Ajalugu

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe

• Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute, seminaride ja rühmatööde vormis, kuid palju on ka praktikume väljaspool ülikooli, mille käigus õpitakse loengus kuuldut siduma reaalse maailmaga.

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada uurimustöö.

Eriala- ja üldained

Ajaloo ained jagunevad kolme moodulisse, millest esimesed kaks on kohustuslikud ka ajaloo kõrvaleriala tudengitele.

• Esimesse moodulisse kuuluvad ained, mis käsitlevad Euroopa ajaloo põhijooni: antiikmaailm, kesk- ja varauusaegne maailm, uusaegne maailm ja 20. sajandi ajalugu.
• Teine moodul käsitleb Läänemere piirkonda ja vaatab Eesti ajalugu regionaalses kontekstis: Eesti ajaloo seminar I ja II, Põhjamaade ajaloo seminar ja Vene ajaloo seminar.

• Kolmas moodul koosneb ainetest, mis on mõeldud ajalugu peaerialana õppivatele tudengitele. Need annavad head käsitööoskused ajaloost kirjutamiseks ning aitavad sillutada teed praktilisse ellu: uurimistöö alused ja akadeemiline kirjutamine, ajaloouurimise allikad, museoloogia ja muinsuskaitse ning erialane praktika.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis arendab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist.

Olulised erialaained

Antiikmaailm. Kursus käsitleb muistse Lähis-Ida, Kreeka ja Rooma ajalugu, vaatleb olulisemaid allikaid, poliitilise ajaloo põhipunkte, sotsiaalseid ja riiklikke struktuure, eluolu, religiooni, kultuuri ja kunsti. See annab aimu, kuidas elati Vahemere-äärsetes kultuurides ja kuidas need kultuurid on jätnud oma jälje hilisematele ajalooperioodidele.

Kesk- ja varauusaegne maailm. Kursus keskendub suurtele nähtustele ja sõlmprobleemidele tänapäevase Euroopa kujunemise algfaasis: kristluse levik, ristisõjad, suured maadeavastused, reformatsioon. Saad teada, kuidas nägi välja keskaegseid inimesi ümbritsev reaalne maailm ja nende endi mõttemaailm.

Uusaegne maailm. Kursus avab 16.-19. sajandi Euroopa ajaloo olulised arengujooned. Vaadeldakse valitsemisvorme ja riikluse arengut, sõjateatrit, majandust, religioosseid liikumisi ja nõiaprotsesse, revolutsioone, teaduse ja tehnoloogia arengut, hariduselu, kultuuri ja kunsti.

20. sajandi ajalugu. Kursusel käsitletakse ideoloogiaid ja mõisteid nagu natsionalism, sotsialism, fašism ja dekolonisatsioon. Analüüsitakse revolutsioonide ja riikide iseseisvumisi ning integratsioonide ja (sunnitud) migratsioonide dünaamikat. Kui loengutes antakse laiem ülevaade arengutest, siis seminarides arutletakse teatud teemasid kirjanduse abil. Näiteks mida tähendas elada totalitaarse režiimi tingimustes või kuidas kujundas Ida ja Lääne vastasseis meie arusaamist külma sõja perioodist.

Põhjamaade ajaloo seminar. Kursus vaatleb neid perioode Skandinaavia riikide ajaloos, mil Eesti oli selle piirkonnaga poliitiliselt ja kultuuriliselt seotud (viikingiaeg, Taani aeg, Rootsi aeg). Arutletakse "vana hea Rootsi aja" mõiste üle ning püütakse aru saada Skandinaavia ihaluse uue ärkamise põhjustest 20. sajandil.

Vene ajaloo seminar. Kursusel räägitakse Venemaa ajaloo kõige olulisematest allikatest, protsessidest ja inimestest ning püütakse selles kontekstis lahti harutada Vene-Balti keerulisi suhteid. Vaatluse alla võetakse Kiievi Venemaa ja selle seosed Hansaga, Moskva tõus, Ivan IV aeg ja Liivimaa sõda, euroopastumine Peeter I ajal, Peterburi impeerium ja Balti provintsid, Vene revolutsioon Eesti ja Läti vaatevinklist, stalinism, "küps sotsialism"  Balti riikides, perestroika ja tee sillutamine Putini võimuletulekuks.

Eesti ajaloo seminar I. Kursus vaatleb Eesti ajalugu keskajast 18. sajandini, pöörates tähelepanu nii arheoloogilistele, visuaalsetele kui ka kirjalikele allikatele. Analüüsitakse Eesti ajaloo ja historiograafia sõlmprobleeme laiemas regionaalses kontekstis.

Eesti ajaloo seminar II. Kursus käsitleb Eesti ajalugu 18.-20. sajandil. Temaatiline lähenemine võimaldab mõista suuremaid protsesse, mis mõjutasid siinse regiooni arengut ning kujundasid põlisrahva identiteeti.

Kõrvalerialad

Ajaloo peaeriala õpingute kõrval on võimalik valida kolme kõrvaleriala vahel:

• digihumanitaaria,
• kultuuri- ja keskkonnaajalugu,
• ühiskonnaõpetus.

Kui pakub huvi tänapäeva ühiskond ja selle toimimine, siis tasub otsustada ühiskonnaõpetuse kasuks. Kui aga tahta rohkem teada kultuurist, mõista võimumehhanisme ning hoomata looduskeskkonna mõju ajaloole, siis tasub valida kultuuri- ja keskkonnaajaloo kõrvaleriala. Kui aga on soov siduda ajalugu IT-valdkonnaga, siis tasub valida digihumanitaaria.

Tutvu õppekavaga

• Ajaloo õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on vahetu arutelu tudengitega positiivses õhkkonnas. Ühte kursust viivad läbi mitu õppejõudu, see võimaldab teemat käsitleda eri vaatenurkadest.

• "Praktika Kumus andis juurde julgust. Esmalt julgust astuda külastaja juurde ja alustada vestlust, aga ka julgust ja oskust enda mõtteid ja teadmisi kasutada. Ühelt poolt sain palju uusi faktiteadmisi Eesti kunstiajaloo kohta, aga samas õppisin, kuidas ennast selgemalt ja kuulajat köitvalt väljendada."

  Suur roll on praktikumidel, mis aitavad loengus kuuldut ümbritsevaga siduda.

• Auditoorse töö kõrval toimuvad õppereisid. Nende käigus on võimalik tihedamini suhelda nii vanemate astmete tudengite kui ka õppejõududega ning rääkida mitte ainult ajaloost.
• TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.Taastatud on ajalooklubi
  Tempus.
• Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juures tegutsevad Eestis ainulaadsed uurimiskeskused: Keskkonnaajaloo keskus ja Keskaja keskus. Nendesse on kaasatud ka teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlasi ja õppejõude, kelle teadmised ja kogemused aitavad meie õppetööd rikastada.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Kersti Markus on kunstiajaloo professor, ajaloolane ja visuaalkultuuri uurija. Kuigi ta õpetab tudengeid nägema kunsti ja ühiskonna seoseid antiigist kuni 20. sajandini, on tema kireks siiski keskaegne visuaalne maailm. Pikaaegsed õpingud Stockholmi Ülikoolis ja doktoritöö kirjutamine Gotlandi keskaegsetest kirikutest mõjutasid oluliselt edasist uurimistöö suunda. Selleks sai Läänemere regiooni keskaegne visuaalkultuur ja poliitiline ajalugu. Eriti köidavad teda ühiskondlikud muutused 12.-13. sajandil ning nende kajastus kunstis ja arhitektuuris.

Uurimissuunast tulenevalt õpetab ta kesk- ja varauusaja ning Põhjamaade ajaloo kursusel. Seal soovib ta näidata kuidas eri liiki allikate kasutamine võib muuta ajaloost kirjutamist. Pildid, esemed ja ehitised räägivad inimestest, kes neid valmistasid, nende tegevus omakorda peegeldab tolleaegset mentaliteeti. Nii saab varasemast ühiskonnast palju mitmekülgsema pildi. Aines "Kunst ja ühiskond" tahab Kersti tudengitele näidata seoseid läbi ajalooperioodide. Teda huvitab kuidas näidati oma võimu kunsti kaudu, uurida religiooni ja kunsti seosed, ühiskondlike muutuste mõju kunsti tähendusele ning mõtiskleda selle üle miks mõnest subkultuurist saab peavool ja vastupidi. Õppetöös hindab ta tudengite oskust luua seoseid, näidata initsiatiivi ja olla loominguline. Kõike seda läheb elus vaja.

Ulrike Plath on keskkonnaajaloo professor. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta käsitlenud lokaalseid ja globaalseid fenomene keskkondluses, kirjakultuuris või rahvusteüleses argielus.

Ulrike koordineerib TÜHI üldainet “globaalne ajalugu”, milles ta hoiab fookust rohelistele või lausa sinistele teemadele, sidudes teadmisi väga erinevatelt humanitaaria aladelt. Interdistsiplinaarsus ja teooriate rakendamine on ka peamine märksõna inglisekeelsetes ainetes "keskkonnajalugu ja keskkonnahumanitaaria" ning "migratsiooni ja kolonialismi ajalugu", kus tudengid saavad oma keeleoskust ja huvi teooriate, meetodite ja allikate vastu praktiliselt - ja vahel ka mänguliselt - rakendada. 

Oma armastust baltisaksa teema vastu annab Ulrike edasi ennekõike ELU projektides, mille raames saab kokata ja pruulida, tuhlata arhiiviallikates või võtta kontakti päriselt elavate baltisakslastega. Ulrike hindab avatud atmosfääri, interdistsiplinaarsust, täpsust vormistamises ja loomingulisust sisus.

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor. Ta on õppinud ajalugu ja vene kirjandust Hamburgi ülikoolis ning töötab aastast 2008 Tallinna ülikoolis. Ta on uurinud Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu kui ka Eesti ja teiste Balti riikide ajalugu. Selle raames on ta tegelenud Balti iseseisvussõjade, stalinistliku kultuuri, mälukonfliktide ja Venemaa impeeriumi Baltimaade kuvandiga, pöörates tähelepanu näiteks ka spordi, turismi või argielu ajaloole. Ta on kirjutanud Tallinna ajaloo ja Balti riikide ajaloo koos saksa kolleegidega, mis on ka tõlgitud eesti keelde.

Ta õpetab BA õppekava raames mh Vene ajalugu ja Nõukogude Liidu ühiskonda ja kultuuri, ta on aastate jooksul panustanud nii 20 sajandi ajaloo kui ka Eesti ajaloo seminaridesse. Oma õppetegevuses paneb ta erilist rõhku audiovisuaalsetele vahenditele, mis muudavad õppimise põnevamaks ja kaasahaaravaks. Eriti 20. sajandi ajaloo puhul on fotod või maalid, laulud ja filmid hädavajalikud, kui soovime minevikule läheneda.

Karsten ootab oma õpilastelt veidi enamat kui lihtsalt huvi ajaloo vastu, nt uudishimu tegeleda millegi täiesti uuega või võtta vastu uusi vaatenurki mineviku kohta. Õpingute ajal Hamburgis oli ta sunnitud kirjutama essee ootamatult põnevast veevarustuse küsimusest keskaegses Lübeckis. See oli otsustav hetk, mil ta mõistis, et tahab tulevikus jätkata ajalooga tegelemist.

Tiiu Kreegipuu on Eesti ajaloo ja ajaloodidaktika lektor, kes on tegelenud Eesti lähiajalooga, täpsemalt nõukogude kultuuripoliitika ning ajakirjanduse uurimisega. Ta on õpetanud Tartu ja Tallinna ülikoolis nii tulevasi ajakirjanikke kui ka ajaloolasi, samuti on ta töötanud üldhariduskoolis õpetajana. Viimased viis aastat on ta tihedalt olnud seotud muuseumidega, töötades nii Eesti Rahva Muuseumis kui ka Tartu Ülikooli muuseumis muuseumihariduse alal.  

Neist huvidest ja kogemustest tulenevalt õpetab ta praegu Eesti uus- ja lähiajaloo ning museoloogia ja muinsuskaitse kursustel, lisaks ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekaval. Kui Eesti ajaloo kursus on oluline baas ajalooõppes, millele kõrgkoolis õppimine ja mitmete ekspertide kaasamine võimaldab luua sügavust ning värskust, siis muinsuskaitse ja museoloogia kursus, nii nagu ka õpetamisega seotud ained, annavad erialastele teadmistele praktilise väljundi, võib-olla isegi aluse tulevaseks elukutseks. Ülikoolis õpetamisel hindab Tiiu kõige enam akadeemilist vabadust ning koostööd õppejõudude ja üliõpilaste vahel, millest võivad sündida põnevad ideed ning mis aitavad maailma näha ja mõista veelgi värvikamalt ja mitmekesisemalt.

Airi Uuna on ajaloo nooremteadur, kes uurib eeskätt hilist nõukogude perioodi, seda nii meedia-, majandus-, organisatsiooni- kui argiajaloo aspektidest. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja Berliini Vabas Ülikoolis Ida-Euroopa regionaaluuringuid, täiendades end teisteski Saksa teaduskeskustes, nt Leibnizi Euroopa Ajaloo Instituudis Mainzis. 

Airi õpetab erinevates ainetes, mh 20. sajandi ajaloo, suulise ajaloo ja erialasid lõimivail projektikursustel (ELU). Just suuline ajalugu võimaldab uurijal avada lähiajaloo aspekte hoopis isiklikumal tasandil ja multiperspektiivselt. Suuliste ajalooallikate loomes lävib uurija ajalooliste figuuridega, muutudes vestluste kaudu ka ise ajalooallikate osaks. Suuline ajalugu võimaldab elavalt uurida näiteks seda, kuidas nõukogude periood ja 1990ndate siirdeühiskond on meie ümber olevaid põlvkondi vorminud ning mil moel ja miks mõtestavad tänased inimesed erinevaid nähtusi just neile omastest vaatepunktidest. Airi jaoks on õppetegevus õppejõu ja üliõpilaste vahelise koostöö vorm, millele saab läheneda loovalt, interdistsiplinaarselt ja multimediaalselt.

Kristo Nurmis on ajaloo teadur, kes õpetab kursusi 20. sajandi ajaloost, rahvuslusest ning nõukogude ühiskonnast ja kultuurist. Kristo kaitses oma doktoritöö Stanfordi ülikoolis Vene ja Ida-Euroopa ajaloos ning on täiendanud end Fulbrighti stipendiaadina Harvardi ülikoolis. Oma teadustöös uurib ta 20. sajandi varjukülgi, ehk autoritaarseid ja totalitaarseid ideoloogiaid, mis domineerisid, aga ka paelusid, suurt osa tolle aja inimkonnast. Teda huvitab illiberaalne mõtteviis ja selle jätkuv atraktiivsus 21. sajandil. Samuti uurib ta eelmise sajandi globaalset vaimustust propagandast ning arusaamu ühiskonna kiirendatud arengust, inimeste kontrollimisest, juhtimisest ja ümberkasvatamisest.

Õppejõuna julgustab Kristo üliõpilasi mitte leppima mugavate tõlgendustega, vaid esitama kaalukaid küsimusi ning osalema suurtes debattides. Ajalugu on tänapäeva inimese eneseteadvuse lahutamatu osa. Seetõttu vajame intellektuaalselt pädevaid ja hea väljendusoskusega asjatundjaid, kes suudavad ajalugu ja mälu mõtestada sügavalt ja kriitiliselt ning neid teadmisi ühiskonnaga jagada. Nii annavad ajaloolased oma panuse meie ja maailma mõtestatud arengusse.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

Ajaloo õppejõud meedias

Ajaloo suuna õppejõud mängivad aktiivset rolli mitme tänapäeva maailmas üha aktuaalsemaks muutuva ajaloo uurimise suuna tutvustamisel, nagu rahvusülene ajalugu ja keskkonnaajalugu. 

• Üks viimase aja kõige põnevamaid uurimisvaldkondi on loomade ajalugu. Loe siit, mida räägiti keskaja keskuse korraldatud seminaril.
• Keskkonnajaajaloo raames on viimasel ajal uuritud toidu ajalugu. Vaata videot, kus Ulrike Plath räägib kuidas maitseb minevik ja kas laud peab olema lookas.
• Eesti varasema ajaloo uuringutes on toimumas suured muutused. Vaata videot, kus Kersti Markus räägib ajaloo ümberkirjutamisest ja Eesti esimesest piiskopi residentsist.
• Välismaailmas nähakse Balti riikide ajalugu ühtse tervikuna, tegelikult on aga kõigi kolme riigi ajalugu erinev. Raamatu „Baltimaade ajalugu“ autori Karsten Brüggemanni mõtteid saad jälgida siit.
• Kaarel Vanamölder teab kuidas arhiivist midagi leida ja sellest põnevalt jutustada. Vaata edasi siit.
• Kristo Nurmis räägib valikutest Saksa okupatsiooni lõpus. 

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (kirjalik osa on 30% ja suuline osa 30%).

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest.

Kirjalikus osas peab üliõpilane demonstreerima oma ajalooteadmisi ning kohe järgneval vestlusel muu hulgas põhjendama oma erialavalikut. Eksamiks valmistumist toetavad üldhariduskoolide ajalooõpikud. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat võtma kaasa isikut tõendava dokumendi ja kirjutusvahendi. 

Vastuvõtueksamil ei kontrollita üliõpilaste inglise keele oskust, kuid tuleb arvestada, et õppekava läbimiseks on vajalik hea inglise keele oskus, kuna osa aineid on ingliskeelsed.

Ajalooalase uurimistööga kandideerijatel tuleb lisaks SAIS-is sisseastumisdokumentide esitamisele saata digiallkirjastatud (nii töö autori kui ka juhendaja poolt) uurimistöö meiliaadressile kaarel.vanamolder@tlu.ee hiljemalt 29.06.2024. Uurimistööga kandideerijatega võetakse ühendust vestluse aja kokkuleppimiseks.

Vastuvõtueksami punktid: 

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjaliku töö puhul hinnatakse erialateadmisi, kirjalikku eneseväljendusoskust ja funktsionaalset lugemisoskust. Vestluse puhul hinnatakse eneseväljendusoskust, keelekasutust, esinemis- ja argumenteerimisoskust ja motivatsiooni.

Vastuvõtueksami hindamine. Ajalooteadmisi mõõtvat testi hinnatakse võtme abil. Intervjuul hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumide alusel.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Kindlasti iga ülikooli eriala laiendab silmaringi ja tõstab haritust, aga isiklikult tunnen, et ajaloo õppimine aitab paremini mõista maailma toimimise protsesse. Kahjuks või õnneks aitab see eriala mõista inimkonna mustreid ja seetõttu tundub ka väide "ajalugu kordub" mõistetav.

Olge valmis õppima ning see annab teile tohutult palju juurde, olge julged ja aktiivsed nii loengutes kui ma omavahel suheldes. Samuti soovin siia lisada, et minult küsiti palju "mis sa siis ajaloo erialaga peale hakkad?" nagu ei nähtaks muud võimalust, kas töötada õpetaja või giidina. Ma küll töötan muuseumis, aga hoopis teistsugusel erialal, milleks on turundus. Seega võimalusi on palju!"

Loe Agnese mõtteid ajaloo erialast meie blogist. 

"Ajalugu on paljude jaoks "mull" ja eks ta ongi - suur mull parimas mõttes, kuna hõlmab tegelikult ju kõike. Ajalugu on baas, alus, maailmatunnetuse õppimine. Kõige laiemalt võib selle kokku võtta sõnaga "uudishimu", just laiapõhjaline uudishimu maailma vastu. Sellepärast läksin ka ajalugu õppima, et tahtsin teada, kuidas ja miks oleme jõudnud siia, kus me oleme. Just uudishimu on mind viinud pärast õpinguid eri valdkondadesse, olen töötanud riigiametis (kaitseministeerium, riigikantselei), aga ka erasektoris, näiteks juhtinud vabatahtlikke (PÖFF, Tallinn2011, Viru Folk, Tallinn Music Week jm) ning olnud ka ise vabatahtlik (eespool mainitud, lisaks näiteks Lennart Meri konverents). Olen veendunud, et ajalooõpingud annavad laia silmaringi, mida saab eri valdkondades enda kasuks tööle panna. Minu filosoofia on alati olnud see, et õppida tuleb seda, mis päriselt huvitab ja paneb silmad särama, mitte mõeldes rahanumbritele. Tegus ja aktiivne inimene leiab alati tööd."

"Õpingud pakkusid ootamatult palju võimalusi ja huvitavaid tutvusi nii ülikoolisiseselt kui ka väljaspool seda. Kindlasti ei piirdunud ma toonase Ajaloo Instituudi raamidega ja agaralt võtsin ka muid, eelkõige humanitaaria valdkonna aineid. Olen veendunud, et põhiteadmised semiootikast või antropoloogiast võivad kasuks tulla mis tahes vestluse puhul: tööintervjuust kohtinguni välja. Iseasi on alati see, kuidas keegi oskab ja tahab uusi võimalusi ära kasutada. Näiteks kohustusliku muuseumipraktika ajal käisin kolleegidega Okupatsioonide muuseumist Taanis sümpoosionil, kui mõni kursusekaaslane oli samal ajal kusagil toolide või paberite liigutamisega hõivatud. Sama kehtib ka lõputöö kohta. Kirjutasin toona päevakajalistest, 2014. aasta sündmustest Krimmis ja Ida-Ukrainas tingituna sarnasest seigast Eesti ajaloos – Narva autonoomiareferendumist 1993. aastal – ning see läks paljudele korda. Mitmed preemiad ja vestlused kümnete inimestega kinnitasid, et tegu oli põneva lugemisega ja pädeva uurimusega. 2017. aastal sain koos kolleegidega valmis ka samateemalise näituse, mis lisaks Okupatsioonide muuseumi kodusaalidele väisab ka Narva muuseumi ja Rahvusarhiivi pindu. Näituse puhul meeldib mulle, et see mitte ainult ei räägi juhtunust, vaid pakub ka head platvormi arutlemaks Eesti jaoks oluliste küsimuste üle. See peakski olema ajaloolase missioon - kui kõiki vastuseid arhiividest ei leia, oska vähemasti häid küsimusi püstitada. "

Ivar Lavrentjev pälvis oma lõputöö "1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine" eest preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ja ka Rahvusarhiivi tudengipreemia.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Meie vilistlasi töötab muuseumides, Eesti Mälu Instituudis, muinsuskaitseametis, arhiivides, ajakirjanduses, riigiasutustes ja mittetulundusühingutes. Paljud on otsustanud õpetajakutse kasuks. 

Edasiõppimisvõimalused

Ajaloo õpe toimub 3+2-süsteemis, mistõttu on mõistlik jätkata õpinguid magistrantuuris. Alles siis hakatakse maailma toimimisprotsesse sügavamalt mõistma.

Bakalaureuse õppekava läbinud üliõpilased saavad Tallinna ülikoolis valida kahe magistrikava vahel. Akadeemilise suunitlusega ajaloo magistrikava sobib neile, kes tahavad rohkem teada mälu-uuringutest, suulisest ja visuaalsest ajaloost, rahvuslusest ja rahvusteülesest ajaloost ning julgevad otsida ebatraditsioonilisi lähenemisviise oma uurimisvaldkonnas.

Peale selle on magistriastmes võimalik omandada ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse või jätkata teistel (osaliselt) avatud õppekavadel humanitaarteaduste ja muude valdkondade erialadel.