referent-toimetaja

Referent-toimetaja

Ootame sind referent-toimetaja peaerialale, kui näed end tulevikus töötamas ametikohal, mis vajab väga hea eesti keele oskuse kõrval teadmisi asjaajamisest, oskust võõrkeelseid tekste tõlkida, refereerida ja toimetada.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppevorm Päevaõpe

Referent-toimetaja peaeriala sobib sulle, kui soovid valida eesti keelega seotud praktilisema õppesuuna ning sind huvitab nii eesti keel kui ka teised keeled ja töö tekstidega.

Valides referent-toimetaja peaerialale lisaks mõne võõrkeele kõrvaleriala, saad oskused, mis on vajalikud igas välissuhtlust eeldavas riigiasutuses või ettevõttes.

Bakalaureusekava lõpetamisel saad ettevalmistuse, et sooritada keeletoimetaja kutseeksam ja saada 6. taseme keeletoimetaja kutse.

Miks tulla meile õppima?

  • Referent-toimetaja peaeriala on Eestis ainulaadne.
  • Õpingud sellel erialal annavad sulle eelduse töötada keeletoimetajana mõnes toimetuses või referendina mõnes riigiasutuses.
  • Üliõpilasena omandad tekstide keelelise toimetamise, korrektuuri, tõlke toimetamise ja refereerimise oskused. Samuti on õppekava ainete hulgas selliseid, kust saad oskused koostada ja vormistada dokumente.
  • Kui valid kõrvalerialaks mõne võõrkeele, saad oskuse töötada mitte ainult eestikeelsete tekstidega.

Õppekava ja -ained

Eesti filoloogia õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: referent-toimetaja või eesti keel ja kirjandus.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega õppetöö toimub eri vormis, teoreetilisi loenguid täiendavad praktilisemat laadi seminarid ja harjutustunnid. Loengutes teed rohkesti praktilisi töid, ka paaris- ja rühmatöid.

  • Õpingute jooksul käid kahel erialapraktikal ning saad lisaks toimetada ühe pikema tervikteksti.

  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Referent-toimetaja peaeriala olulised ained on esimesel semestril toimuv keeletoimetamine ja korrektuur. Samuti on eriala seisukohast olulised ained infootsing ja refereerimine ning võõrkeeltest refereerimine.
 

Erialaaineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvalerialad

Nagu kõikidel erialadel, nii saavad ka referent-toimetaja eriala üliõpilased valida meelepärase kõrvaleriala. Kõrvaleriala võimaldab sul omandada laiapõhjalisema hariduse ja saada selliseid lisateadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase töökoha leidmisel.

Referent-toimetaja eriala puhul on tulevast tööelu silmas pidades kõige enam kasu mõnest võõrkeelega seotud kõrvalerialast. Näiteks sobiksid referent-toimetajaile sellised kõrvalerialad nagu inglise keel ja kultuur, saksa keel ja kultuur, prantsuse keel ja kultuur.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna õppejõud osalevad pidevalt ühelt poolt nii tipptasemel teadustöös kui ka teisalt paljudes praktilistes projektides ning teevad koolituste käigus koostööd väga paljude riigiasutuste ja toimetustega. Selline seotus pakub üliõpilastele õpingute käigus praktilisi ülesandeid ja koostöövorme.
  • Referent-toimetaja eriala tugevdab eriala lõimumine teiste Tallinna ülikoolis õpetatavate sotsiaal- ja humanitaarteadustega, mida saad õppida kõrvalerialana.
  • TÜHI-l on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad sulle võimalust õppida keeli või läbida praktika ka teistes Euroopa riikides. 
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Meie ülikoolis õppides on sinu kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

 

Õppejõud

Reili Argus on eesti keele professor ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes. 2017. aastal tunnustati teda Tallinna Ülikooli aasta koolitaja tiitliga.

  • Reili Arguse ühe minuti loeng
  • Loe blogist tema soovitusi, kuidas käänata nimesid

Krista Kerge on rakenduslingvistika professor, kes töötab Tallinna ülikoolis juba kolmekümnendat aastat. Teda huvitavad keeleteaduse erialade integratsioon, lingvistika ja mitmesuguste sotsiaalteaduste kokkupuutepunktid ning keel kunstiloome ühe vahendina (nt ilukirjandustõlge).

Teaduslikud huvid: keele variatiivsus, teksti- ja žanrianalüüs; keele omandamine, õppimine ja õpetamine esimese ja teise keelena; verbaalne kommunikatsioon, eriti õigus- ja haldussuhtlus; eesti teksti süntaks ja sõnamoodustus.


Tiina Rüütmaa

Eesti keele kui teise keele lektor

Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.

Vastuvõtutingimused

Riigieksam

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.

  • Vastuvõtueksam on 50%.

  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast:
 
  • Kirjalik eksam koos kõigile peaerialadele, milles selgitatakse üliõpilaskandidaadi eesti keele teadmisi.
  • Kirjalik eksam referent-toimetaja peaerialale, mis hindab üliõpilaskandidaadi kirjalikku eneseväljenduskoskust ja erialast pädevust (õigekirja- ja refereerimisülesanded).

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"Lõpetasin Tallinna ülikoolis referent-toimetaja eriala aastal 2007. Kuigi teadsin juba enne, et olen hea keelevaistuga, siis pean tunnistama, et just referent-toimetaja erialal õppisin eesti keele selgeks kõrgtasemel. Praktiline toimetamisoskus on tulnud kasuks kõikidel senistel ametikohtadel, olgu siis korrektori, copywriter´i, kolumnisti või ministri nõunikuna.

Bakalaureuseõppes süvenes minus veendumus, et tekstide loomine ongi n-ö minu element ja jätkasin õpinguid kommunikatsiooniõppes, kus omandasin lisaks teadmisi keelekorraldusest ja -poliitikast, erinevatest tekstiliikidest, hakkasin esimest korda mõtlema sellele, milline on minu emakeele prestiiž ning kuidas ise selle hoidmisesse panustada.

Olen väga tänulik toonastele õppejõududele, sest tänu Tallinna ülikoolis omandatud teadmistele olen terve oma karjääri vältel saanud teha erialast tööd. Ülikool sai nõnda kalliks, et olen alates 2017. aastast taas üliõpilane, seekord organisatsioonikäitumist tudeerimas.

Tänaseni on nõnda, et kui näen mõnes kantseliitlikus tekstis lause algust: "Antud sündmus…," siis kerkib kohe silme ette Reili Arguse kulmukergitav ilme koos küsimusega: "Kes andis?""


"Mind paelus referent-toimetaja eriala juures võimalus omandada nii baasteadmised keeleanalüüsiks kui ka praktilised oskused tekstidega töötamiseks. Suure eelisena on õppekavas ette nähtud kaks praktikat – kõige parem õpetaja on tihti töökogemus. Laitmatu õigekirja tundmine, hea keeleline stiilitaju, võime keerulisi ametitekste loetavamaks muuta ning tekstide sisu analüüsida ja tabavalt kokku võtta kuluvad väga ära ka näiteks ajakirjanduses töötades, sest ajakirjanik võiks oma keelekasutusega olla ühiskonnale eeskujuks. Toimetamisteadmised on aidanud mul kirjutada paremaid ajalehelugusid ja kohendada ajalehes avaldamiseks teiste autorite tekste. Õpingute käigus süttis minus kirg ka keeleuurimise vastu, mistõttu lõpetasin hiljem keeleteaduse magistriõppe. Uurimistööga plaanin tegeleda edaspidigi."


"Referent-toimetaja õpingud olid aluseks keeletoimetaja magistriõppele ning on kindlasti aidanud mind ka praeguses igapäevatöös. Olgugi et bakalaureusekraad ei andnud keeletoimetaja ametikohal nõutavaid süvateadmisi, vooderdas see siiski vajaliku põhja. Õppeainete hulgas oli nii huvitavaid ja kasulikke praktilise suunitlusega tunde kui ka maailmavaadet laiendavaid üldhariduslikke loenguid. Kõik teadmised on tulnud mingil hetkel tööelus kasuks, mõni pisike, ent tähtis infokilluke meenub kaugest kooliajast tavaliselt õigel hetkel. Õpingute eredamad mälestused on seotud ikka karmide, veidi eripäraste või oma veendumuste ja väidete õigsuses lõpuni kindlate õppejõududega. Näiteks kogu minu kursusel püsib vist surmatunnini meeles lugupeetud õppejõu hr Nemvaltsi toredad õpetussõnad: „Alati tuleb eelistada omasõnu: "konkursi" asemel "võistlus" ja "sülearvuti" asemel veel kaunima kõlaga "rüperaal".""


"Asusin TLÜ-s õppima prantsuse filoloogiat, sest armastus selle keele vastu on suur. Õppisin kaks aastat, kui tekkisid kahtlused, kas minust ikka saaks väga hea prantsuse keele õpetaja – just selle suunaga eriala oli. Leidsin, et teeksin rohkem ära eesti keelega, sest see on mul veres. Kuna eesti keelt sai õppida vaid magistriõppes, siis valisin referent-toimetaja eriala, mis tundus ka praktilisem. Ainepunktid sai üle kantud ja õpingud jätkusid. Kõige enam pinget pakkusid eesti keele ja toimetamisega seotud loengud – seal sai parasjagu teooriat koos rohke praktikaga. Just viimane on see, mis viib sügavama mõistmiseni ja annab hea kogemuse. Ise hindan kõige enam loomulikuna kaasa tulnud julgust kahelda. Nii teistes kui ka iseendas. See on toimetajale väga oluline omadus, sest vaid nii sünnib parim tulemus. Alates õigekirjast kuni faktideni välja: uuri, otsi ja pea nõu teadjamatega. Oma praeguses igapäevatöös läheb mul seda kõike vaja ja võib julgesti öelda, et igav ei hakka – iga tekst, mida kirjutad või toimetad, on oma iseloomuga. Toimetajana jääb mul üle see avastada ja anda lugejale edasi parim."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Referent-toimetaja peaeriala lõpetanuna on sul võimalus asuda tööle kas keeletoimetajana ajakirjanduses, kirjastustes või referendina kas riigiasutuses või mis tahes ametikohal, mis eeldab väga head võõrkeelte oskust ja oskust luua heas korrektses eesti keeles tekste ja dokumente.

Edasiõppimisvõimalused

Kolmeaastased õpingud loovad aluse, mis võimaldab jätkata õpinguid magistritasemel. Referent-toimetaja eriala lõpetanu jaoks on kõige sobivamad keeleteaduse ja keeletoimetamise, kirjaliku või suulise tõlke  magistrikavad. Vastavalt kombineeritud kõrvalerialadele on võimalik jätkata magistriõpinguid teistel osaliselt või täielikult avatud õppekavadega humanitaarteaduste erialadel.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Eesti keel ja kirjandus

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind eesti keele ja kirjanduse peaerialale, kui pead tähtsaks eesti kultuuri püsimist ja arendamist ning tahad süveneda eesti keele toimimisse, ajalukku ja struktuuri. Sulle meeldib lugeda ilukirjandust ning soovid arendada oma eesti keeles kirjutamise loomingulisi oskusi.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Kirjalik tõlge

Humanitaarteaduste instituut

Kirjaliku tõlke õppekava arendab tõlkeoskusi nii tarbe- kui ka kunstiliste tekstide suunal ja on mõeldud sulle, kui oled huvitatud professionaalse tõlkija karjäärist või pead oma igapäevatöös sageli tõlkima.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Suuline tõlge

Humanitaarteaduste instituut

Kas oled osav võõrkeeltes ja tunned huvi ümberringi toimuva vastu? Tule õpi suulist tõlget, et aidata eri kultuuriruumidest inimestel omavahel suhelda!

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala