Ajalugu BA

Ajalugu

Kuidas elati ja mõeldi teistel aegadel? Miks on asjad praegu nii nagu nad on? Kuidas näha ja jutustada Eesti minevikku hoopis teisest vaatenurgast? Kui niisugused küsimused kutsuvad sind kaasa mõtlema, siis tule õppima ajalugu Tallinna ülikooli!

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 25

Õppevorm Päevaõpe

ajalugu saad õppida pea- ja kõrvalerialana. Kui sinu valik on ajaloo peaeriala, siis saad valida lisaks ühe kolmest kõrvalerialast: ühiskonnaõpetuse, kultuuri- ja keskkonnaajaloo või digihumanitaaria.

Ootame õppima uudishimulikke noori, kes tahavad koos õppejõududega sukelduda ajaloo erinevatesse sügavustesse ja arutada laiemalt selle üle, kui erinevalt võib minevikust rääkida.

Samuti on oodatud need, kes tahavad pärast eelnevat tegevust muul erialal pöörduda ajaloo juurde. Eeldame inglise keele oskust, kuid väga suureks kasuks tuleb ka saksa ja vene keele oskus, mida saab ülikooliõpingute ajal edasi arendada.

Miks tulla meile õppima?

Kui õpid ajalugu, avad enda jaoks maailma. Meie ajalooõpetus on erialadevaheline ja laiapõhjaline. Kursustes käsitletakse ajalugu erinevatest erialadevahelistest vaatenurkadest, põimides eri koolkondi, meetodeid ja allikaid.

Julgustame tudengeid tegelema kirjalike allikate kõrval ka visuaalsete, suuliste ja arheoloogiliste allikatega, et muuta arusaamine Eesti ajaloost mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Näitame, kuidas läheneda eestlaste ajaloole laiemast piirkondlikust ja rahvusülesest vaatenurgast ning kuidas luua seoseid kohalike ja globaalsete nähtuste vahel.

Ühtlasi õpetame märkama inimkultuuride ja looduskeskkonna põimumist, sest esimesena Baltikumis on just meie juures keskkonnaajalugu ajalooõppe lahutamatu osa. Lisaks teoreetilistele teadmistele pakume rakenduslikku suunda. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute, seminaride ja rühmatööde vormis, kuid palju on ka praktikume väljaspool ülikooli, mille käigus õpitakse loengus kuuldut siduma reaalse maailmaga.

  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada uurimustöö.

Olulised eriala- ja üldained

Ajaloo ained jagunevad kolme moodulisse, millest esimesed kaks on kohustuslikud ka ajaloo kõrvaleriala tudengitele.

  • Esimesse moodulisse kuuluvad ained, mis käsitlevad Euroopa ajaloo põhijooni: antiikmaailm, kesk- ja varauusaegne maailm, uusaegne maailm ja 20. sajandi ajalugu.
  • Teine moodul käsitleb Läänemere piirkonda ja vaatab Eesti ajalugu regionaalses kontekstis: Eesti ja Balti ajaloo seminar, Põhjamaade ajaloo seminar, Vene ajaloo ja Saksa ajaloo seminar.
  • Kolmas moodul koosneb ainetest, mis on mõeldud ajalugu peaerialana õppivatele tudengitele. Need annavad head käsitööoskused ajaloost kirjutamiseks ning aitavad sillutada teed praktilisse ellu: uurimistöö alused ja akadeemiline kirjutamine, ajaloouurimise allikad, museoloogia ja muinsuskaitse ning erialane praktika.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist.

Kõrvalerialad

Ajaloo peaeriala õpingute kõrval on võimalik valida kolme kõrvaleriala vahel:

Kui pakub huvi tänapäeva ühiskond ja selle toimimine, siis tasub otsustada ühiskonnaõpetuse kasuks. Kui aga tahta rohkem teada kultuurist, mõista võimumehhanisme ning hoomata looduskeskkonna mõju ajaloole, siis tasub valida kultuuri- ja keskkonnaajaloo kõrvaleriala. Kui aga on soov siduda ajalugu IT-valdkonnaga, siis tasub valida digihumanitaaria.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Ajaloo õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on vahetu arutelu tudengitega. Ühte kursust viivad läbi mitu õppejõudu, see võimaldab teemat käsitleda eri vaatenurkadest.
  • Suur roll on praktikumidel, mis aitavad loengus kuuldut ümbritsevaga siduda.
  • Auditoorse töö kõrval toimuvad õppereisid. Nende käigus on võimalik tihedamini suhelda nii vanemate astmete tudengite kui ka õppejõududega ning rääkida mitte ainult ajaloost.
  • Igal aastal toimub magistrantide ja doktorantide eestvedamisel tudengite ajalookonverents.
  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli, valikuvõimalus on väga lai.
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juures tegutsevad Eestis ainulaadsed uurimiskeskused: Keskkonnaajaloo keskus ja Keskaja keskus. Nendesse on kaasatud ka teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlasi ja õppejõude, kelle teadmised ja kogemused aitavad meie õppetööd rikastada.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

 

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor ning ajaloo akadeemilise suuna juht. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.


Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.


Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.


Linda Kaljundi on ajalookultuuri dotsent ja keskajauuringute teadur. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes.

Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ja Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös on ta keskendunud ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.


Kaarel Vanamölder on kommunikatsiooni- ja praktilise ajaloo dotsent ja Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja saanud samas doktorikraadi. Õpingud ja teadustöö on viinud lisaks veel Göttingeni, Helsingisse, Bremenisse ja Riiga.

Peamised uurimisvaldkonnad on pressi- ja kommunikatsiooniajalugu varauusajal – Rootsi ülemereprovintside esimestest trükitud ajalehtedest 17. sajandi lõpul valmis ka 2012. aastal väitekiri. Lisaks pakub huvi Balti ajaloo historiograafia, linnaajalugu ning ülikoolide ja üliõpilasorganisatsioonidega seonduv. Hiljutisteks uurimisteemadeks on aga kujunenud viina ajalugu varauusajal ning perekonna- ja rahvusülene ajalugu. Talle meeldib väga veeta aega arhiivides, otsida jälgi ammukadunud maailmadest ning sellest kõigest pärast teistele jutustada.


Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).


Marika Mägi on Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, arheoloog ja ajaloolane.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalarheoloogia ja esiajalooline kommunikatsioon Põhja-Euroopas. Marika Mägi on töötanud Rootsi teadusprojektides ja elanud aastaid Taanis ning tal on hea ülevaade Põhjamaade arheoloogiast, aga ka Baltimaade ja Soome esiajaloost. Senine uurimistöö on hõlmanud kaubateid, keskuste teket ja funktsiooni, merenduslikke kultuurmaastikke, matuseid, rituaale ja kultuskohti, sotsiaalseid ja sooga seotud aspekte varastes ühiskondades. Suurem osa uurimistööst keskendub perioodile alates eelviikingiajast kuni varakeskajani (7.-14. sajand), kuid seoses arheoloogiliste kaevamistega on ta tegelenud ka varasemate perioodidega.


Aivar Jürgenson on Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, etnoloog ja ajaloolane, saanud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Täiendanud ennast etnoloogias Münsteri ja Baseli ülikoolis ning Hamburgi etnoloogiamuuseumis, migratsiooniuuringutes Osnabrücki ülikoolis.

Teaduslikud huvid hõlmavad diasporaauuringud, migratsiooni- ja kolonisatsiooniajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval, argiajalugu, etnobotaanikat. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas. Õppetöö on seotud argielu, suulise ajaloo ja migratsiooniteemadega.

 


Priit Raudkivi on Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, doktoritöö kaitsnud keskaja ajaloost.

Tema esmane uurimisvaldkond on Eesti ja Läti keskaja (Vana-Liivimaa) ajalugu. Eriti on teda huvitanud Vana-Liivimaa ühiskondliku ülesehituse eripära ja siinsed võimusuhted. Viimased kümmekond aastat on teda paelunud ka keskkonnaajaloo problemaatika fookusega Läänemere idakaldale. Ta on uurinud globaalse mõjuga loodussündmuste (nt vulkaaniline tegevus ja sellest tingitud kliimavariatsioonid) ühiskondlikku mõju Eestis ja Lätis. Erihuvist Britannia ajaloo vastu on ta avaldanud kolm laiemale lugejaskonnale mõeldud raamatut.


Aivar Põldvee on Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja saanud seal doktorikraadi. Ta on ennast täiendanud ja uurimistööd teinud Rootsi, Saksamaa ja Läti teaduskeskustes.

Peamised uurimisvaldkonnad on eesti kultuuri, hariduse ja kirjakeele ajalugu varauusajal, eeskätt 17. sajandil. Töö Eesti Ajaloomuuseumis ja Eesti Keele Instituudis on teda sidunud interdistsiplinaarsete uurimisprojektidega. Ta on uurinud ka eestirootslaste ajalugu, varasemaid eesti aabitsaid ja eesti pseudomütoloogia kujunemist.

 

 

 


Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.


Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.

 

 

 


Ajaloo õppejõud meedias

Ajaloo suuna õppejõud mängivad aktiivset rolli mitme tänapäeva maailmas üha aktuaalsemaks muutuva ajaloo uurimise suuna tutvustamisel, nagu rahvusülene ajalugu ja keskkonnaajalugu. 

  • Loe intervjuud Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga rahvusülese ajaloo teemadel.
  • Üks viimase aja kõige põnevamaid uurimisvaldkondi on loomade ajalugu. Loe siit, kuidas aitas seda Eestis tutvustada meie õppejõudude korraldatud seminar.
  • Keskkonnajaajaloo raames on viimasel ajal uuritud toidu ajalugu. Vaata videost, kuidas räägib vastlakuklite ajaloost Ulrike Plath.
  • Üha enam uurivad ajaloolased, miks ja kuidas on eri rahvad ja rühmad ajalugu mäletanud ühel või teisel viisil, kuidas on see aidanud luua identiteete ja müüte. Kuula siit, mida arvavad Linda Kaljundi ja Andrei Hvostov eestlaste ajaloo samastamisest talupoegade ajalooga.
  • Vene keele oskajad saavad vaadata Karsten Brüggemanni esinemist telekanalis ETV+, kus ta rääkis külma sõja ajast. Samuti saab kuulda meie Eesti ja üldajaloo professori huvitavast elukäigust. Vaata videot siit.

Vastuvõtutingimused

Riigieksam

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.

  • Vastuvõtueksam on 50%.

  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest.

Kirjalikus osas peab üliõpilane demonstreerima oma ajalooteadmisi ning kohe järgneval vestlusel muuhulgas põhjendama oma erialavalikut.

Ajalooalase uurimistööga kandideerijatel tuleb lisaks SAIS-is sisseastumisdokumentide esitamisele saata digiallkirjastatud (nii töö autori kui ka juhendaja poolt) uurimistöö meiliaadressile kaarel.vanamolder@tlu.ee hiljemalt 4. juulil. Uurimistööga kandideerijatega võetakse ühendust vestluse aja kokkuleppimiseks.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"Ajalugu on paljude jaoks “mull” ja eks ta ongi - suur mull parimas mõttes, kuna hõlmab tegelikult ju kõike. Ajalugu on baas, alus, maailmatunnetuse õppimine. Kõige laiemalt võib selle kokku võtta sõnaga "uudishimu", just laiapõhjaline uudishimu maailma vastu. Sellepärast läksin ka ajalugu õppima, et tahtsin teada, kuidas ja miks oleme jõudnud siia, kus me oleme. Just uudishimu on mind viinud pärast õpinguid eri valdkondadesse, olen töötanud riigiametis (kaitseministeerium, riigikantselei), aga ka erasektoris, näiteks juhtinud vabatahtlikke (PÖFF, Tallinn2011, Viru Folk, Tallinn Music Week jm) ning olnud ka ise vabatahtlik (eespool mainitud, lisaks näiteks Lennart Meri konverents). Olen veendunud, et ajalooõpingud annavad laia silmaringi, mida saab eri valdkondades enda kasuks tööle panna. Minu filosoofia on alati olnud see, et õppida tuleb seda, mis päriselt huvitab ja paneb silmad särama, mitte mõeldes rahanumbritele. Tegus ja aktiivne inimene leiab alati tööd."

 

 


"Õpingud pakkusid ootamatult palju võimalusi ja huvitavaid tutvusi nii ülikoolisiseselt kui ka väljaspool seda. Kindlasti ei piirdunud ma toonase Ajaloo Instituudi raamidega ja agaralt võtsin ka muid, eelkõige humanitaaria valdkonna aineid. Olen veendunud, et põhiteadmised semiootikast või antropoloogiast võivad kasuks tulla mis tahes vestluse puhul: tööintervjuust kohtinguni välja. Iseasi on alati see, kuidas keegi oskab ja tahab uusi võimalusi ära kasutada. Näiteks kohustusliku muuseumipraktika ajal käisin kolleegidega Okupatsioonide muuseumist Taanis sümpoosionil, kui mõni kursusekaaslane oli samal ajal kusagil toolide või paberite liigutamisega hõivatud. Sama kehtib ka lõputöö kohta. Kirjutasin toona päevakajalistest, 2014. aasta sündmustest Krimmis ja Ida-Ukrainas tingituna sarnasest seigast Eesti ajaloos – Narva autonoomiareferendumist 1993. aastal – ning see läks paljudele korda. Mitmed preemiad ja vestlused kümnete inimestega kinnitasid, et tegu oli põneva lugemisega ja pädeva uurimusega. 2017. aastal sain koos kolleegidega valmis ka samateemalise näituse, mis lisaks Okupatsioonide muuseumi kodusaalidele väisab ka Narva muuseumi ja Rahvusarhiivi pindu. Näituse puhul meeldib mulle, et see mitte ainult ei räägi juhtunust, vaid pakub ka head platvormi arutlemaks Eesti jaoks oluliste küsimuste üle. See peakski olema ajaloolase missioon - kui kõiki vastuseid arhiividest ei leia, oska vähemasti häid küsimusi püstitada. "

Ivar Lavrentjev pälvis oma lõputöö "1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine" eest preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ja Rahvusarhiivi tudengipreemia.

 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Meie vilistlasi töötab muuseumides, Eesti Mälu Instituudis, muinsuskaitseametis, arhiivides, ajakirjanduses, riigiasutustes ja mittetulundusühingutes. Paljud on otsustanud õpetajakutse kasuks. 

Edasiõppimisvõimalused

Ajaloo õpe toimub 3+2-süsteemis, mistõttu on mõistlik jätkata õpinguid magistrantuuris. Alles siis hakatakse maailma toimimisprotsesse sügavamalt mõistma.

Bakalaureuse õppekava läbinud üliõpilased saavad Tallinna ülikoolis valida kahe magistrikava vahel. Akadeemilise suunitlusega ajaloo magistrikava sobib neile, kes tahavad rohkem teada mälu-uuringutest, suulisest ja visuaalsest ajaloost, rahvuslusest ja rahvusteülesest ajaloost ning julgevad otsida ebatraditsioonilisi lähenemisviise oma uurimisvaldkonnas.

Peale selle on magistriastmes võimalik omandada ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse või jätkata teistel (osaliselt) avatud õppekavadel humanitaarteaduste ja muude valdkondade erialadel.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Kultuuriteadus

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib laiapõhjalist humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, mõnest oma valikul võõrkeelest ja paljust muust. Parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled? Tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas? Soovid omandada kõrgharidust, mis annab sulle rohkem valikuvõimalusi tööturul? Siis astu interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste (Artes Liberales) ehk vabade kunstide bakalaureusekavale!

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kas sind huvitab ajalugu ja sa tahaksid ennast selle kaudu teostada?

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala