eesti Kirjanike Liidu ja välisülikoolide eesti keele õpetajate võrgustikuga.
• Eriala omandamist toetab hästi välja arenenud ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid. Lisaks õpperaamatukogule saavad üliõpilased kasutada ka ülikooli akadeemilist raamatukogu.
• Tallinna Ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu Ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.

Piret Viires meedias:

• Sirp (5.01) "Millal on kirjandus veel üldse kirjandus?". Piret Viires räägib lähemalt digitaalsest kirjandusest.
• Piret Viirese minutiloeng "Kas eesti kirjandus on suur või väike?"

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo tenuuriprofessor. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees ning Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna Ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

• "Mis saab eesti kultuurist rändeajastul?", Päevaleht (4.06.2017)
• Kuula Marek Tamme lühiloenguid "Kui vana on Eesti?" ja "Mida me mäletame Eesti ajaloost?"

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.

Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent. Ta on õppinud poliitikateadusi ja sotsioloogiat ning tegelenud võrdleva poliitika, poliitika sotsioloogia ja teatud määral ka sotsiaalajaloo temaatikatega. Tema uurimishuvid on peamiselt olnud seotud erakondadega, erakonnasüsteemidega, erakondade ja ühiskonna suhetega, sotsiaalsete lõhedega ja valimistega. Lisaks sellele on ta tegelenud demokratiseerumisprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopas, keskendudes just Balti riikidele võrdlevas perspektiivis. Ta hoiab end kursus tänaste demokraatia arengutega tegeledes ka näiteks populismi ja demokraatia uute väljakutsete temaatikatega. Lisaks on ta olnud huvitatud ajaloolise sotsioloogia temaatikatest, teemades, mis jäävad ajaloo, sotsioloogia ja riigiteaduste piirimaile. Saarts on aktiivne arvamusliider ka Eesti avalikus sfääris, kommenteerides Eesti poliitilisi arenguid ja kirjutades arvamuslugusid. Ta on olnud külalisõppejõud Viini Ülikoolis ja avaldanud teadusartikleid ajakirjades European Societies, East European Politics, jt.

• Kuula Tõnis Saartsi lühiloenguid "Mis on populism?" ja "Mis on populistlik demokraatia?"

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontovil on magistrikraad romaani keeltes ja tõlketeoorias ning doktorikraad kultuuriuuringutes (Tallinna Ülikool, 2021). Tema doktoriväitekiri uuris tõlkepoeetikat, et kirjeldada ja kontseptualiseerida sellist lähenemist luule tõlkimisele, mis asetab niihästi luuletaja kui ka tõlkija tegevuse ühte ja samasse loomingulisse kontiinumisse. Tema akadeemilisteks huvideks on kultuuriuuringud, peamiselt inglisekeelsetes kirjandustes, tõlkimise teooria ja praktika, luule ja suulise traditsiooni poeetika, kognitiivsed kirjandusuuringud ja loominguteooria. Ta on õpetanud kirjandusanalüüsi, võrdlevat poeetikat, iiri kirjandust ja kultuuri ning akadeemilist kirjutamist inglise keeles. Ta on koolitanud ilukirjanduse tõlkijaid (koostöös Eesti Kirjanduse Keskusega) ja Cambridge'i eksami suulisi eksamineerijaid. Ta tõlgib eesti luulet kirjastamiseks ja esinemiseks. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni liige.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.

Loe Miriami luuletust Word Moth.

Lauri Linaks õpetab kultuuriteooriat, semiootikat ja teisi nende valdkondadega seotud aineid. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppe. Teadustöös tegelen semiootika teooriaga, uurin kultuuri, mõtlemise ja tunnetuse suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad mind kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.

• Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
• Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale.
• Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalikult esitatakse motivatsioonikiri (1 lk), kus põhjendatakse oma erialavalikut, koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas.
• Suuline osa on vestlus, mille toimumise kellaaeg ja koht teatatakse kandidaadile enne eksamit e-posti teel. Vastuvõtuperioodil kohapeal toimuva vestluse aega muuta ei saa.
• Üliõpilaskandidaadid, kes soovivad spetsialiseeruda eesti kirjanduse tõlkimise erialale, peavad esitama lisaks eelnevale ka tõlkekatkendi eesti keelest oma emakeelde koos eestikeelse originaaliga (2 lk).

Vastuvõtueksamite ajakava

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanud üliõpilane on heade teadmistega eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonna asjatundja, kes oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Need teadmised annavad võimaluse töötada oma asukohamaal või Eestis kultuuri-, majandus- ja ärisidemete valdkonnas, diplomaatilisel tööl, kultuuriekspordi ja loomemajanduse vallas. Õppekava lõpetanul on samuti eeldused asuda tööle eesti kirjanduse tõlkijana võõrkeeltesse.

Edasiõppimisvõimalused

Eesti uuringute magistrikava lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.